Ado Anderkopp

Ado Anderkopp (18. jaanuar 1894 Massu vald – 30. juuni 1941 Tallinn, hukati) oli Eesti poliitik (Tööerakondlane), I Riigivolikogu liige ja sporditegelane.

Ado Anderkopp

EluluguRedigeeri

Ado Anderkopp sündis Virtsus, Kaseküla Sootooma talus, Hanilas. Oma hariduse sai Tallinna Nikolai I Gümnaasiumis, mille lõpetas 1913 aastal, edasi õppis 1913–1917^[1] Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas^[2] ja lisaks 1922 aastal lõpetas eksternina Tartu Ülikooli õigusteaduskonna^[1].

Aastatel 1916–1917 aastatel töötas Petrogradis Pealinna Teataja ärijuhina, 1917 aastal Venemaa sise- ja kaubandus-tööstusministeeriumis^[3] ning seejärel Viru Maakonnavalitsuse sekretärina, organiseeris samas Virumaa Kaitseliitu ning osales kaitseväe koondamises ja varustamises.

1919. aastast oli ta Eesti Asutava Kogu ning Riigikogu I–V koosseisu liige, Eesti Vabariigi põhiseaduskomisjoni esimees, oli üks seaduseelnõude koostajaid. 1921–1929 aastatel oli Vaba Maa peatoimetaja, 1923–1924 sõjaminister, 1930–1933 sise- ja kohtuminister. Rahvasteliidu seltside asutajaid Eestis. 1920–1923 Eesti Spordi Liidu, 1933–1934 Eesti Spordi Keskliidu esimees ja 1935–1937 selle aseesimees, EKRAVE Liidu, Eesti Jalgpalli Liidu ja EOK asutajaid, 1923–1940 EOK sekretär, kehalise kasvatuse sihtkapitali abiesimees, 1930–1939 Eesti Jalgpalli Liidu esimees ning 1920–1921 ja 1936–1940 Tallinna Kalevi esimees. Ta oli Eesti olümpiameeskonna esindaja 1920 Antwerpenis ja 1936 Berliinis. 1920 aastal oli Eesti Spordilehe esimene toimetaja.

Nõukogude okupatsioonivõimud arreteerisid ta 22. juulil 1940 aastal ja ta hukati Tallinna vanglas kaks päeva pärast surmamõistmist^[4].

Tema kui tolleaegse sõjaministri järgi nimetati 1920. aastatel kasutatud Eesti sõjaväemütsi anderkopiks.

AmetikohadRedigeeri

1916. aastast oli Pealinna Teatajas ajakirjanik, hiljem sai selle ärijuhiks
1917. aastast peale Viru maakonna valitsuse liige.
Eesti Asutava Kogu liige alates 1919
Vaba Maa peatoimetaja 1921. aastast
I–V Riigikogu liige
Rahvuskogu liige
Rahvuskogu 2. koja üldaruandja
I Riigivolikogu liige (1. valimisringkonnast)
Riigivolikogu I abiesimees
Sõjaminister (2. august 1923 – 19. veebruar 1924)
Kohtu- ja siseminister (12. aprill 1930 – 12. veebruar 1931, 19. veebruar 1932 – 18. mai 1933)