Eesti Spordiselts Kalev

(Ümber suunatud leheküljelt ESS Kalev)

Eesti Spordiselts Kalev on Eesti spordiselts.

Kalev asutati 24. mail 1901[1] kui Tallinna Jalgratta sõitjate selts "Kalev". Selts on kandnud ka nime Eestimaa Spordiselts Kalev.

EsimehedRedigeeri

Esimene esimees oli Ferdinand Karlson ja aseesimees Konstantin Päts.

 
Kalevi spordiplatsi asukoht 1928. aasta Tallinna plaanil

1909. aastal loodud jalgpalliseltsi Meteor liikmed läksid täies koosseisus 27. mail 1911 üle spordiseltsi Kalev. Moodustus JK Tallinna Kalev.

1911. aastal alustas spordiselts Pirita jõe äärde maja ehitamist. Hoone arhitektiks oli Karl Burman. Hoone arhitektuur oli mõjutatud Põhjamaade juugendi rahvusromantikast. Materjalina kasutati ümarpalke. Merepoolse fassaadi viilu ülalosas oli päikesesümbol.[2] Interjööris oli kesksel kohal hoone saal ja trepikoda, mis kaunistati pannoodega. Pannood lõid neli kunstnikku, teoste inspiratsiooniallikaks olid Kalevipoeg või Eesti muinasaeg. August Jansen maalis kolmefiguurilise kompositsiooni "Kalevipoeg kivi viskamas", Aleksander Uurits maalis kaks paljufiguurilist pannood Muinas-Eesti teemadel – "Jahilt tulek" ja "Kandlehelid", Peet Areni panuseks oli kolm viikingilaevu kujutavat pannood.[2] Kui Nõukogude väed lahkusid 1941. aasta augustis Tallinnast, siis panid nad seltsimaja põlema.[2]

Vabadussõja alguspäevil 20. detsembril 1918 formeeriti Tallinna spordiseltsi Kalev liikmetest Kalevlaste Maleva.

1920. aastatel sai tänase Viru keskuse ja Tallinna kaubamaja A-korpuse vahele jäänud suurest spordiplatsist Kalevi aed, kuhu 1924. aastal ehitati uhke puidust väravatorn.

1940. aasta 2. oktoobril likvideeriti Tallinna "Kalev" ja Üleliidulise Kehakultuuri- ja Spordiselts Dünamo võttis "Kalevi" Gonsiori tänava kodu ja vara enda valdusse. 1944. aasta 4. jaanuaril moodustati Moskvas Eesti NSV A/Ü Kesknõukogu presiidiumi koosolekul "Kalev"- ENSV Ametiühingute Spordiselts "Kalev" ning 24. septembril aluss tööd "Kalevi" Kesknõukogu, kesknõukogu asukohaks saab Tõnismäel asuv Tallinna töölisvõimla Pärnu maantee 41. 1948. aastal valmisid Suvorovi puiestee ääres ENSV Ametiühingute Spordiselts "Kalev" tenniseväljakud ja klubihoone. 1948. aastal asutatai TPI spordiklubi ja avati Kalevi Pirita Jahtklubi. 1949. aastal loodi "Kalevi" Tallinna Tenniseklubi. 1955. aasta 12. juuli avati Tallinnas Komsomoli-nimeline staadion.

1959. aastal liideti "Kaleviga", Üleliidulise Vabatahtliku Kehakultuuri- ja Spordiseltsi Spartak Eesti allorganisatsioon ja loodi VSÜ Kalev Tallinna Spordikombinaat ning Kloostrimetsas, Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrajal peeti "Kalevi" esimene suursõit.

 
Kalevi spordihall augustis 2011

1961. aastal valmis Pärnu "Kalevi" siseujula ja 1962. aastal Kalevi spordihall ja asutati "Kalevi" Vabariiklik Tenniseklubi, 1963. aastal toimub I "Kalevi" velotuur ja 1963. aastast annab selts välja tunnustust Kalevi auliige.

1965. aastal avati "Kalevi" siseujula ja loodi "Kalevi" Tallinna ujumiskool ning avati TPI staadion. 1969. aasta 21. juunil avati Pirita Velodroom. 1970. aastal avati Kääriku Spordihoone. 1971. aastal pälvis "Kalev", ENSV Spordikomiteelt täiskasvanute, noorte ja juunioride meistrivõistluste põhjal, edukaima spordiühingu tiitli. 1975. aastal avati Tallinnas TPI Spordihoone.

1982. aastal arvati VSÜ "Kalev" loodud üleliidulise ametiühingute spordiühingu "Trud" koosseisu koos kõikide teiste liiduvabariikide spordiühingutega. ENSV Ametiühingute Nõukogu presiidiumi otsusega 8.04.82.a. nimetati ühing üleliidulise a/ü vabatahtliku spordiühingu "Trud" Eesti Vabariiklikuks Spordiorganisatsiooniks "Kalev".

1987. aasta 25. aprillil EVO "Kalevi" ja ESO "Jõudi" ühendamisel loodi KSÜ "Kalev", kuid juba 1990. aasta 11. juulil eraldus VS "Jõud" KSÜ "Kalevist" ja mõlemad jätkasid iseseisvate spordiorganisatsioonidena.

1991. aastal peeti KSÜ "Kalevi" pleenum, mis otsustas moodustada KSÜ "Kalevi" baasil iseseisva Eesti Spordiseltsi "Kalev".

Seltsile kuulub Kalevi Keskstaadion.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Eesti Spordiselts Kalev, Ajalugu
  2. 2,0 2,1 2,2 Alfred Vaga, "Kalevipoeg" eesti kunstis - Eesti Sõna, 23.05.1942

VälislingidRedigeeri