Kurjategija
Kurjategija on kuriteo toime pannud isik.
Õigusriigis omaks võetud põhimõtte kohaselt rakendatakse kõigi inimeste suhtes süütuse presumptsiooni, mis on üks tähtsamaid inimõigusi. Selline säte on ka Eesti Põhiseaduses.
„§ 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus“
– Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)
See säte kaitseb kodanikke omakohtu ja valesüüdistuste eest ning annab üksnes kohtule õiguse kedagi süüdi mõista.
Süütuse presumptsioonist ei tulene, et isik muutub kurjategijaks alles pärast süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist. Kohtuotsus üksnes kinnitab, et tegemist oli kuriteoga ning antud isikut saab käsitleda kurjategijana juba alates tema teo sooritamise hetkest.
Õigussüsteemid näevad ette ka juba jõustunud kohtuotsuste ümbervaatamise menetlemist. Põhimõtteliselt on võimalik uue kohtuotsusega isik rehabiliteerida. Sellisel juhul hüvitatakse talle kõik kahjud, mis varasema kohtuotsuse täitmisel talle on tekitatud ning taastatakse kõik tema õigused.
Ajaloos on korduvalt esinenud taolisi juhtumeid, ehkki need on haruldased. Üks kõige märkimisväärsemaid oli Jeanne d'Arci süüdimõistmine, hilisem osaline rehabiliteerimine ning mitu sajandit hiljem koguni pühakuks kuulutamine. Enamasti on taolised juhtumid seotud õigussüsteemi ja õigusteadvuse muutustega.
Erinevates õigusruumides võib samuti esineda vastukäivaid käsitlusi. Tüüpiliseks näiteks on poliitilised kurjategijad, kes ühes riigis võivad olla süüdi mõistetud, kuid teises riigis samal ajal rahvuskangelased.