August Nieländer

August Konstantin Nieländer (1. september 1887 (ukj) Vana-Kuuste, Kambja kihelkond30. jaanuar 1986 Bowie, Maryland, USA) oli Eesti muusikapedagoog, dirigent, sõjaväelane.[1]

Ta sündis Vana-Kuuste mõisa metsavahi pojana. 1890. aastal kolis pere Tartusse. Isa Gustav Nieländer mängis mitmes orkestris trompetit ja õpetas muusikahuvilisele poisile selgeks pasunapuhumise. Kooliajal Tartu algkoolis, linnakoolis ja gümnaasiumis mängis August Nieländer trompetit ja kornetit nii kooli kui ka Peetri kiriku ja Tartu Käsitööliste Seltsi orkestris. Pärast ühte esinemist soovitas Karl August Hermann noormehel asuda õppima Peterburi konservatooriumis. Aastatel 1904–1910 õppis ta Peterburi konservatooriumis: algul metsasarveklassis Jaan Tamme juures, 1907. aastast Ernst Kotte fagotiklassis. Lõpetas konservatoorimi 1910. aastal sõjaväeorkestri dirigendina ja asus samal aastal tööle Tartusse Krasnojarski polguorkestri dirigendina.[1][2]

Elatusraha saamiseks tuli anda muusikatunde ja mängida orkestrites. 1908. ja 1909. aasta suvel mängis ta Tartus vastloodud Vanemuise suveorkestris esimest fagotti. Viimasel õppeaastal konservatooriumis läbis Nieländer ka sõjaväeorkestrijuhtide klassi, mis osutus vajalikuks Tartus asuva Krasnojarski polgu orkestrijuhi koha taotlemiseks. Selle orkestriga töötas Nieländer aastail 1910–1912 . Samal ajal andis ta muusikatunde ja juhatas orkestrit Tartu reaalkoolis.[2]

1912. aastal kutsuti August Nieländer Tsarskoje Selo keiserliku ihukaitseväepolgu orkestrijuhiks. 80-liikmelise esindusorkestriga tuli mängida tsaar Nikolai II vastuvõttudel ja paraadidel, esineda suvekontsertidel. 1914. aastast viibis orkestriga rindel. Õpetajatööd jätkas Nieländer Peterburi Aleksandri gümnaasiumis. Aastal 1915 lõpetas Pauli sõjakooli ja sai ohvitseri auastme.[1] 1916. aastal õppis Oranienbaumi ohvitseride laskekoolis, mille lõpetas soomusautode ohvitserina. Seal formeeris ta ka polguorkestri. 1916. aastast teenis Petrogradi soomusrongide divisjonis, kus lõpetas 1917. aasta märtsi algul autojuhtimise kursused. Moodustas divisjonile puhkpilliorkestri.[2]

Osalemine VabadussõjasRedigeeri

1917. aasta detsembris põgenes August Nieländer Eestisse ja määrati 1918. aasta jaanuarist 1. Eesti jalaväediviisi operatiivosakonna adjutandiks. 24. veebruaril 1918 ülendati staabikapteniks, 1919. aasta aprillist kuni oktoobrini oli soomusautode kolonni esimene ülem.[3] Vabadussõja algul oli ta ka Tartu Kaitseliidu staabiülem. 24. novembrist 1918 oli 2. Eesti jalaväepolgu majandusülem. 22. septembril 1920 läks erru kaptenina, kuid mobilisatsiooni puhul oleks pidanud teenima 2. ratsarügemendis Tartus.[2]

Nieländer kuulus esimese Venemaaga rahuläbirääkimiste delegatsiooni koosseisu 1919. aasta septembris.[2]

Tartu Muusikakooli rajajaidRedigeeri

23. novembril 1918. aastal avas ta Tartus eramuusikakooli – Vabakunstnik August Nieländeri Esimene Eesti Muusikakool. Õppetöö algas 14. jaanuaril 1919 Tartus Raatuse tänaval. 21. detsembril 1921 liideti Nieländeri muusikakool haridusministeeriumi otsusega Eesti Helikunsti Seltsi Tartu Kõrgema Muusikakooliga (mida juhtis Juhan Aavik) ja nimetati Tartu Kõrgemaks Muusikakooliks. Koolijuhtide valimisel ei leitud ühist keelt ja uuele koolile määrati kaks juhatajat - Juhan Aavik ja August Nieländer. Juhan Aavik siirdus 1925. aastal Tallinnasse ja muusikakooli ainujuhiks jäi teise ühinenud kooli, nn Nieländeri muusikakooli direktor August Nieländer. Kool nimetati Tallinna Konservatooriumi eeskujul Tartu Konservatooriumiks. August Nieländer õpetas seal üldteoreetilisi aineid ja orkestriklassi. See oli kooli elus vastuoluline ajajärk: kerkis üles poleemika kooli vajalikkuse teemal (1926. aasta sügisel ilmus Postimehes 18 sellekohast kirjutist), riikliku toetuse küsimus, samuti halvasid õppetööd konfliktid õpetajaskonnas jms. Kuna ebamäärast olukorda ei suudetud tulemuslikult lahendada, hakkas osa muusikuid tegelema uue kooli loomisega. 1. septembril 1927 avati Tartu Kõrgem Muusikakool eesotsas direktor Harald Laksbergiga. Haridusministeerium sulges Tartu Konservatooriumi 1927. aastal.[1][2]

August Nieländer jätkas lauluõpetajana Tartu Tütarlaste Gümnaasiumis kuni emigreerumiseni 1944. aastal.[2] August Nieländeri tütar Carmen Täht on abielus tšellist Jüri Tähega.

Tegevus orkestrijuhinaRedigeeri

1927. aasta suvel juhatas August Nieländer Haapsalus suveorkestrit. 1939. aastal asutas Tartu Ülikooli juurde akadeemilise puhkpilliorkestri, juhatas 1940. aastal Narvas suveorkestrit.[2]

Ta on Eesti esimene kutseline sõjaväeorkestri kapellmeister.[1]

PagulusesRedigeeri

1944. aastal emigreerus ta Saksamaale. Saksamaa põgenikelaagrites tuli teha erinevaid töid, kuid nii Blombergis, Meerbackis kui ka Stolzenaus organiseeris ta eestlaste segakoori. Ta oli ka Stolzenaus tegutsenud eesti gümnaasiumi lauluõpetaja.[2]

Aastast 1949 kuni elu lõpuni elas USAs.[1] Ta oli E.E.L.K. Washingtoni Markuse Koguduse liige.[1] 1951. aastal nimetati Washington-Baltimore'i eestlaste koor August Nieländeri segakooriks.[1][2]

August Nieländer suri 30. jaanuaril 1986 USAs Marylandi osariigis Bowies.[1] 17. augustil 1996 aastal maeti tema ja abikaasa Magda urn ümber Tartu Raadi kalmistule.[2]

IsiklikkuRedigeeri

Ta oli alates 1912. aastast abielus Elvi Keskülaga. 1932. aastal abiellus Magda Ambergiga.[2] August Nieländeri tütar on abielus tšellist Jüri Tähega.[4]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 Sissekanne Väliseesti isikuloolises andmebaasis (VEPER) (vaadatud 05.02.2016)
  2. 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 2,11 Taru, Ene. Ühe muusiku tagasitulek. Kultuurileht, 16. august 1996.
  3. Tiit Noormets, Mati Õun. Eesti soomusmasinad. Soomusautod ja tankid 1918–1940. Kirjastus Tammiskilp, Tallinn 1999.
  4. Ärtis, Toivo. Pagulusaastail trükitu jõudis kingina Kambjasse. Vaba Eesti Sõna.

VälislingidRedigeeri