Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee

Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee oli 24. detsembril 1940 Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrusega asutatud kehakultuuri ja spordi alal tööd kontrolliv ja juhtiv organ Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis.

Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee

ENSV lipp
Asutatud	1940
Tegevuse lõpetanud	1946
Eesmärk	spordi ja spordiorganisatsioonide riiklik juhtimine
Peakorter	Tallinn
Tegevuspiirkond	Eesti NSV
Juhtkond	Kehakultuuri- ja Spordikomitee esimees:
Emaorganisatsioon	Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu

1946. aastast Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee, mida aastatel 1959–1968 asendas ENSV Spordiühingute ja Organisatsioonide Liit.

ENSV Vabariiklik Spordikomitee allus samaaegselt nii Eesti NSV valitsusele kui ka Üleliidulisele Kehakultuuri- ja Spordikomiteele ja EKP Keskkomiteele.

Kehakultuuri- ja Spordikomitee ülesanded

Kehakultuuri- ja Spordikomitee põhimääruse p 2 kohaselt olid komitee ülesanded:

1. kõigi kehakultuuri-organisatsioonide tegevuse juhtimist;
2. kogu töö juhtimist spordi alal;
3. laste, õpilaste ja eelsõjaväe-ealise noorsoo kehalise kasvatuse üldist juhtimine;
4. osavõtt töö juhtimisest spordi sõjastatud erialadel (laske-, lennu-, purilennu-, langevarju- j.t.), mida teostavad massilised kaitseorganisatsioonid;
5. kesk- ja kursusteharidusega kehakultuuri- ja spordikaadrite ettevalmistamise, täiendamise ja paigutamise juhtimine;
6. kehakultuuri-õppeasutiste tegevuse üldist juhtimine;
7. kehakultuuri ja spordi õppelise programmilis-metoodilise materjali läbitöötamine ja kirjastamise organiseerimine riiklikkude programmide ja õppevahendite alusel, mida kinnitanud NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Üleliiduline Kehakultuuri- ja Spordikomitee;
8. kehakultuuri-ehituste ja seadete ehitamise ja spordiinventari tootmise plaanimine ja juhtimine;
9. kogu kehakultuuri- ja sporditöö plaanimine ja aruannete saamine.

Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee:

1. juhtis kehakultuuri ja spordi linnade ja maakondade komiteede ja inspektorite tegevust;
2. suunas ja kontrollis vabariiklikkude rahvakomissariaatide ja kõigi riiklikkude asutiste tegevust kehalise kasvatuse ja spordi alal, teostas programmide ja metoodiliste juhiste täitmise kontrolli kehalise kasvatuse alal alg-, mittetäielikkudes keskkoolides ja keskkoolides, tehnikumides, kutsekoolides ja kõrgemates õppeasutistes (peale Punaarmee ja NSV Liidu Mere-sõjalaevastikus);
3. suunas ja kontrollis ametiühingute, samuti kä vabariiklikkude ametiühinguliste ja teiste spordiühingute ja kehakultuuri-organisatsioonide kehalise kasvatuse tööd ja majandus-finantsilist tegevust kehakultuuritöö alal;
4. organiseeris ja juhtis kehakultuuri- ja sporditööd maal;
5. juhtis töötajate kehalist ettevalmistust „Valmis tööks ja NSVL kaitseks kompleksi alusel;
6. tõmbas kehakultuurlasi kaasa aktiivsele osavõtule maa ühiskondlik-poliitilisest elust ja mobiliseerib neid partei ja valitsuse poolt püstitatud kodumaa sotsialistliku ehituse ja kaitse ülesannete täitmiseks;
7. suunas ja vaatas läbi ühes vabariigi Tervishoiu Rahvakomissariaadi organitega tööd arstliku kontrolli alal kehakultuuri ja spordi harrastamisel, samuti ka tööd kehakultuuri alal ravi-profülaktilistes asutistes, vastavalt juhistele Üleliiduliselt Kehakultuuri- ja Spordikomiteelt NSVL Rahvakomissaride Nõukogu juures ja NSV Liidu Tervishoiu Rahvakomissariaadilt;
8. esitas Üleliidulisele Kehakultuuri- ja Spordikomiteele kandidaate teenelise spordimeistri nimetuse omamiseks, auhindas eesrindlikke kehakultuuriorganisatsioone, -asutisi ja üksikuid kehakultuuritöö aktiviste teenetekirjadega;
9. kontrollis kõigi kehakultuuri- ja sporditööd tegevate vabariiklikkude asutiste ja seltskondlikkude organisatsioonide poolt valitsuse määruste ja korralduste ja NSVL Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Üleliidulise Kehakultuuri- ja Spordikomitee käskkirjade täitmist.

Organisatsioon

Kehakultuuri- ja Spordikomitee struktuuri kuulusid:

1. Õppe-spordiosakond; Õppe-spordiosakond vaatas läbi ja annab kinnituse kohalike kehakultuuri- ja spordikomiteede ja kehakultuuri ja spordi alal tööd tegevate asutiste ja organisatsioonide poolt NSVL Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Üleliidulise Kehakultuuri- ja Spordikomitee poolt kinnitatud ühtsete riiklikkude programmide alusel koostatavatele programmidele. Juhib Õppe-sporditöö korraldamist linna ja maa kehakultuuriorganisatsioonides, organiseerib töötajate massilist kehalist ettevalmistust „Valmis tööks ja NSVL kaitseks" kompleksi alusel, stimuleerib mitmesuguste spordialade, selle seas kä rahvuslikkude, võimlemise, mängude ja kehakultuuri massiliste vormide (võimlemine käitistes ja raadio kaudu, individuaalne võimlemine jne.) arendamist. Koostas ühtse kalendri vabariikliku ulatusega spordi ettevõteteks, organiseeris vabariikliku ulatusega spordivõistlusi, spartakiaade ja pidustusi; kontrollis spordiettevõtete läbiviimist kohalike kehakultuuri- ja spordikomiteede ja kehakultuuriorganisatsioonide poolt. Kontrollis kohalike kehakultuuri- ja spordikomiteede poolt „Valmis tööks ja NSVL kaitseks" I astme ja „Ole valmis tööks ja kaitseks" märkide väljaandmist.
2. Kaadrite-osakond; Kaadrite-osakond toimetas NSVL Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Üleliidulise Kehakultuuri- ja Spordikomitee nomenklatuuri nimistusse mittekuuluvate kehakultuuri juhtide, instruktor-õppejõudude ja treenerite kaadrite valikut, tundmaõppimist ja paigutamist kohtadele, ühtlasi organiseerides nende ettevalmistust ja täiendamist. Kontrollis NSVL Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Üleliidulise Kehakultuuri- ja Spordikomitee poolt Eesti NSV-sse saadetavate kehakultuuri ja spordi ala spetsialistide otstarbekat kasutamist. Organiseeris seltskondlikele instruktoritele ja kolhooside, sovhooside, masina-traktorjaamade kehakultuuritöö organisaatoritele kursusi ettevalmistuse ja täienduse alal.
3. Organisatsiooni-inspektuuriosakond; Organisatsiooni-inspektuuriosakond kontrollis kohalike kehakultuuri- ja spordikomiteede, spordiühingute nõukogude ja linna ning maa teiste seltskondlikkude kehakultuuri-organisatsioonide tegevust ja osutas neile praktilist abi kehakultuuri töö organiseerimisel. Töötas välja juhtnööre ja instruktsioone organisatsioonilistes küsimustes kehakultuuri-liikumise alal vabariigis ning organiseeris kehakultuuri-informatsiooni.
4. Õppeasutiste kehakultuuri osakond; Õppeasutiste kehakultuuri osakond tagas Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaadi ja üksikute asutiste ning kehakultuuri-organisatsioonide poolt linnas ja maal läbiviidava laste, noorte ja eelsõjaväeealise noorsoo kehalise kasvatuse töö juhtimist ja kontrolli. Kontrollis laste spordibaaside ja staadionide, pioneeride parkide ja paleede tegevust. Organiseeris kehakultuuripidustusi ja spordiettevõtteid. Teostas kõrgemates õppeasutistes, tehnikumides ja nendega võrdsustatud õppeasutistes õppijate kehalise kasvatuse juhtimist. Planeeris, organiseeris ja kontrollis teaduslik-uurimuslikku ja metoodilist tööd kehakultuuri alal kõrgemates õppeasutistes. Organiseeris üliõpilaste spordiettevõtteid vabariiklikus ulatuses.
5. Kehakultuuri propaganda- ja agitatsiooniosakond; Kehakultuuri propaganda- ja agitatsiooniosakond organiseeris trükitootelisel ja teissugusel kujul kehakultuuri propagandat ja agitatsiooni, suunas ja kontrollis kehakultuuri ja spordi alal kirjastuslikku tööd.
6. Kehakultuuri-ehitiste inspektor, kes teostas kehakultuuri-ehitiste ja -seadete ehitamise ja nende tehnilise ekspluateerimise juhtimist, planeerimist ja kontrolli Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi territooriumil.
7. Plaani-finants- ja administratiiv-majandusosakond; Plaani-finants- ja administratiiv-majandusosakond tagas arvepidamise ja aruanded Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi kehakultuuri-organisatsioonide töö kõigil aladel; valmistas ette kehakultuuri-liikumise arendamise plaanid ja kokkuvõtlikud aruanded esitamiseks Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogule ja üleliidulisele Kehakultuuri- ja Spordikomiteele NSVL Rahvakomissaride Nõukogu juures. Teostas riiklikkudelt asutistelt ja seltskondlikkudelt organisatsioonidelt kehakultuurile ja spordile määratud vahendite tarvitamise kontrolli; vaatas läbi komiteele vahetus alluvuses olevate asutiste kalkulatsioonid ja eelarved ja kontrollis nende täitmist. Ühtlasi tagas vabariiklike spordiettevõtete, õppekogumiste ja nõupidamiste majandusliku ja kultuur-elulise toimetuleku ja täitis vabariikliku komitee aparaadi majanduslikke ülesandeid.

Kehakultuuri- ja Spordikomitee esimehed

• Arnold Kress
• Savva Tambijev
• Aleksei Šiškin
• Juhan Mandre
• Boris Tolbast
• Nikolai Vanaselja
• Heino Sisask
• Juhan Unger
• Mati Mark

Spordiühingud Eesti NSV-s

Spordiühingud moodustasid Eesti NSV-s ühtse integreeritud süsteemi koos keskse finantseerimisega ja üheks finantseerijaks olid ametiühingud. Finantseerimine põhines suuresti riigi rahastusel, mis jõudis spordiühingute kesknõukogudele ka Ametiühingute Kesknõukogu või ametkondlike ministeeriumite vahendusel. Algselt oli oma spordiühing iga tootmisharu töötajaid ühendaval ametiühingul, hiljem ühendati spordiühingud ja domineerima jäi kaks ametiühingute spordiorganisatsiooni.

Eesti linnades ühendas töötajate enamikku spordiühing "Kalev", maapiirkondades elanud spordihuviline noorsugu ühines spordiühingusse "Jõud". Üliõpilassport kuulus "Kalevi" alla ja koolinoorsoo sportliku tegevuse korraldamiseks oli Eesti NSV Haridusministeeriumi juures spordiühing "Noorus", tavakoolidest eraldus oskustöölisi ettevalmistav koolitus. Kutsekoolides õppivatele noortele oli spordiühing "Tööjõureservid". Ametkondliku alluvuse järgi eksisteerisid veel sõjaväe spordiklubid ning spordiühingud "Lokomotiiv" raudtee-töötajatele ja "Dünamo" Eesti NSV Siseministeeriumi või Eesti NSV Riiklik Julgeoleku Ministeeriumi asutuste töötajatele.

Noortespordi organisatsiooni põhialuseks olid Eesti NSV Haridusministeeriumi ja spordiühingute kesknõukogu poolt organiseeritud spordikoolid, mis töötasid peaaegu kõigis Eesti linnades. 1985. aastal oli Eestis kokku 61 spordikooli ja lisaks koondada sportlasi sportliku kallakuga spordiklassidesse, 1988. aastal oli Eestis 66 spordiklassi 1650 õpilasega.

Sporditreenerite haridust sai Tartu Riiklikust Ülikoolist, mille koosseisus kehakultuuriteaduskond, mis alates 1973. aastast spetsialiseerus treenerite ettevalmistusele ning 1980ndail aastatel lisandus kehakultuurimetoodikute koolitus. Spordiarstide ettevalmistus toimus TRÜ Arsti- ja kehakultuuriteaduskonna ühistööna. Kehalise kasvatuse õpetajaid koolitati Tallinna Pedagoogilise Instituudi kehalise kasvatuse teaduskonnnas.

Vaata ka

• Üleliidulise Kehakultuuri- ja Spordiselts Dünamo Eesti allorganisatsioon
• Üleliidulise Vabatahtliku Kehakultuuri- ja Spordiseltsi Spartak Eesti allorganisatsioon, Erich Byström. Töönduslike kooperatiivide likvideerimisega, likvideeriti ka spordiühing Spartak.
• Üleliidulise Vabatahtliku Spordiühingu Tööjõureservid Eesti allorganisatsioon, Aleksei Šiškin, Heino Jeret, Valdek Lõuk
• Üleliidulise Vabatahtliku Ametiühingute Kehakultuuri- ja Spordiühingu Eesti (Eesti NSV Ametiühingute) vabariiklik organisatsioon Spordiühing Kalev
• ENSV Vabatahtlik Spordiühing Jõud, Peeter Teesalu, Ants Saar
• Üleliidulise Armee, Lennu- ja Mereväe Abistamise Vabatahtliku Ühingu (ALMAVÜ) Eesti allorganisatsioon
• ENSV Haridusministeeriumi Kehakultuuri- ja Spordiühing Noorus, Ferdinand Eisen
• Üleliidulise Vabatahtliku Spordiühingu Lokomotiiv Balti Raudtee Eesti raudteekonna allorganisatsioon
• “VALMIS TÖÖKS JA KAITSEKS” (VTK), Üleliiduline kehakultuurikompleks "Valmis tööks ja NSV Liidu kaitseks"

Kirjandus

• Johannes Vedru, Nõukogulik spordipoliitika Eesti NSV-s stalinismist sula-ajani, TARTU ÜLIKOOL Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Eesti ajaloo osakond, TARTU 2016

Välislingid

• Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Kehakultuuri- ja Spordikomitee põhimäärus., Eesti NSV Teataja, 1940, nr 72. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Kehakultuuri- ja Spordikomitee põhimäärus
• ENSV Rahvakomissaride Nõukogu j.a. Kehakultuuri- ja Spordikomitee (1991 - 1995), The National Archives of Estonia