Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel räägib 1920. aastal loodud Eesti linnast; varasema Liivimaa linna kohta vaata lehekülge Valga (Liivimaa)

Valga on maakonnalinn Lõuna-Eestis Eesti-Läti piiril, Valga maakonna ja Valga valla halduskeskus.

Valga
Valga2015dec.jpg
Pindala: 16,7 km² (2016)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 12 182 (1.01.2019)[2] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 8918[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 57° 47′ N, 26° 2′ E
Valga (Eesti)
Valga

Valga on Eesti kõige lõunapoolsem linn. Enne iseseisvate Eesti ja Läti riikide teket moodustas Valga koos Läti Valkaga ühtse linna. Valgat läbib Pedeli jõgi. Linnas asub Valga raudteejaam. Elanikke on kokku ligi 20 000.

Valga viimane linnapea oli Kalev Härk.[4] Tema ametijärglane Margus Lepik on Valga vallavanem.

AjaluguRedigeeri

 
Valga linn ja ümbrus külma sõja aegsel Ameerika Ühendriikide sõjalisel kaardil
  Pikemalt artiklis Valga ajalugu
  Pikemalt artiklis Valga (Liivimaa)

Eesti ja Läti iseseisvumisel muutus Valga kuuluvuse küsimus peamiseks tüliõunaks kahe riigi vahel. Vaidlust asus lahendama rahvusvaheline komisjon, mida juhtis Briti kolonel Stephen George Tallents. Kuna kumbki pool ei nõustunud kompromissi tegema, siis jagas Tallents Valga linna kaheks. 1. aprillil 1927 jõustus Eesti lõunapiir lõplikult.

1. juunil 1922 asutati Valga Muusikakool, mis on koos Narva Muusikakooliga vanimaid muusikakoole Eestis.

1939. aasta 1. septembril algas Teine maailmasõda. 1940. aasta 17. juunil Nõukogude Liit okupeeris ja 6. augustil annekteeris Eesti.

9. juulil 1941 hõivasid Valga Saksa okupatsiooniväed. 19. septembril 1944 vabanes Valga saksa okupatsioonist, mis asendus nõukogude okupatsiooniga.

17. oktoobril 1993 toimusid taasiseseisvunud Eestis Valga linnavolikogu valimised. Alates 1994. aastast toimuvad igal aastal 11. juuni, Valga linna aastapäeva paiku Valga linna päevad. Alates 2005. aastast antakse linnapäevade ajal silmapaistvatele valgalastele Valga linna aukodaniku tiitel.

Seoses Schengeni lepinguga liitumisega kõrvaldati 21. detsembril 2007 Valgas kõik piiripunktid ja -tõkked.

Elanike arvRedigeeri

  • 1922: 9500
  • 1934: 10 800
  • 1939: 10 419 (5762 naist ja 4657 meest; 1. detsember, aadressibüroo andmed)
  • 1940: 10 402 (5760 naist ja 4642 meest; 1. jaanuar, aadressibüroo andmed)
  • 1959: 13 300
  • 1970: 17 000
  • 1979: 18 500
  • 1989: 17 700
  • 1990: 13 390 (1. jaanuar)
  • 2000: 14 352 (1. jaanuar, statistikaameti andmed)
  • 2006: 13 930 (1. jaanuar, statistikaameti andmed)
  • 2009: 13 738 (7599 naist ja 6139 meest), 12 998 arvestades rännet (1. jaanuar, statistikaameti andmed)
Valga elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel
Rahvus 1970[5] 1979[6] 1989[7] 2000[8] 2011[9]
arv % arv % arv % arv % arv %
Kokku 16 795 100 18 474 100 17 722 100 14 323 100 12261 100
eestlased 9635 57,37 10 052 54,41 9383 52,95 8970 62,63 7886 64,32
venelased 5241 31,21 6164 33,37 6140 34,65 3913 27,32 3224 26,29
ukrainlased 554 3,30 766 4,15 720 4,06 421 2,94 386 3,15
valgevenelased 170 1,01 322 1,74 307 1,73 211 1,47 156 1,27
lätlased 382 2,27 448 2,43 456 2,57 334 2,33 262 2,14
soomlased 121 0,72 136 0,74 126 0,71 99 0,69 55 0,45
muud 692 4,12 586 3,17 590 3,33 375 2,62 292 2,38

MajandusRedigeeri

Valga on tähtis tööstuskeskus. Töötleva tööstuse 9 ettevõttes töötas 2015. aastal 900 töötajat ning käive oli ligikaudu 50 miljonit eurot. Tähtsaim tööstusharu, mille arvel on umbes pool linna tööstustoodangust, on toiduainetetööstus. Seda esindab linna suurim ettevõte – Atria Eesti Valga Lihatööstus.

Väiksema tähtsusega on rõiva- ja jalatsitööstus, metallitöötlemine ning mööblitööstus.

VaatamisväärsusedRedigeeri

Valgas on varaklassitsistlikus arhitektuuristiilis Jaani kirik (ehitatud 1787–1816, arhitekt Christoph Haberland), kus asub Friedrich Ladegasti 1867. aastal ehitatud Jaani kiriku orel.

Valga vanim park on 1860. aastatel rajatud Friedrichshofi park[viide?]. 20. sajandi algul rajati Valga linnapark[viide?]. 16. augustil 2013 taasavati linnapargis Vabadussõja mälestussammas.[10] Algne mälestussammas (autor Amandus Adamson) õhiti 21. septembril 1940 nõukogude aktivistide poolt.[11]

HaridusRedigeeri

Eesti Vabariigi algusaastatel töötasid Valga Poeglaste Gümnaasium, Valga Tütarlaste Gümnaasium, Vene Eragümnaasium, Läti Gümnaasium, Valga Tööstuskool, Õhtu Erakool, Valga Muusikakool, mitmed eestikeelsed algkoolid ja abialgkoolid, samuti juudi, läti, saksa ja vene algkoolid.

SõpruslinnadRedigeeri

PilteRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Maakatastri statistika, vaadatud 19.10.2018.
  2. Statistikaamet, vaadatud 9.06.2019.
  3. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
  4. Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga, vaadatud 17. oktoober 2014
  5. Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
  6. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27
  7. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32
  8. Päring Statistikaameti andmebaasist
  9. Päring Statistikaameti andmebaasist
  10. http://www.valgamaalane.ee/1351938/valgas-avati-vabadussammas
  11. http://www.valgamaalane.ee/1351134/vabadussamba-pronkskuju-sai-paika

VälislingidRedigeeri