Ava peamenüü

Natsionaalsotsialism

(Ümber suunatud leheküljelt Natsid)

Natsionaalsotsialism ehk rahvussotsialism ehk natsism on paremäärmuslik totalitaristlik poliitiline ja majanduslik ideoloogia, mida kandis Adolf Hitleri poolt juhitud Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei ning mis kujundas Saksamaa riiklikku poliitikat Kolmanda riigi aastatel 19331945.

Natsionaalsotsialismi iseloomustavad näiteks rahvuslus, šovinism, massikultus, demokraatiavastasus, juhikultus, diktatuur, intellektualismivastasus, aarja rassi ülemvõimu taotlemine ning eesmärk hävitada aarja rassi kuulumatud inimesed.

Natsionaalsotsialism kujunes Saksamaal pärast Versailles' lepingut majanduskriisi ajal. Natsionaalsotsialistlik ideoloogia põhineb Arthur de Gobineau ja Houston Stewart Chamberlaini rassilistel doktriinidel, lisaks Heinrich von Treitschke rahvuslusel ja Friedrich Nietzsche ideedel.

Natsionaalsotsialismil on palju sarnasusi itaalia fašismiga.


PõhijoonedRedigeeri

RahvuslusRedigeeri

Natsionaalsotsialismi põhiideeks ja eesmärgiks oli kõigi sakslaste ühendamine ühte rahvusriiki: "Ein Volk, Ein Reich, Ein Führer" ('üks rahvas, üks riik, üks juht'). See pidi viima lõpule eri riikides asuvate sakslaste ühendamise ning andma tagatise rahva säilimisele tulevikus.

AntisemitismRedigeeri

Saksa natsionaalsotsialistide antisemitismil oli mitu "põhjendust". Juute esitati massilise tööpuuduse, linnastumise ja muude hädade süüdlastena, marksismi ja kapitalismi niiditõmbajatena ning laostava ja rassiliselt alaväärtusliku elemendina. Tollases antisemitismis võib näha ka üldisemat immigrantide vastalisust, sest tollal olid juudid ainsad silmatorkavad võõrrahvusest Saksamaa elanikud.

RassismRedigeeri

Rassism oli natsionaalsotsialistliku maailmavaate oluline osa. Natsionaalsotsialistliku rassiteooria üheks tähtsamaks loojaks oli Alfred Rosenberg. "Aarja rassi", millesse sakslased arvati, peeti ülimuslikuks ja teiste rasside poolt ohustatuks. Selle rassi esindajaid tuli säästa teiste rassidega segunemise kahjuliku mõju eest. "Verepuhtuse" nimel keelati näiteks sakslaste abiellumine "ülekaalukalt teise rassi kuuluvate" partneritega (Nürnbergi seadused). Vaimupuudega isikuid ja rasked kurjategijad steriliseeriti eugeenika nimel.

Natsionaalsotsialismi puhul tugines rassism eelkõige rassiteoorial põhinevas "aarja ja germaani rassi" ülistamises ja härrasrassi aretamise taotlustes.

AntikommunismRedigeeri

Natsionaalsotsialismile oli omane antikommunism – terav marksismi-, kommunismi- ja bolševismivastane hoiak.

DemokraatiavastasusRedigeeri

Natsionaalsotsialism, nagu ka fašism ja kommunism, oli suunatud demokraatia vastu ning nägi ette parteide, vabade ametiühingute ja vaba ajakirjanduse kaotamist. Poliitiliste erimeelsuste ja klassihuvide esiletoomine pidi asenduma rahvustervikuga, mida ühendab juhikultus. Müstiliselt mõistetud "Verele ja mullale" tuginev rahvus vajas "eluruumi", mille võitmine eeldas militaristlikku hoiakut.

Natsionaalsotsialism ja fašismRedigeeri

Komintern ja Sotsialistlik Töölisinternatsionaal määratlesid natsionaalsotsialismi fašismina.[1] Ka Nõukogude Liidus ja selle sõltlasriikides nimetati natsionaalsotsialismi fašismiks, hitlerlikuks fašismiks, Saksa fašismiks või hitlerismiks. Seesuguse nimetamise peamine põhjus oli asjaolu, et Stalinile ei meeldinud, et natsionaalsotsialistid nimetavad end sotsialistideks ning ta püüdis seepärast natsionaalsotsialismi nimetust võimalikult palju välja suruda. Teine põhjus oli, et Nõukogude Liidu juhtkonnal oli kombeks nimetada kõiki oma ideoloogilisi ja poliitilisi vastaseid fašistideks.[1]


Diskussioon natsionaalsotsialismi parempoolsusestRedigeeri

Natsionaalsotsialismi on peetud ka vasakpoolseks ideoloogiaks[viide?].

Natsionaalsotsialismi on peetud ka surrogaatseks ideoloogiaks, mis kasutas äärmuslikke elemente[viide?].

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri