Vehklemine

spordiala
"Vehkleja" suunab siia. Filmi kohta vaata artiklit Vehkleja (film).

Vehklemine on võitlusviis ja spordiala, kus vastased püüavad teineteist tabada relva torke või löögiga. Sportlik vehklemine jaguneb epeeks, floretiks ja espadroniks. Kolm kategooriat erinevad üksteisest reeglite ja relvade poolest.

Anna Sivkova (vasakul) vehklemas Julia Beljajeva vastu 2013. aasta vehklemise maailmameistrivõistlustel Budapestis

Ajalugu

muuda

Mõõgavõitlus on tuhandeid aastaid vana võistlusala, mis vanasti kuulus sõjaoskuste hulka. Vehklemiseks nimetatakse renessansiajastul alguse saanud mõõgavõitlusstiili, milles kasutatakse kergemapoolseid hästi tasakaalustatud relvi. Vehklemistehnikates on tähtis osa lõigetel ja torgetel.[viide?]

Sportlik vehklemine sai alguse Inglismaal 16. sajandil ja Prantsusmaal eriti Louis XIV õukonnas 17. sajandil, mil see oli ainult aadlike ja õppurite privileeg. Vehklemises on endiselt liigutusi ja reegleid, mis on pärit tollest ajast. Spordialaks muutus vehklemine 19. sajandil, kui duellide pidamine Euroopas keelati.

 
Race Imboden ja Andrea Cassarà 2013 aastal Budapestis finaalis

Olümpiamängudel on vehklemine olnud kavas kõikidel mängudel alates 1896. aastast. See oli pikka aega peamiselt meeste ala. Naised võistlesid olümpiamängudel esimest korda alles 1924. aastal floretis. Epee on naistel olümpiamängude kavas 1996. aastast Atlantas. Olümpia-aastatel loetakse olümpiavõistlused maailmameistrivõistluseks.


  Pikemalt artiklis Epee (spordiala)
 
Epee (ülemine) ja floreti võrdlus

Epeevehklemises kasutatakse rasket relva. Punkti saamiseks võib torgata vastase ükskõik millist kehaosa. Kaks võistlejat võivad punkte saada ka korraga.

Florett

muuda
  Pikemalt artiklis Florett

Floretis kasutatakse kerget ja paindlikku relva. Punkti saamiseks tuleb torgata torsot, rindmikku, õlgu või selga. Kaks võistlejat korraga punkti saada ei või.

Espadron

muuda
  Pikemalt artiklis Espadron

Espadronis kasutatakse kerget relva ning erinevalt floretist ja epeest võib punktide saamiseks vastast lisaks torkamisele ka relva küljega lüüa. Punktide saamiseks tuleb torgata keha ülevalpool vööd, välja arvatud labakäed. Kaks võistlejat korraga punkti saada ei või.

Vaata ka

muuda

Välislingid

muuda