Ava peamenüü

4. Üksik Jalaväepataljon

(Ümber suunatud leheküljelt 4. Jalaväepolk)

4. Üksik Jalaväepataljon oli Eesti Rahvaväe, Kaitseväe ja sõjaväe kaadriväeosa.

4. Jalaväepolk
4. Üksik Jalaväepataljon
Tegev 19. detsember 1918 – 1940
Riik Flag of Estonia.svg Eesti Vabariik
Liik jalavägi
Suurus rügement
Tähtpäevad 19. detsember
(6. detsember vkj)
Lahingud Eesti Vabadussõda
Viru rinne:
Narva lahing (1918)
Joala lahing
Narva lahing (1919)
Valkla lahing
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad polkovnik Hendrik Vahtramäe
polkovnik Aleksander Seiman

Jalaväepolgu, hilisema üksiku pataljoni asutamise päevaks loeti 4. Eesti jalaväepolgu formeerimist, 6. detsembril vkj 1917 Rakveres.

Väeosa nimetati 4. Üksikuks jalaväepataljoniks alates 1. oktoobrist 1928.

Juhtkond ja koosseisRedigeeri

4. Jalaväepolk VabadussõjasRedigeeri

1918. aastal taasformeeritud jalaväepolgu asukohaks määrati novembris 1918 Narva linn ning polguülemaks polkovnik Aleksander Seiman.

 
4. polgu osade laevale laadimine Narva sadamas oktoobris 1919

Polgu koosseisus oli loomisel ja Eesti Vabadussõja esimestes lahingutes Narva all 595 võitlejat 2 pataljonis.

  • 4. polgu 1. pataljoni ülem, Viktor Liivak (novembrist 1918 – )

28. novembril 1918 võttis 4. jalaväepolk koos selle ülemale allutatud mõnesaja Narva ja Virumaa kaitseliitlasega vastu Punaarmee 6. diviisi rünnaku Narvale, kuid oli sunnitud taganema ebavõrdsete jõudude vahekorra tõttu.

  Pikemalt artiklites Narva lahing (1918) ja Joala lahing

Polgu väeosad taganesid kuni 4. jaanuarini 1919, mil 4. jalaväepolgu allüksused olid edukalt tõrjunud Punaarmee kallaletungi Valkla lahingus[1] Harjumaal, Valkla juures ning läksid seejärel vastupealetungile ja eduka vastupealetungi tulemusena vabastati 19. jaanuaril 1919 Narva.

  Pikemalt artiklis Viru rinne

1920–1940Redigeeri

4. jalaväepolk koondati pärast Tartu rahulepingu allakirjutamist veebruaris 1920, Narva-Jõesuu ümbruskonda ja sealt edasi Kadrina piirkonda. 12. juulil 1921 liideti pataljon 1. Jalaväepolguga, selle IV pataljoniks, asukohaks jäi Narva-Jõesuu. Septembrist 1920 kuni veebruarini 1921. aastal määrati 4. jalaväepolk rannavalve teenistusse, võttis enda valve alla mereranna Loksalt Narva-Jõesuuni ning pärast rannavalveteenistust koondati polk Rakverre.

1. märtsil 1921. aastal liideti 4. Jalaväepolgu koosseisu Viljandis asuv VI jalaväepataljon, 1. aprillist 1924 liideti pataljon IV pataljonina 5. Jalaväerügemendi koosseisu. 12. juulil 1921. aastal aga likvideeriti 4. jalaväepolk kui iseseisev väeosa.

Eesti Rahvaväes 1928. aasta sõjaväereformi käigus teostatud reorganiseerimise käigus moodustati seniste isikkoosseisuga komplekteeritud rügementide asemel üksikud jalaväepataljonid, mis sõja alguse korral oleksid täiendatud mobiliseeritavatega ning moodustatud samade numbritega jalaväerügementideks. 1. oktoobril 1928 taastati väeosa, 5. Jalaväerügemendi 4. pataljonist iseseisva 4. Üksik Jalaväepataljonina (vt Üksikud jalaväepataljonid) asukohaks Jõhvi mõis ja välibaas Kurtnal, katteüksused (laskurrühm ja kuulipildujarühm) paiknesid aga Vasknarvas. 4. Üksiku Jalaväepataljoni Ülem oli ühtlasi ka Jõhvi Garnisoni Ülem.

TaasasutamineRedigeeri

Pärast Eesti taasiseseisvumist otsustas Eesti Vabariigi Valitsus oma määrusega nr 155, 22. maist 1992 formeerida Kaitsejõudude jalaväepataljon (Viru jalaväepataljon).

ViitedRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • E. Paurmann, 4. jalaväerügement Vabadusesõjas. Lühikene ülevaade. Sõdur 1932, nr 48/49, lk. 1251–1259
  • 4. jalaväepolgu Vabadussõjas langenud. Sõdur 1932, nr 48/49, lk. 1260–1262
  • V. Lents, 4. polgu algpäevilt Vabadusesõjas. Sõdur 1932, nr 48/49, lk. 1263–1265
  • F. Kivimägi, 5. / 4. Polgu poolroodu vastulöök 25. 02. 19. Riigiküla rajoonis. Sõdur 1937 nr 14/15, lk. 373–376
  • E. Paurmann. 4. Jalaväepolk Vabadussõjas. Sõdur 1937 nr 50, lk. 1260–1265
  • J. Saidlo, Valkla lahing 3. jaan. 1919. a. Sõdur 1937 nr 50, lk. 1267–1270

VälislingidRedigeeri