Alberts Kviesis
Alberts Kviesis (22. detsember 1881 Ērgļi – 9. august 1944 Riia) oli Läti advokaat ja poliitik, president aastatel 1930–1936.
Alberts Kviesis | |
---|---|
Läti president | |
Ametiaeg 9. aprill 1930 – 11. aprill 1936 | |
Eelnev | Gustavs Zemgals |
Järgnev | Kārlis Ulmanis* |
Läti siseminister | |
Ametiaeg 18. juuni 1921 – 25. jaanuar 1923 | |
Eelnev | Arveds Bergs |
Järgnev | Pēteris Berģis |
Isikuandmed | |
Sünniaeg |
22. detsember 1881 Ērgļi, Liivimaa kubermang, Vene keisririik |
Surmaaeg |
9. august 1944 (62-aastaselt) Riia, Läti |
Kviesis sündis Kuramaal Tērvete kihelkonnas. Ta käis Jelgava gümnaasiumis ning õppis seejärel õigusteadust Tartu Ülikoolis. 1907. aastal lõpetas ta selle ning asus tegutsema advokaadina. 1917. aastal asus Kviesis tegutsema ka poliitika vallas, astudes Läti Talurahva Erakonda. Ta kuulus ka Läti Rahvusnõukogu (Tautas padome) koosseisu, mis 1918. aasta sügisel Läti Vabariigi välja kuulutas.
Vabariigi ajal jätkas Kviesis tegevust advokaadina, samas osales ta ka 1927. aasta presidendivalimistel, kuid ei osutunud valituks. Kuid kolm aastat hiljem, kui senine president Gustavs Zemgals loobus teiseks ametiajaks kandideerimast, sai Kviesisest president. 1933. aastal valiti ta sellele ametikohale tagasi.
1934. aastal teostas Kārlis Ulmanis autoritaarse riigipöörde, haarates kogu võimu enda kildkonna kätte. Kviesis ei kiitnud tema tegevust heaks, kuid ka ei takistanud seda. Ulmanis lasi omalt poolt Kviesisel oma ametiaeg lõpetada, kuid haaras seejärel ka presidendikoha enda kätte.
Kviesis jätkas tegevust advokaadina ning kui Nõukogude Liit Läti 1940. aastal okupeeris, õnnestus tal repressioonidest pääseda. Ta suri Saksa okupatsiooni lõpul Riias. Alberts Kviesis on maetud Riia metsakalmistule.
Välislingid
muudaEelnev Gustavs Zemgals |
Läti president 1930–1936 |
Järgnev Kārlis Ulmanis |