I Riigivolikogu
See artikkel vajab toimetamist. |
Riigivolikogu I koosseis valiti 24. ja 25. veebruaril 1938. Valitsust toetava Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde kandidaadid said 54 saadikukohta, opositsioon 26 kohta. Hiljem läksid veel 10 opositsiooni saadikut Rahvarindesse üle. I Riigivolikogu koos I Riiginõukoguga moodustas Riigikogu Üldkoosoleku I koosseisu, mida juhatas Riigivolikogu esimees.
![]() Toompea loss | |
Asutatud | 1938 |
---|---|
Eesmärk | Seadusandlik kogu |
Peakorter | Tallinn |
Asukoht | Toompea loss |
Tegevuspiirkond | Eesti Vabariik |
Juhtkond | Riigivolikogu juhatus |
Kuna igast valimisringkonnast valiti ainult üks liige, siis puudus tal Riigivolikogu koosseisust väljalangemise korral asendaja. Sel juhul tuli korraldada täiendav Riigikogu valimine. Need toimusid:
- Riigivolikogu täiendav valimine 9. valimisringkonnas 1.–2. oktoober 1939 (Valimiste Peakomitee 5.09.1939 otsus – RT 1939, 76, 609). Põhjuseks Aleksander Abeni väljalangemine Riigivolikogu koosseisust Riigivolikogu juhatuse otsusega 26. august 1939. Valituks osutus Aleksander Jõeäär.
- Riigivolikogu täiendav valimine 74. valimisringkonnas 28.–29. jaanuar 1940 (Valimiste peakomitee 3.01.1940 otsus – RT 1940, 3, 14). Põhjuseks Karl Selteri väljalangemine Riigivolikogu koosseisust Riigivolikogu juhatuse otsusega 29.11.1939. Valituks osutus Voldemar Jaanus (Valimiste peakomitee 10.02.1940 otsus – RT 1940, 13, 109).
Riigivolikogu tegevus muuda
I Riigivolikogu liikmete volitused algasid 7. aprillil 1938 ning Riigivolikogu I koosseis tuli kokku oma esimesele istungjärgule 21. aprillil 1938. Riigivolikogu esimese koosoleku avas Riigivolikogu vanim liige Ernst Särgava.
Enne oma kohuste täitmisele asumist andsid Riigivolikogu liikmed järgmise pühaliku tõotuse:
„Asudes Riigivolikogu liikme kohuste täitmisele olen teadlik, et kannan selles ülesandes vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees ning pühalikult tõotan ustavaks jääda Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu Eesti Vabariigi ja Eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele.“
–
Pärast pühaliku tõotuse andmist pidas riigihoidja Konstantin Päts Riigivolikogule kõne, kus ta muuhulgas ütles:
„Lugupeetud Riigivolikogu liikmed! Kõik 80 rahva poolt valitud Riigivolikogu liiget on oma pühaliku tõotuse annud ja viimane takistus kõrgete kohuste täitmisele asumiseks kõrvaldatud. Asute nüüd oma suurte ja vastutusrikaste ülesannete täitmisele. Olen tõsiselt rõõmus, et võin teid tervitada ning teile jõudu ja edu soovida. Meie riik ja rahvas on raskeid aegu üle elanud. Polnud kerge neist ärevatest päevadest üle saada. Kuid neist on meie rahva kaine kaalumise ja mõistliku ettevaatlikkuse juures siiski verevalamiseta ja rahulikult üle saadud. Valitsuse tahtmine on olnud välja jõuda uuesti demokraatliku korra juure. See on meil nüüd korda läinud.“
–
Esimese seadusena võttis I Riigivolikogu vastu "Amnestiaseaduse".
Riigivolikogu liikmed said istungjärkude aja eest kuutasu 180 krooni, korteriraha 40 krooni kuus läbi aasta ja tasuta sõidu riigiraudteel ja -laevadel. Riigivolikogu juhatuse liikmed said lisatasu 70 krooni kuus läbi aasta. Riigivolikogu esimees sai tasu ühistel alustel ministritega (500 krooni kuus ja sõiduraha 100 krooni kuus).
Viimane Riigivolikogu istungjärk lõpetati Vabariigi Presidendi otsusega 19. aprillist 1940, mille ärakirja andis Riigivolikogu Esimehele Otto Pukile Peaminister Jüri Uluots 20. aprillil 1940[1]. Uus Riigivolikogu korraline istungjärk pidi algama 8. oktoobril 1940[2].
20. aprillil 1944 osales Riigivolikogu esimees Otto Pukk Vabariigi Presidendi Asetäitja Valimiskogu koosolekul. Pagulusse pääsenud I Riigivolikogu liikmed osalesid sellistena pagulaspoliitikas. VII Riigikogu kokkuastumise päeval, 5. oktoobril 1992, oli veel elus kolm I Riigivolikogu liiget: Kustav Kurg (18. valimisringkonnast, suri 27. novembril 1992), Mihkel Jüris (16. valimisringkonnast, suri 22. oktoobril 1997) ja Mihkel Hansen (64. valimisringkonnast, suri 20. novembril 2004).
Riigivolikogu liikme lühend on rvkl.
Riigivolikogu 1. koosseisu juhatus muuda
- Riigivolikogu esimees – Jüri Uluots (21. aprillist 1938 kuni 12. oktoobrini 1939; Otto Pukk (alates 17. oktoobrist 1939)
- Riigivolikogu I abiesimees – Ado Anderkopp (alates 21. aprillist 1938
- Riigivolikogu II abiesimees – Otto Pukk (21. aprillist 1938 kuni 17. oktoobrini 1939; Rudolf Penno (alates 17. oktoobrist 1939)
Riigivolikogu 1. koosseisu liikmete nimekiri muuda
- Aleksander Aben (9. valimisringkond, kuni 26. augustini 1939)
- Ado Anderkopp (1. valimisringkond)
- Eduard Arnover (25. valimisringkond)
- Kaarel Eenpalu (79. valimisringkond)
- Oskar Gustavson (38. valimisringkond)
- Ernst Haabpiht (49. valimisringkond)
- Mihkel Hansen (64. valimisringkond)
- Voldemar Jaanus (74. valimisringkond, alates 10. veebruarist 1940)
- Kristjan-Eduard Jalak (46. valimisringkond)
- Karl-Arnold Jalakas (12. valimisringkond)
- Leopold Johanson (8. valimisringkond)
- Aleksander Jõeäär (9. valimisringkond), alates 17. oktoobrist 1939)
- August Jürima (Järvamaalt) (20. valimisringkond)
- August Jürima (Tartumaalt) (48. valimisringkond)
- Mihkel Jüris (16. valimisringkond)
- Karl Jürison (7. valimisringkond)
- Juhan Kaarlimäe (35. valimisringkond)
- Valter-Gerhard Kadarik (15. valimisringkond)
- Nigul Kaliste (28. valimisringkond)
- Jakob Kalle (17. valimisringkond)
- Alo Karineel (77. valimisringkond)
- Oskar Kask (32. valimisringkond)
- Artur Kasterpalu (26. valimisringkond)
- Karl Kaups (23. valimisringkond)
- Albert Kendra (76. valimisringkond)
- Tõnis Kint (62. valimisringkond)
- Jaan Kokk (56. valimisringkond)
- Evald Konno (59. valimisringkond)
- Hugo Kukke (72. valimisringkond)
- Kustav Kurg (18. valimisringkond)
- Oskar Köster (69. valimisringkond)
- August Laur (60. valimisringkond)
- Elmar-Aleksander Lehtmets (73. valimisringkond)
- Jüri Looväli (37. valimisringkond)
- Oskar Lõvi (6. valimisringkond)
- Märt Martinson (63. valimisringkond)
- Louis Metslang (2. valimisringkond)
- August Miljan (19. valimisringkond)
- Jaan Murro (80. valimisringkond)
- August Mälk (41. valimisringkond)
- Johannes Nyman (5. valimisringkond)
- Ants Oidermaa (34. valimisringkond)
- Georgi Orlov (30. valimisringkond)
- Aleksander Ossipov (66. valimisringkond)
- Karl-Eduard Pajos (70. valimisringkond)
- Eduard Peedosk (78. valimisringkond)
- Rudolf Penno (67. valimisringkond)
- Johannes Perens (42. valimisringkond)
- Ants Piip (44. valimisringkond)
- Juhan Piirimaa (71. valimisringkond)
- Otto Pukk (40. valimisringkond)
- Karl Puusemp (75. valimisringkond)
- Jaan Põdra (61. valimisringkond)
- Viktor Päts (36. valimisringkond)
- Aleksander Rei (39. valimisringkond)
- Mihkel Reimann (22. valimisringkond)
- Eduard Riismann (10. valimisringkond)
- Rudolf Riives (53. valimisringkond)
- Karl Roomet (47. valimisringkond)
- Ado Roosiorg (24. valimisringkond)
- Vladimir Roslavlev (29. valimisringkond)
- Neeme Ruus (4. valimisringkond)
- Mart Rõigas (55. valimisringkond)
- Aleksander Saar (27. valimisringkond)
- Karl Selter (74. valimisringkond), kuni 29. novembrini 1939)
- Oskar Suursööt (14. valimisringkond)
- Märt Sõrra (50. valimisringkond)
- Ernst Särgava (11. valimisringkond)
- Järvo Tandre (3. valimisringkond)
- Arnold Tartu (68. valimisringkond)
- Henn Treial (52. valimisringkond)
- Aleksis Tsänk (31. valimisringkond)
- Artur Tupits (54. valimisringkond)
- Jaan Tõnisson (45. valimisringkond)
- Jüri Uluots (51. valimisringkond)
- Maksim Unt (33. valimisringkond)
- Juhan Uuemaa (57. valimisringkond)
- Leonhard Vahter (65. valimisringkond)
- Jaan Vain (43. valimisringkond)
- Värdi Velner (58. valimisringkond)
- Nikolai Viitak (21. valimisringkond)
- Julius Voolaid (13. valimisringkond)
Välis- ja riigikaitsekomisjon muuda
- Johannes Nyman
- Mihkel Hansen
- Otto Pukk
- Leonhard Vahter
- August Jürima (Järvamaalt) (esimees)
- Alo Karineel
- Rudolf Riives
- Valter-Gerhard Kadarik
- Ants Piip
Majanduskomisjon muuda
- Eduard Riismann
- Karl Pajos
- Jaan Murro
- Juhan Kaarlimäe
- Mart Rõigas
- Oskar Suursööt
- August Jürima (Järvamaalt) (esimees)
- Albert Kendra
- Eduard Arnover
- Juhan Piirimaa
- Alo Karineel
- Jaan Põdra
- Märt Martinson
- Aleksander Saar
- Ernst Haabpiht
- Karl Roomet
- Jakob Kalle
- Jaan Tõnisson
- Louis Metslang
Rahva kasvatamise ja kultuuri komisjon muuda
- Ernst Särgava (esimees)
- Järvo Tandre
- Arnold Tartu
- Juhan Piirimaa
- Georgi Orlov
- Evald Konno
- August Miljan
- Mihkel Reimann
- Ants Oidermaa
- August Mälk
- Karl Kaups
- August Jürima
- Henn Treial
- Värdi Velner
- Jaan Kokk
- Julius Voolaid
- Neeme Ruus
- Oskar Gustavson
- Eduard Peedosk
Maa, töö ja rahva heaolu komisjon muuda
- Karl Jürison
- Järvo Tandre
- Arnold Tartu
- Aleksander Ossipov
- Aleksis Tsänk
- Nigul Kaliste
- Tõnis Kint (esimees)
- Evald Konno
- Mihkel Reimann
- Jüri Looväli
- Viktor Päts
- Aleksander Rei
- Artur Kasterpalu
- Juhan Uuemaa
- Märt Sõrra
- Rudolf Riives
- Mihkel Jüris
- Valter Kadarik
- Ado Roosiorg
- Leopold Johanson
- Oskar Köster
Üldkomisjon muuda
- Eduard Riismann
- Leonhard Vahter
- Elmar Lehtmets
- Jaan Murro
- Karl Puusemp
- Mihkel Hansen
- August Laur
- August Jürima (Järvamaalt)
- Viktor Päts (esimees)
- Johannes Perens
- Vladimir Roslavlev
- Aleksander Saar
- Värdi Velner
- Jaan Kokk
- Henn Treial
- Kustav Kurg
- Karl Jalakas
- Ants Piip
Koosseisude komisjon muuda
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700223474&img=era0031_004_0000268_00002_t.jpg&tbn=1&pgn=1&ctr=0&dgr=0&lst=2&hlx=&hly=&hlw=&hlh=&hash=acf2647da53fb7826b8d6563d74f61a6
- ↑ Rahvaesindus tööd lõpetamas. Rahvaleht, 4. aprill 1940, nr 79, lk 5.
Kirjandus muuda
- Valitud ja valitsenud: Eesti parlamentaarsete ja muude esinduskogude ning valitsuste isikkoosseis aastail 1917–1999. Koost. Jaan Toomla.Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, 1999.
- Heinrich Mark. Parlamendi seaduspärasusest paguluses. Eesti Teataja, 11. juuni 1949, nr 27, lk 2.