Ratsarügement
See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2014) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Ratsarügement (algselt Ratsapolk) oli Eesti rahvaväe, kaitseväe ja sõjaväe ratsaväeosa.
| Ratsapolk (20. november 1918 – ) Ratsarügement (24. november 1922 – ) | |
|---|---|
 | |
| Tegev | 1918–1940 |
| Riik |
 Eesti Vabariik |
| Kuuluvus |
Eesti Rahvavägi Eesti sõjavägi |
| Liik | ratsavägi |
| Suurus | rügement |
| Tähtpäevad | 11. (vkj), 24. detsember ukj |
| Lahingud | |
| Ülemad | |
| Märkimisväärsed ülemad | Gustav Jonson |
Sõjaväeosa asus Tartus Puiestee tänava sõjaväelinnakus[1], kus Nõukogude okupatsiooni ajal asusid Nõukogude armee kaugpommitajate ja transpordilennuväe polgud.
Sisukord
Juhtkond ja koosseisRedigeeri
PolguülemadRedigeeri
RügemendiülemadRedigeeri
- alampolkovnik Gustav Jonson, –1921
- rügemendiülema kohusetäitja major Paul Bassen-Spiller, 1925–1928
- rügemendiülem kolonel Paul Bassen-Spiller, 1928–1935
- kolonelleitnant Jaan Kurvits, 1935–1939
- kolonelleitnant Martin-Friedrich Bergmann, 1939–1940
Rügemendi rahuaegsesse koosseisu kuulus alates 1930. aastast staap, 3 ratsaeskadroni, suusk-jalgrattureskadron, kuulipildureskadron, tehnikakomando, töökomando ja ambulants, kokku 771 meest, 362 ratsa- ja 101 veohobust.
Sõjaaegsesse koosseisu kuulus staap, 4 eskadroni, kuulipildureskadron, suusk-jalgrattureskadron, tehnikakomando, desinfektsioonikomando, tööeskadron ja orkester, kokku 1343 meest ja 1143 hobust.
Ratsapolgu moodustamineRedigeeri
Eesti Rahvaväe esimene ratsaväeosa moodustati 20. novembril 1918, kui algas 11. novembril 1918, moodustatud Kaitseliidu ratsaosakond reorganiseeriti ratsapolguks, mille ülemaks sai rittmeister Gustav Jonson. Polguks ümbernimetamise ajal oli polgus 149 ratsaväelast ja kaheksa hobust. Novembrikuu viimase nädala jooksul formeeriti 1. eskadron (keskmine eskadroni suurus 120–170 meest).
Ratsapolk VabadussõjasRedigeeri
9. detsembril andis Eesti Ajutise Valitsuse sõjaminister Konstantin Pätsi käsu saata eskadron rindele ja 10. detsembril sõitiski 1. eskadron Tallinnast välja, koosseisus 6 ohvitseri, 105 ratsaväelast ja kuulipildujate rühm kahe kuulipildujaga "Maksim". Juba mõne päevaga kandis eskadron lahingus suuri kaotusi, Viru rindel.
15. detsembril 1918 oli polgus 448 ratsaväelast ja 110 hobust, kellest formeeriti ka polgu 2. ja 3. eskadron.
Narva vabastamise järel sai 1. ratsapolk lühemat aega Narva ümbruses oma ridu kohendada, kuid 1919. aasta märtsi algul paigutati ta ümber Lõunarindele Võru alla. 1919. aasta maikuus asusid 1. ratsapolgu osad Võru ja Vastseliina vahelisel maa-alal, kust ka algas Kreutzburgi-Jakobstadti retk.
1919. a. maikuu lõpul Võru ja Vastseliina vahelisel maa-alal, kust ka algas Kreutzburgi-Jakobstadti retk.
Marienburgi-Jakobstadti operatsioonRedigeeri
1. ratsapolgu ülem oli retke ajal rittmeister Gustav Jonson, abi alamrittmeister K. Reitel. Eskadronide ülemad: 1. leitnant Boris Jakob Leemann, 2. ltn. Johan Holberg, 3. ltn. Aleksander Maiste, 4. ltn. Johann Erik ja kuulipildurite eskadron ltn. Eduard Kukeinsmann ning side ülem lipnik Karl Riisikamp.
1919. a. 27. mai varahommikul alustas 1. ratsapolgu 1. eskadron liikumist avangardina. Eskadronil oli esimene kokkupõrge vastasega põhja pool Riia-Pihkva kiviteed Voronkina küla juures ning vastane löödi Voronkina külast välja. Taganevate punavägede jälitades jõudis 1. eskadron Laura aleviku lähedusse. Osa eskadronist liikus n. ltn. Valfried Krastini juhtimisel vasakult Laura aleviku põhjapoolsele küljele, eskadroni 3. rühm aga suundus läänest aleviku suunas. Küla vallutati ja jälitati vastast kuni metsa servani, mis asus Laurast umbes kolm kilomeetrit kagus. Sakala partisanide pataljoni osade saabumisel andis 1. eskadron positsioonid neile üle ja jätkas ise edasiliikumist Marienburgi (Alūksne) suunas lõunasse ja vallutas, Laurast umbes kümne kilomeetri kaugusel Aluksnesse kulgeval teel asuva Scharlottenburgi mõisa.
28. mail alustas 1. ratsapolk operatsiooni Marienburgi linna vallutamiseks, mille teostasid 2. ja 4. eskadron, 1. eskadron toetas ja kattis nende liikumist vasakult (ida)suunalt. Linna eel hargnesid 2. ja 4. eskadron ja jätkasid liikumist Marienburgi suunas eraldi teid mööda iseseisvalt. 2. eskadron jõudis Marienburgi alla ja õhtuks oli Marienburgi linn on vastase vägedest puhastatud. 1. eskadron liikus Scharlottenburgi mõisast, üle Beja (Brenči) ja jõudis õhtuks teedesõlmele Marienburgist umbes kaksteist kilomeetrit kagu suunas.
30. mai varahommikul alustas polk liikumist Marienburgist Neu-Annenhofi suunas, mis kiire rünnakuga vallutati ning seejärel liikus Lettini mõisa ja asula ümbrusse, Sita raudteepeatuse (:lv) piirkonnas.
ViitedRedigeeri
VälislingidRedigeeri
- Mati Kröönström, Eesti ratsaväe juhid Vabadussõjas, Tuna, 2005 nr 2
- Mairi Laanetu, Eesti ratsarügement hobustel, ratastel, suuskadel, Horisont 2/2008
- Ratsarügemendi rinnamärk
- Mälestustahvel talli seinal meenutab ratsarügementi, Postimees, 18.02.2011
- Raavo Raadik, Ratsarügement sai mälestustahvli, Postimees, 25.02.2011
- Boris Leeman, Võrust ratsapolguga Jakobstadti