Ava peamenüü

Hotelli omanikudRedigeeri

Esimese maailmasõja puhkedes kuulusid Tallinna hotellid ja restoranid baltisakslastele. Pärast sõda sai nende omanikeks aga aina rohkem eestlasi ja nii saigi Kuld Lõvi peremeheks Johannes Janson, kes oli enne olnud kokk ja omanikuks Richard Devid, kes töötas seal enne kelnerina.

Hotelli interjöörRedigeeri

Kuld Lõvi hotellis oli 71 numbrituba, lisaks palju privaatseid kabinette ja söögisaal kõrvalruumidega ning toimis Tallinna kõige vanem, suurem ja kuulsam hotellirestoran. Enne kapitaalremonti oli Kuld Lõvi hämar, seal oli vaid kaks vannituba ja igal korrusel üks ühine tualett ja koridorid oli pimedad ja käänulised. Seal ööbisid ka välisriikide kõrgemad sõjaväelased ja ärimehed. Kuld Lõvi oli tuntud kui ärimeeste peatuskoht.[1].

1930. aastatel hotellimajandus elavnes seoses üldise majandusliku olukorra paranemisega ja alustati Kuld Lõvi renoveerimist. 1934. aastal algas Kuld Lõvis remont ja hotelli ehitati moodne hall koos kamina ja taimedega kaunistatud istumisnurgaga. Kokku jäi hotelli 64 eritellimusel valmistatud mööbliga numbrituba. 40 toas oli vannituba ja WC, kõigis tubades telefon, kraanist tuli sooja ja külma vett ning toidulift tõi vajadusel söögi otse tuppa.

Hotelli restoranRedigeeri

Kuld Lõvi peakokk oli Peterburi keiserlikus õukonnas koolitatud Aleksander Paalberg. Pakuti jäätist, Helsingist ja Stockholmist toodi lõunamaiseid puuvilju, Prantsusmaalt konjakit ja veini, pakuti metslinnupraade suurepäraste kastmetega[2].

Tallinna võõrastemajad natsionaliseeriti 1940. aastal.[3]

Kuld Lõvi hoone hävis 9. märtsil 1944. aastal Teise maailmasõja ajal toimunud Tallinna pommitamisel[4].

ViitedRedigeeri