Ava peamenüü

Kalevi aed (ka Kalevi väli, Kalevi spordiväli, Kalevi aia staadion, Kalevi spordiplats) oli enne Teist maailmasõda Tallinnas praeguse Viru väljaku alal asunud spordiplats. Seal toimusid spordiüritused, näiteks jalgpalli, kergejõustiku, jääpalli, hoki ja muude spordialade võistlused.[1]

Kalevi aed
Kalevi aed.jpg
Kalevi aia pilt, JK Tallinna Kalevi Facebookist
Ehitati 1922
Kate Muru
Kalevi spordiplatsi asukoht 1928. aasta Tallinna plaanil
Kalevi spordiplatsi asukoht 1930. aasta Tallinna plaanil
Kalevi spordiplatsi asukoht 1940. aasta Tallinna plaanil
Kalevi spordiplatsi asukoht 1942. aasta Tallinna plaanil
Päewaleht räägib Kalevi spordiplatsi kohale tulevast turust. 17. märts 1938
Päewalehe kuulutus Kalevi väljal toimuvast jalgpallimängust, 7. septembril 1923.
Päewaleht kuulutas toimuvatest kergejõustiku meistrivõistlustest, mis leidis aset Kalevi spordiväljal Veneturul, 14. september 1923

19. sajandil on seda krunti nimetatud ka Gonsiori aiaks.[viide?] 1898 oli krunt laulu- ja mänguseltsi Lootus käes ("Lootuse" aed)[2]. 1920. aastatel sai sellest tänase Viru keskuse ja Tallinna kaubamaja A-korpuse vahele jäänud suurest spordiplatsist Kalevi aed. Uhke puidust väravatorn ehitati Kalevi aiale 1924. aastal.

SpordiväljakRedigeeri

Eesti jalgpallikoondis on sellel staadionil pidanud 7 jalgpallilahingut.

1923. aastal peeti sellel väljakul Eesti jalgpalli meistrivõistluste finaal.

Spordiväljak koos Gonsiori tänava vana sihiga kadus linnapildist pärast sõda 1940. aastate teises pooles.[3]

ViitedRedigeeri