Puiestee tänav

tänav Tartus
See artikkel See artikkel räägib Tartu tänavast. Viljandi tänava kohta vaata artiklit Puiestee tänav (Viljandi).

Puiestee tänav (saksa keeles Alleestraße) on tänav Tartus. Ta on veidi alla 3 km pikk.[1]

Kaart
Puiestee tänav
Puiestee tänav

Tänav algab Põllu tänava ristist, kus Aruküla tee jätkub Puiestee tänavana. Tänav kulgeb kuni ristumiseni Jaama tänavaga Paju ja Männi tänava ristmikul.

Puiestee tänaval on algusest lõpu poole minnes ühine ristmik Põllu tänavaga (paremalt), Muru tänavaga (paremalt), Ujula tänavaga (vasakult), Nurme tänavaga (paremalt), Lubja tänavaga (risti), Risti tänavaga (paremalt), Liiva tänavaga (risti), Narva maanteega (risti), Kingu tänavaga (vasakult), Mäe tänavaga (risti), Roosi tänavaga (risti), Kasarmu tänavaga (vasakult), Raatuse tänavaga (vasakult), Peetri tänavaga (paremalt), Pärna tänavaga (vasakult) ja Jaama tänavaga (risti).[1]

Puiestee tänav on peamine tee, mida mööda Tartust Jõgeva poole sõidetakse. Vastav maantee kannab järjenumbrit 39.[1]

Puiestee tänav ristub Narva maanteega Tartu Peetri kiriku juures. Puiestee tänava serva jäävad Uus-Jaani kalmistu, Vana-Peetri kalmistu ja Uus-Peetri kalmistu. Aadressil Puiestee tänav 78 asub Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledž.

Suurim majanumber Puiestee tänaval on 128[1].

AjaluguRedigeeri

Puiestee tänaval asuv sõjaväelinnak koosneb kümnetest eri ajal ehitatud hoonetest ja seal on ajaloo vältel asunud Krasnojarski kasarmutes Venemaa keisririigi 23. jalaväediviisi 95. Krasnojarski jalaväepolk 20. sajandi alguses. Tartu linna piiril paiknenud kasarmukompleksi hakati planeerima Jaama mõisa maadest eraldatud alale. 1913. aastast pärit piirkonna plaanil on kokku 29 erineva funktsiooniga hoonet, sealhulgas tellistest kahekorruseline kasarmuhoone, tall, erinevad kuurid, laohooned, vankrikuurid, pesuköök, saun, kuivatusmaja, kasarmubarakid ja kirik koos sööklaga. Territoorium asus alal, mis piirneb praeguste Kasarmu ja Puiestee tänavatega loodes ja edelas ning Jänese tänava mõttelise pikendusega kirdes ja kirde-edela sihilise joonega praeguste Raatuse ning Pärna tänavate vahel.

Eesti Vabariigi ajal 1920.–1930. aastatel Lembitu kasarmud, kus paiknes Ratsarügement ja 2. üksik jalaväepataljon ja olid alates 1940. aastast NSV Liidu okupatsioonivägede kasutuses. Teise maailmasõja ajal hävisid mitmed hooned Lembitu platsil, sealhulgas kahekorruseline kasarmuhoone. Nõukogude perioodil toimusid ulatuslikud ümberehitustööd, mille käigus laienes kasarmuplats koos hoonetega loode suunas endise Jaama mõisa maadele. Uusehitistena kerkisid mitmed kivi- ja paneelmajad, töökojad ning garaažid[2]. Eesti iseseisvuse taastamise järel asus seal Eesti kaitseväe Tartu kompanii, mis formeeriti hiljem Tartu üksikuks jalaväepataljoniks. Tartu Üksik-jalaväepataljon oli linnakus kuni 2002. aastani. Algupärasest Krasnojarski jalaväepolgu hoonestikust on ainus täiel määral säilinud hoone kivitall (Jänese tänav 23), kus tegutseb Tartu Ratsakool.

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Ekspresskataloog 2005, lk. 54-55. Tartu kaart mõõtkavas 1:22 000
  2. 95. Krasnojarski ratsaväepolgu tall, „Eesti sõjaajaloolise arhitektuuripärandi kaardistamine ja kasutusvõimaluste analüüs. 19. ja 20. sajand“, November 2017

VälislingidRedigeeri