Tartu–Valga raudteelõik

Tartu–Valga raudteelõik on raudtee Eestis.

Tartu–Valga raudteelõik
Üldist
Seis Kasutusel
Asukoht Eesti
(Tartumaa ja Valgamaa)
Alg- ja lõpp-punkt Tartu
Valga
Kasutusel olevate jaamade ja peatuste arv 13
Rööpapaaride arv 1
Opereerimine
Avati 1887
Omanik Eesti Raudtee
Operaator(id) Elron, Operail
Tehniline
Raudtee pikkus 82,5 km
Rööpmelaius 1520 mm (laiarööpmeline)
Elektrifitseeritud Ei
Kiirus Kuni 120 km/h[1]
Peatused
Tartu – 0,0 km

Aardla – 2,0 km
Variku (Rongid ei peatu) – 4,2 km
Ropka - 9,0 km
Aiamaa (Rongid ei peatu) - 12,8 km
Nõo - 15,3 km
Tõravere - 19,8 km
Vapramäe (Rongid ei peatu) - 21,4 km
Peedu - 23,1 km
Elva - 25,3 km
Uderna (Rongid ei peatu) - 31,9 km
Palupera - 37,4 km
Aakre (Rongid ei peatu) - 43,3 km
Puka - 47,3 km
Mägiste - 51,8 km
Pikaantsu (Rongid ei peatu) - 55,2 km
Keeni - 59,5 km
Mõneku (Rongid ei peatu) - 65,7 km
Sangaste - 69,3 km
Tõlliste (Rongid ei peatu) - 72,3 km
Raavitse (Rongid ei peatu) - 75,0 km

Valga - 82,5 km

Liinil sõidavad kaubarongid ja Elroni reisirongid liinil Tartu–Valga.

Reisiliiklus muuda

Liinil Tartu–Valga sõidab päevas mõlemal suunal kolm (alates 2015 a.) reisirongi. Kuni 1. juulini 2008 oli kasutusel ka Edelaraudtee opereeritav Tartu–Elva raudteeliin, mida raudtee remondijärgsel taasavamisel (30. detsember 2009) enam ei avatud.

Raudteeremont muuda

Alates 1. aprillist 2008 suleti raudtee Elvast Valgani ja 1. juulist 2008 Tartust Elvani raudteeremondi tõttu. Remont pidi lõppema sama aasta 31. oktoobril, kuid lükkus edasi.[2] Raudtee avati taas pidulikult 30. detsembril 2009. [3]

Ajalugu muuda

 
Tartu–Valga raudtee Tõravere raudteepeatuse juures.
  • Seoses 1877. aastal avatud Tapa–Tartu raudteega tekkis vajadus pikendada senine raudtee Valgani, kus seda sai ühendada ehitatava Riia–Pihkva raudteega. Tartu–Valga raudtee avati kõrvalharuna 1887. aastal. Riia–Pihkva raudteel ja selle Eesti osal Valga–Petseri raudteel avati rongiliiklus 1889. aastal. [4]
  • Paljud peatuskohad ja jaamad on tekkinud pärast 1887. aastat seoses rongiliikluse tihenemisega.
  • 1920. aastate alguses tekkis Tartu ja Elva vahel vajadus parema reisirongiühenduse järele. 1922. aastal käidi välja idee lahendada probleem nimetatud lõigu elektrifitseerimisega, kuid ideest kaugemale ei jõutud.
  • 1941. aastal ehitasid sakslased raudtee ümber senise 1524 mm rööpmelaiuse asemel "normaalrööpmeliseks" (1435 mm).
  • 1944. aasta sügisel naelutasid Punaarmee raudteeväeosad enamiku Eesti laiarööpmelistest raudteedest tagasi endisele laiusele (1524 mm).
  • 1991. aasta juulist lasti käiku Tartu–Palupera vaheline automaatblokeering ja kaks aastat hiljem samas dispetšertsentralisatsioon.[5]
  • Aastatel 2008–2009 tehti raudteel kapitaalremonti, mille tulemusena kasvas sõidukiirus lõigul 120 km/h-ni ja sõiduaeg lühenes oluliselt.
  • 2014. aastal liinile tulnud Stadler FLIRT diiselrongidega seoses on valminud kõikides peatustes uued 550 mm kõrgused ooteplatvormid.

Peatused muuda

 
Raudteesilla ehitus üle Väikese Emajõe (1887)
 
Raudteesild üle Elva jõe (1889)

Pildid muuda

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. "EVR: rongide lubatavad sõidukiirused, 04.07.2013" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 19.08.2014. Vaadatud 10.10.2015.
  2. Tartu–Valga rongiliiklus seiskub raudteeremondi tõttu mitmeks kuuks – Eesti Päevaleht
  3. Taasavatud Tartu-Valga rongiliini esimene sõit osutus ülipopulaarseks - Tartu Postimees
  4. "Eesti Raudtee # Ajalugu EVR". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. september 2017. Vaadatud 13. augustil 2013.
  5. Arved Duvin. Lugusid raudteedest Eestimaal. Lk 62

Välislingid muuda