I Riigivolikogu

I Riigivolikogu
	Toompea loss
Asutatud	1938
Eesmärk	Seadusandlik kogu
Peakorter	Tallinn
Asukoht	Toompea loss
Tegevuspiirkond	Eesti Vabariik
Juhtkond	Riigivolikogu juhatus

Riigivolikogu I koosseis valiti 24. ja 25. veebruaril 1938. Valitsust toetava Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde kandidaadid said 54 saadikukohta, opositsioon 26 kohta. Hiljem läksid veel 10 opositsiooni saadikut Rahvarindesse üle. I Riigivolikogu koos I Riiginõukoguga moodustas Riigikogu Üldkoosoleku I koosseisu, mida juhatas Riigivolikogu esimees.

Kuna igast valimisringkonnast valiti ainult üks liige, siis puudus tal Riigivolikogu koosseisust väljalangemise korral asendaja. Sel juhul tuli korraldada täiendav Riigikogu valimine. Need toimusid:

Riigivolikogu täiendav valimine 9. valimisringkonnas 1.–2. oktoober 1939 (Valimiste Peakomitee 5.09.1939 otsus – RT 1939, 76, 609). Põhjuseks Aleksander Abeni väljalangemine Riigivolikogu koosseisust Riigivolikogu juhatuse otsusega 26. august 1939. Valituks osutus Aleksander Jõeäär.
Riigivolikogu täiendav valimine 74. valimisringkonnas 28.–29. jaanuar 1940 (Valimiste peakomitee 3.01.1940 otsus – RT 1940, 3, 14). Põhjuseks Karl Selteri väljalangemine Riigivolikogu koosseisust Riigivolikogu juhatuse otsusega 29.11.1939. Valituks osutus Voldemar Jaanus (Valimiste peakomitee 10.02.1940 otsus – RT 1940, 13, 109).

Riigivolikogu tegevusRedigeeri

I Riigivolikogu liikmete volitused algasid 7. aprillil 1938 ning Riigivolikogu I koosseis tuli kokku oma esimesele istungjärgule 21. aprillil 1938. Riigivolikogu esimese koosoleku avas Riigivolikogu vanim liige Ernst Särgava.

Enne oma kohuste täitmisele asumist andsid Riigivolikogu liikmed järgmise pühaliku tõotuse:

„Asudes Riigivolikogu liikme kohuste täitmisele olen teadlik, et kannan selles ülesandes vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees ning pühalikult tõotan ustavaks jääda Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu Eesti Vabariigi ja Eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele.“
–

Pärast pühaliku tõotuse andmist pidas riigihoidja Konstantin Päts Riigivolikogule kõne, kus ta muuhulgas ütles:

„Lugupeetud Riigivolikogu liikmed! Kõik 80 rahva poolt valitud Riigivolikogu liiget on oma pühaliku tõotuse annud ja viimane takistus kõrgete kohuste täitmisele asumiseks kõrvaldatud. Asute nüüd oma suurte ja vastutusrikaste ülesannete täitmisele. Olen tõsiselt rõõmus, et võin teid tervitada ning teile jõudu ja edu soovida. Meie riik ja rahvas on raskeid aegu üle elanud. Polnud kerge neist ärevatest päevadest üle saada. Kuid neist on meie rahva kaine kaalumise ja mõistliku ettevaatlikkuse juures siiski verevalamiseta ja rahulikult üle saadud. Valitsuse tahtmine on olnud välja jõuda uuesti demokraatliku korra juure. See on meil nüüd korda läinud.“
–

Esimese seadusena võttis I Riigivolikogu vastu "Amnestiaseaduse".

Riigivolikogu liikmed said istungjärkude aja eest kuutasu 180 krooni, korteriraha 40 krooni kuus läbi aasta ja tasuta sõidu riigiraudteel ja -laevadel. Riigivolikogu juhatuse liikmed said lisatasu 70 krooni kuus läbi aasta. Riigivolikogu esimees sai tasu ühistel alustel ministritega (500 krooni kuus ja sõiduraha 100 krooni kuus).

Viimane Riigivolikogu istungjärk lõpetati Vabariigi Presidendi otsusega 19. aprillist 1940, mille ärakirja andis Riigivolikogu Esimehele Otto Pukile Peaminister Jüri Uluots 20. aprillil 1940^[1]. Uus Riigivolikogu korraline istungjärk pidi algama 8. oktoobril 1940^[2].

20. aprillil 1944 osales Riigivolikogu esimees Otto Pukk Vabariigi Presidendi Asetäitja Valimiskogu koosolekul. Pagulusse pääsenud I Riigivolikogu liikmed osalesid sellistena pagulaspoliitikas. VII Riigikogu kokkuastumise päeval, 5. oktoobril 1992, oli veel elus kolm I Riigivolikogu liiget: Kustav Kurg (18. valimisringkonnast, suri 27. novembril 1992), Mihkel Jüris (16. valimisringkonnast, suri 22. oktoobril 1997) ja Mihkel Hansen (64. valimisringkonnast, suri 20. novembril 2004).

Riigivolikogu liikme lühend on rvkl.

Riigivolikogu 1. koosseisu juhatusRedigeeri

Riigivolikogu esimees – Jüri Uluots (21. aprillist 1938 kuni 12. oktoobrini 1939; Otto Pukk (alates 17. oktoobrist 1939)
Riigivolikogu I abiesimees – Ado Anderkopp (alates 21. aprillist 1938
Riigivolikogu II abiesimees – Otto Pukk (21. aprillist 1938 kuni 17. oktoobrini 1939; Rudolf Penno (alates 17. oktoobrist 1939)

Riigivolikogu 1. koosseisu liikmete nimekiriRedigeeri

Välis- ja riigikaitsekomisjonRedigeeri

MajanduskomisjonRedigeeri

Rahva kasvatamise ja kultuuri komisjonRedigeeri

Maa, töö ja rahva heaolu komisjonRedigeeri

ÜldkomisjonRedigeeri

Koosseisude komisjonRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

↑ http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700223474&img=era0031_004_0000268_00002_t.jpg&tbn=1&pgn=1&ctr=0&dgr=0&lst=2&hlx=&hly=&hlw=&hlh=&hash=acf2647da53fb7826b8d6563d74f61a6
↑ Rahvaesindus tööd lõpetamas. Rahvaleht, 4. aprill 1940, nr 79, lk 5.

KirjandusRedigeeri

Valitud ja valitsenud: Eesti parlamentaarsete ja muude esinduskogude ning valitsuste isikkoosseis aastail 1917–1999. Koost. Jaan Toomla.Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, 1999.
Heinrich Mark. Parlamendi seaduspärasusest paguluses. Eesti Teataja, 11. juuni 1949, nr 27, lk 2.

VälislingidRedigeeri

[n1yGw-1] ttp://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700223474&img=era0031_004_0000268_00002_t.jpg&tbn=1&pgn=1&ctr=0&dgr=0&lst=2&hlx=&hly=&hlw=&hlh=&hash=acf2647da53fb7826b8d6563d74f61a6

[admC7-2] Rahvaesindus tööd lõpetamas. Rahvaleht, 4. aprill 1940, nr 79, lk 5.

[1]

[2]