Tartu–Valga raudteelõik
Tartu–Valga raudteelõik on raudtee Eestis.
Tartu–Valga raudteelõik | ||||
---|---|---|---|---|
![]() | ||||
Üldist | ||||
Seis | Kasutusel | |||
Asukoht |
![]() (Tartumaa ja Valgamaa) | |||
Alg- ja lõpp-punkt |
Tartu Valga | |||
Kasutusel olevate jaamade ja peatuste arv | 13 | |||
Rööpapaaride arv | 1 | |||
Opereerimine | ||||
Avati | 1887 | |||
Omanik | Eesti Raudtee | |||
Operaator(id) | Elron, Operail | |||
Tehniline | ||||
Raudtee pikkus | 82,5 km | |||
Rööpmelaius | 1520 mm (laiarööpmeline) | |||
Elektrifitseeritud | Ei | |||
Kiirus | Kuni 120 km/h[1] | |||
|
Liinil sõidavad kaubarongid ja Elroni reisirongid liinil Tartu–Valga.
Reisiliiklus muuda
Liinil Tartu–Valga sõidab päevas mõlemal suunal kolm (alates 2015 a.) reisirongi. Kuni 1. juulini 2008 oli kasutusel ka Edelaraudtee opereeritav Tartu–Elva raudteeliin, mida raudtee remondijärgsel taasavamisel (30. detsember 2009) enam ei avatud.
Raudteeremont muuda
Alates 1. aprillist 2008 suleti raudtee Elvast Valgani ja 1. juulist 2008 Tartust Elvani raudteeremondi tõttu. Remont pidi lõppema sama aasta 31. oktoobril, kuid lükkus edasi.[2] Raudtee avati taas pidulikult 30. detsembril 2009. [3]
Ajalugu muuda
- Seoses 1877. aastal avatud Tapa–Tartu raudteega tekkis vajadus pikendada senine raudtee Valgani, kus seda sai ühendada ehitatava Riia–Pihkva raudteega. Tartu–Valga raudtee avati kõrvalharuna 1887. aastal. Riia–Pihkva raudteel ja selle Eesti osal – Valga–Petseri raudteel avati rongiliiklus 1889. aastal. [4]
- Paljud peatuskohad ja jaamad on tekkinud pärast 1887. aastat seoses rongiliikluse tihenemisega.
- 1920. aastate alguses tekkis Tartu ja Elva vahel vajadus parema reisirongiühenduse järele. 1922. aastal käidi välja idee lahendada probleem nimetatud lõigu elektrifitseerimisega, kuid ideest kaugemale ei jõutud.
- 1941. aastal ehitasid sakslased raudtee ümber senise 1524 mm rööpmelaiuse asemel "normaalrööpmeliseks" (1435 mm).
- 1944. aasta sügisel naelutasid Punaarmee raudteeväeosad enamiku Eesti laiarööpmelistest raudteedest tagasi endisele laiusele (1524 mm).
- 1991. aasta juulist lasti käiku Tartu–Palupera vaheline automaatblokeering ja kaks aastat hiljem samas dispetšertsentralisatsioon.[5]
- Aastatel 2008–2009 tehti raudteel kapitaalremonti, mille tulemusena kasvas sõidukiirus lõigul 120 km/h-ni ja sõiduaeg lühenes oluliselt.
- 2014. aastal liinile tulnud Stadler FLIRT diiselrongidega seoses on valminud kõikides peatustes uued 550 mm kõrgused ooteplatvormid.
Peatused muuda
Pildid muuda
-
Tartu jaam
-
Elva jaam
-
Aakre peatus ja ootepaviljon (2006)
-
Edelaraudtee reisirong Puka jaamas (2013)
-
Puka jaam vaatega raudteeülesõidult, esiplaanil endine pöörmeseadja putka
-
Valga jaam
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ "EVR: rongide lubatavad sõidukiirused, 04.07.2013" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 19.08.2014. Vaadatud 10.10.2015.
- ↑ Tartu–Valga rongiliiklus seiskub raudteeremondi tõttu mitmeks kuuks – Eesti Päevaleht
- ↑ Taasavatud Tartu-Valga rongiliini esimene sõit osutus ülipopulaarseks - Tartu Postimees
- ↑ "Eesti Raudtee # Ajalugu EVR". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. september 2017. Vaadatud 13. augustil 2013.
- ↑ Arved Duvin. Lugusid raudteedest Eestimaal. Lk 62
Välislingid muuda
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tartu–Valga raudteelõik |
- TARTU - VALGA; Eesti Raudteeajaloo Selts
- YouTube'i video: Tartu - Valga peale remonti
- ERR uudised "Tartu–Valga raudteelõigul jätkub kapitaalremont"; 6.04.2009
- Tartu Postimees "Valga rong hakkab sõitma harva"; 5.10.2009
- Tartu Postimees "Tartust sõitis rong taas Valka ning varsti saab ka Riiga"; 30.12.2009