Vikipeedia

Valga

linn Valgamaal
 See artikkel räägib 1920. aastal loodud Eesti linnast; Läti linna kohta vaata lehekülge Valka; varasema Liivimaa linna kohta vaata lehekülge Valga (Liivimaa); Hispaania linna kohta vaata artiklit Valga (Galicia)

Valga on maakonnalinn Lõuna-Eestis Eesti-Läti piiril ja Pedeli jõe ääres, Valga maakonna ja Valga valla halduskeskus. Eesti kõige lõunapoolsem linn.

Valga
Pindala: 16,7 km² (2016)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 12 173 (1.01.2024)[2] Muuda Vikiandmetes
EHAK-i kood: 8918[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 57° 47′ N, 26° 2′ E
Valga (Eesti)
Valga
Kaart
Valga keskväljak
Vabaduse tänav
Valga Keskraamatukogu (Zenckeri villa)

Enne iseseisva Eesti ja Läti riigi teket moodustas Valga koos Valkaga ühtse linna.

Kuni Eesti omavalitsuste haldusreformini 2017. aastal oli Valga iseseisev omavalitsusüksus. 2017. aastal ühinesid Valga linn, Õru, Tõlliste, Karula ja Taheva vald Valga vallaks. Valga viimane linnapea oli Kalev Härk.[4]

Valgas tegutsevad Valga Põhikool, Valga Gümnaasium, Valga Priimetsa Kool, Valga Muusikakool, Valga Muuseum, Valga haigla, Valga Keskraamatukogu ning Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus. Linnas asub Valga raudteejaam ja selle juures tegutseb Valga depoo.

Ajaloolise linnasüdame kaitseks on moodustatud Valga linnatuumiku muinsuskaitseala.

Elanike arv

muuda
  • 1922: 9500
  • 1934: 10 800
  • 1939: 10 419 (5762 naist ja 4657 meest; 1. detsember, aadressibüroo andmed)
  • 1940: 10 402 (5760 naist ja 4642 meest; 1. jaanuar, aadressibüroo andmed)
  • 1959: 13 300
  • 1970: 17 000
  • 1979: 18 500
  • 1989: 17 700
  • 1990: 13 390 (1. jaanuar)
  • 2000: 14 352 (1. jaanuar, statistikaameti andmed)
  • 2006: 13 930 (1. jaanuar, statistikaameti andmed)
  • 2009: 13 738 (7599 naist ja 6139 meest), 12 998 arvestades rännet (1. jaanuar, statistikaameti andmed)
  • 2019: 12 182
Valga elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel
Rahvus 1970[5] 1979[6] 1989[7] 2000[8] 2011[9]
arv % arv % arv % arv % arv %
eestlased 9635 57,37 10 052 54,41 9383 52,95 8970 62,63 7886 64,32
venelased 5241 31,21 6164 33,37 6140 34,65 3913 27,32 3224 26,29
ukrainlased 554 3,30 766 4,15 720 4,06 421 2,94 386 3,15
valgevenelased 170 1,01 322 1,74 307 1,73 211 1,47 156 1,27
lätlased 382 2,27 448 2,43 456 2,57 334 2,33 262 2,14
soomlased 121 0,72 136 0,74 126 0,71 99 0,69 55 0,45
muud 692 4,12 586 3,17 590 3,33 375 2,62 292 2,38
Kokku 16 795 100 18 474 100 17 722 100 14 323 100 12 261 100
 
Valga raudteejaam

Majandus

muuda

Valga on tähtis tööstuskeskus. Töötleva tööstuse 9 suuremas ettevõttes töötas 2021. aastal 720 töötajat ning müügitulu oli ligikaudu 80 miljonit eurot. Tähtsaim tööstusharu, mille arvel on umbes pool linna tööstustoodangust, on toiduainetetööstus. Seda esindab linna suurim ettevõte Atria Eesti Valga Lihatööstus (tuntuim kaubamärk Maks & Moorits).

Väiksema tähtsusega on rõiva- ja jalatsitööstus, metallitöötlemine ning mööblitööstus.

Vaatamisväärsused

muuda

Valgas on varaklassitsistlikus arhitektuuristiilis Jaani kirik (ehitatud 1787–1816, arhitekt Christoph Haberland), kus asub Friedrich Ladegasti 1867. aastal ehitatud Jaani kiriku orel. Kiriku ees on Keskväljak, endine Turuplats. Selle kujunduse autorid said 2019. aastal Eesti Arhitektide Liidu auhinna.[10] Valga raekoda on unikaalne arhitektuurimälestis, mis on ainulaadne näide Eesti puitarhitektuurist.[11]

Linnas on ka õigeusu Issidori peakirik ja roomakatoliku Püha Vaimu kirik. Üks linna kuulsamaid skulptuure on Säde parki paigaldatud Nipernaadi. Kõige populaarsem turismiobjekt linnas on Valga-Valka piir.

Valga vanim park on 1860. aastatel rajatud Friedrichshofi park.[12] 20. sajandi algul rajati selle kohale Valga linnapark[viide?]. 16. augustil 2013 taasavati linnapargis Vabadussõja mälestussammas.[13] Algne mälestussammas (autor Amandus Adamson) õhiti 21. septembril 1940 nõukogude aktivistide poolt.[14]

Sõpruslinnad

muuda

Endise omavalitsusliku Valga linna sõpruslinnad:

Ajalugu

muuda
  Pikemalt artiklites Valga (Liivimaa), Valka ja Valga ajalugu
 
Valga raekoda, Kesk 11
 
Valga Jaani kirik
 
Valga Issidori peakirik
 
Vedur-mälestusmärk Valga jaama lähedal. Vedur püstitati, et tähistada 1889. aastal avatud Pihkva-Valga-Riia rongiühenduse 110. aastapäeva

1920. aastal jagati Liivimaa kubermangu Valga kreisi kreisilinn Valga Eestile kuuluvaks Valgaks ja Lätile kuuluvaks Valkaks.

Valga linnavalitsus (Valga raad) tegutses 20. sajandil Valga raekojas Kesk tänav 11.

Olulise tõuke Valga linna arengule andis Pihkva–Riia raudtee rajamine, millest Tartu–Valga raudteelõik avati 1887. aastal, Valga–Riia raudtee 1888. aastal ja aastal 1889 tehniliselt kõige keerulisem Valga–Pihkva raudteelõik. Seoses raudteega ehitati ka raudteejaam ning Valgast sai peagi kõige kiiremini kasvav linn Eestis.

1913. aasta suvel oli politsei andmetel Valga linna elanike arv (ilma Purakülata ja Luke platsita) 16 194, sellest eestlasi 8261, lätlasi 4111, venelasi 2508, sakslasi 650, poolakaid 337 ja juute 327.[viide?]

Valga Eesti Rahvahariduse Seltsi 14. juuli 1917. aasta üldkoosolekul otsustati avada emakeelsed keskkoolid tütarlastele ja poeglastele ning emakeelne algkool. Koolide jaoks otsustati osta Wolfi eelgümnaasiumi maja aadressil Puškini tänav 19 (nüüd Kungla 19). Vabaduse tänav 13[15] Valga Tütarlastegümnaasiumi koolijuhatajaks sai preili Marta Pärna ja poeglaste kooli ajutiseks juhataks õpetaja J. Kerg. 1. juunil 1922 asutati Valga Muusikakool, mis on koos Narva Muusikakooliga vanimaid muusikakoole Eestis.

Eesti ja Läti iseseisvumisel muutus Valga kuuluvuse küsimus peamiseks tüliõunaks kahe riigi vahel. Vaidlust asus lahendama rahvusvaheline komisjon, mida juhtis Briti kolonel Stephen George Tallents. Kuna kumbki pool ei nõustunud kompromissi tegema, siis jagas Tallents Valga linna kaheks. 1. aprillil 1927 jõustus Eesti lõunapiir lõplikult.

9. juulil 1941 hõivasid Valga Saksa okupatsiooniväed. 19. septembril 1944 vabanes Valga Saksa okupatsioonist, mis asendus Nõukogude okupatsiooniga.

1944. aasta sõjategevuses sai Valga tugevasti kannatada ja hävis ligi 34% elamispinnast, varemeis oli suur osa linnakeskusest. Sõja järel taastati esmajärjekorras raudteesõlm, esimeseks uusehitiseks oli torniga Valga vaksalihoone (1949, arh. V. Tsipulin). 1947. aastal valminud arhitekt Friedrich Wendachi planeerimisskeemi kohaselt rajati varem kitsa peatänava kohale lai Lenini allee (nüüd Kesk tänav) puiesteega keskel. Kahel pool alleed taastati mõned sõjas kannatada saanud kivimajad.

17. oktoobril 1993 toimusid taasiseseisvunud Eestis Valga linnavolikogu valimised. Alates 1994. aastast toimuvad igal aastal 11. juunil, Valga linna aastapäeva paiku Valga linna päevad. Alates 2005. aastast antakse linnapäevade ajal mõnele silmapaistvale valgalasele Valga linna aukodaniku nimetus.

Seoses Schengeni lepinguga liitumisega kõrvaldati 21. detsembril 2007 Valgas kõik Eesti-Läti piiri piiripunktid ja -tõkked (vt Valga-1 piiripunkt, Valga-3 piiripunkt).

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. ↑ Maakatastri statistika. Vaadatud 19.10.2018.
  2. ↑ Statistikaameti statistika andmebaas. Vaadatud 21.07.2024.
  3. ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator.
  4. ↑ Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga, vaadatud 17. oktoober 2014
  5. ↑ Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
  6. ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27
  7. ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32
  8. ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
  9. ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
  10. ↑ "Valga Keskväljak". Triptoestonia. Vaadatud 4. mail 2023.
  11. ↑ "Valga raekoda". Triptoestonia. Vaadatud 4. mail 2023.
  12. ↑ Härk, Kalev (27. detsember 2022). "Valga linna kroonika - Friedrichshofi park". Valga linna kroonika. Vaadatud 4. mail 2023.
  13. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. august 2013. Vaadatud 27. augustil 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  14. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. juuli 2014. Vaadatud 27. augustil 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  15. ↑ 4505 Valga Tütarlastegümnaasiumi hoone kultuurimälestiste riiklikus registris

Välislingid

muuda
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Valga&oldid=6854082"