Ava peamenüü

Alfred Karindi

eesti helilooja, organist ja koorijuht

Alfred Karindi (aastani 1935 Alfred-Nikolai Karafin; 30. mai 1901 Ongassaare (Kõnnu), Illuka vald13. aprill 1969 Tallinn) oli eesti helilooja, organist ja koorijuht[1].

Ta õppis Tartu Kõrgemas Muusikakoolis aastast 1920 orelit (Johannes Kärti klassis), lõpetades sama kooli aastal 1927 kompositsioonierialal (Heino Elleri klassis). Aastal 1931 lõpetas ta eksternina Tallinna Konservatooriumi oreli- ja kompositsioonierialal (August Topmani ja Artur Kapi klassis).[2]

Ta töötas aastatel 1921–1927 muusikaõpetajana Tartu 2. algkoolis, 1925–1928 Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ja 1928–1932 Tartu ülikoolis ning tegutses ühtlasi organistina Tartu ja Tallinna kirikutes. Karindi oli aastatel 1949–1959 ja 1955–1969 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis muusikateoreetiliste ainete ja oreli õppejõud (aastast 1946 professor).[2]

NKVD arreteeris ta Tallinnas 1950. aastal ja ta viibis kuni 1954 Dubravlagi vangilaagris Mordva ANSVs.[3] Rehabiliteeriti 1956.[2]

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 16. juuli 1950 otsusega võeti talt ära Eesti NSV teenelise kunstitegelase aunimetus. Teenelise kunstitegelase aunimetus taastati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 27. oktoobri 1956 seadlusega.[4]

Ta on juhatanud Tartu Meestelaulu Seltsi koori, Tartu Üliõpilassegakoori, Tallinna Linnateenijate Meeskoori, Tallinna Kaarli koguduse koori, Tallinna Meestelaulu Seltsi koori ja Tallinna Naislaulu Seltsi koori.[2]

Ta oli Kõrgemate Koolide Lõpetanute Segakoori asutajaid[1] ning 1957–1969 selle peadirigent.[2]

1947. ja 1965. aastal oli ta üldlaulupeo üldjuhtide seas.[2]

Ta on maetud Metsakalmistule.[5]

Sisukord

TunnustusedRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

Tema tütar oli koorijuht ja muusikapedagoog Laine Karindi (1926–2002), poeg oli näitleja ja teatridirektor Jüri Karindi (1942–2017).

Mälestuse jäädvustamineRedigeeri

31. augustil 1986 avati Karindi sünnikodu seinal mälestustahvel. Tahvli avamisel esines tema asutatud Kõrgkoolide Lõpetanute Segakoor tütar Laine Karindi juhatamisel.[5]

Helilooming[6]Redigeeri

  • 1924 Introduktsioon ja passakalja orelile
  • 1926 Klaverisonaat nr 1
  • 1927 Orelisonaat nr 1
  • 1927 Passakalja orelile c-moll
  • 1929 Variatsioonid koraali teemale orelile
  • 1929 Kaks koraalieelmängu
  • 1931 Noorte laul, kantaat tenorile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile (tekst F. Karelson)
  • 1934 Orelisonaat nr 2
  • 1936 Oh, kuidas pean, kantaat segakoorile ja sümfooniaorkestrile (tekst Anna Haava)
  • 1936 Keelpillikvartett G-duur
  • 1937 Passakalja orelile g-moll
  • 1938 Klaverisonaat nr 2
  • 1939 Rändavad veed, ballaad-kantaat baritonile, meeskoorile ja sümfooniaorkestrile (tekst Juhan Sütiste) (2. redaktsioon 1960)
  • 1944 Orelisonaat nr 3
  • 1945 Trio klarnetile, viiulile ja klaverile
  • 1946 Võit, kantaat tenorile, aldile, sega-, nais- ja meeskoorile ning sümfooniaorkestrile (tekst Mart Raud)
  • 1948 Laul, kutsu peole, koorikantaat ühendkoorile (tekst Ralf Parve)
  • 1949 Laula, vaba rahvas, kantaat sega-, nais- ja meeskoorile ning sümfooniaorkestrile (tekst Debora Vaarandi)
  • 1953 Süit neljale eesti tantsuviisile
  • 1955 Aegade raamatust, kantaat baritonile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile (tekst P. Anton), ballaadkantaat
  • 1958 Sümfoonia a-moll
  • 1959 Eleegiline poeem sümfooniaorkestrile
  • 1961 Sümfooniline poeem sümfooniaorkestrile
  • 1961 Fuuga F-duur orelile
  • 1963 Orelisonaat nr 4 orelile d-moll
  • 1965 Vetevoog, kooripoeem (tekst K. Korsen)
  • 1965 Talguline, koorirondo-poeem (tekst rahvaluule)
  • 1967 Variatsioonid ostinaatol orelile
  • 1969 Poeem (tekst Otto Roots), solistile, orelile ja segakoorile

SegakoorilauludRedigeeri

  • Ühte laulu tahaks laulda (G. Suits)
  • Kui tume veel kauaks (Juhan Liiv)
  • Minu kodu (K. E. Sööt)
  • Une sõit, Ilo laul ("Kanteletar")
  • Lootus, Päike (A. Haava)
  • Helbeid langetamas (S. Hallop)
  • Lõikuse laul (rhvl.)
  • Valsilaul (P. Rummo)
  • Öö hallahelgi külvas, Laulis Viru laulik vägilasest, Sepad, kas teil sahad valmis (K. Korsen)

MeeskoorilauludRedigeeri

  • Talvine õhtu (V. Ridala)
  • Antti, ärtu (tekst "Kanteletar")
  • Öö laul (tekst Anna Haava)
  • Oleks (Juhan Liiv)
  • Kolhoositar (F. Kotta)
  • Minu maa (V. Beekman)
  • Rehepeks, Manni, Tahtsin laulda, Pulmasõit (rhvl.)
  • naiskoorilaulud Laulja ("Kanteletar")
  • Mälestus, Kevade laul (K. E. Sööt)
  • Järvel (J. Kärner)
  • Eesti muld ja eesti süda (L. Koidula)
  • Rannake (J. Smuul)
  • Mis meil kaunis (Juhan Liiv)
  • Ilo tegija, Mari (rhvl.)

LastekoorilauludRedigeeri

  • Vanaema muinaslood (K. Korsen)
  • Killa-kõlla (E. Enno)
  • Uhti-uhti, Kits karja (rhvl.)

SoololauludRedigeeri

  • Nõmmelill, Sind tervitame, kuldapäike (tekst Anna Haava)
  • Kase kuld, Mälestus (tekst Karl Eduard K. E. Sööt)
  • Hällilaul (tekst E. Unt)
  • Üle vete (tekst Juhan Liiv)
  • On laanel oma linnuke, Tuul viib õilmelt lehe ära (tekst Sandor Petöfi)
  • Öisel kaldateel (tekst Vladimir Beekman)
  • Kevadpäev (tekst K. Korsen)

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Eesti entsüklopeedia. 14. köide: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 141.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Alfred Karindi Eesti heliloojad. opetaja.edu.ee (vaadatud 26. septembril 2015)
  3. okupatsioon.ee
  4. Eesti NSV Teataja, 1956, 17, 178
  5. 5,0 5,1 "VE: Karindi, Alfred – helilooja, koorijuht ja pedadoog" Virumaa Entsüklopeedia (vaadatud 26. septembril 2015)
  6. Alfred Karindi looming Eesti heliloojad. opetaja.edu.ee (vaadatud 26. septembril 2015)

VälislingidRedigeeri