Ava peamenüü
Jaamahoone 2014. aastal

Tartu raudteejaam (saksa keeles Bahnhof Dorpat) on raudteejaam Tartumaal Tartus.

Lisaks Tartu raudteejaamale asuvad Tartu linna territooriumil veel Kirsi raudteepeatus (Tartu–Orava raudteeliin) ja Aardla raudteepeatus (Tartu–Valga raudteeliin), kuni 2008. aastani asus linnas ka Variku raudteepeatus. Piletihinnalt kuulub jaam Tartu piirkonda, peatusest edasi Tapa suunas kehtivad peatusepõhised piletihinnad.[1]

Jaamahoone geograafilised koordinaadid on 58° 22′ 26″ N, 26° 42′ 24″ E, see paikneb aadressil Vaksali 6.

JaamRedigeeri

 
Vaksali skeem, vaata ka: [2]

Tartu jaamas on kaks madalat ooteplatvormi pikkustega 260 m ja 330 m. Peatuses peatuvad reisirongid liinidel:

2018. aasta seisuga peatus Tartu raudteejaamas ronge:

AjaluguRedigeeri

 
Jaamahoone 1889. aastal
 
Tartu raudteejaama hoone perroonide poolt 2010. aastal

Tartu raudteejaam (vaksal) rajati koos Tapa–Tartu raudteeliini rajamisega 1876. aastal, haruliinina 1870. aastal valminud Paldiski–Peterburi raudteeliinist.[3] Esimene rong jõudis Tartusse 21. augustil 1876. Tallinna–Tartu raudtee ehitust toetasid ennekõike kohalikud töösturid ja kaupmehed, kes vajasid teed tooraine ja kauba kohaletoimetamiseks.[4] Tartu–Valga–Riia haru ehitati 1889. aastal ja Tartu–Petseri raudtee 1931. aastal.[3]

Tartu jaamahoone ehitati 1875.–1877. aastal väljapoole toonast Tartu linna, selleni viis puudega ääristatud Maarjamõisa tänav.[3]

Jaama peahoone on kolmeosaline, tüüpfassaadi järgi ehitatud ristviilkatusega.[3] Kultuurimälestiste registri andmeil on see 19. sajandi puitarhitektuuri väljapaistev näide. Jaamahoones on terviklikult säilinud algupärane välisilme, ruumistruktuur ning eksterjööri- ja interjöörielemendid: fassaadi laudis ja krohvviimistlus, puitdekoor, perrooni varikatus, avatäited ja piirded, interjööris dekoratiivse kujundusega puittalastik, peegelvõlvlaed, karniisid jne.[5]

Jaamahoone poolse perrooni kohal on ka hoonega ühendatud varikatus. Peahoone ümber asuvad laod, perroonid, depoo (ehitati 1880. aastate algul), veetorn ja kaks elumaja raudtee teenistujatele.[3]

1936. aastal rajati Tartu vaksalisse tunnel, mis ühendab kaht perrooni. Teise maailmasõja järel ehitati jaamahoone poolsele perroonile kivist keeduveemajake.[3]

Nõukogude ajal tegutsesid jaamahoones piletikassad, restoran ("Liiper"), ajalehekiosk, meditsiinipunkt, juuksur, pakihoidla, ootesaalid ja ka miilitsapunkt.

Vaksalihoone oli aga vaid väike osa terviklikust Tartu raudteesõlmest. Raudteejaamas asus mitmeid erinevaid allüksuseid, näiteks: liikluse korraldamise osakond, kaubajaam, laadimispunkt, depood, ööpäev läbi avatud depoosöökla, side ja signalisatsiooni osakond, elektritsehh, teemajanduse osakond, raudteelaste polikliinik, raudtee kaubastu jne. Tippaegadel töötas Tartu raudteesõlmes kokku ligi 1500 inimest.

Tartu jaam laiub tänaseks umbes 30 hektarilisel maa alal ja annab tööd ligi 90 inimesele.

Eesti Raudteele kuulub jaamas kokku viis hoonet, kus asuvad liiklusteenistus, side- ja turvanguamet, ehitisteamet, ASi EVR Cargo turundus- ning vaguni- ja vedurimajanduse spetsialistide tööruumid. Eraldi hoones paikneb jaama juhtimiskeskus, kus on ametis jaamakorraldaja ja juhtimiskeskuse seadmeid teenindavad töötajad. Tartu jaamas töötab ka teine jaamakorraldaja, kes vastutab rongiliikluse eest Reola-Orava piirkonna jaamades.[6]

Alates 2011. aastast toimuvad Venemaale sõitvate kaubarongide piiri ja tolliprotseduurid Tartu asemel Koidula jaamas, kuhu viidi üle ka rongide tehnilise kontrolli teostamine.[7] Sellest lähtuvalt vähenes oluliselt Tartu jaamas peatuvate transiitrongide osakaal ja peatumise kestus.

2018. aasta kevadel toimus Tartu jaama juhtimiskeskuses tulekahju, mille tulemusel sai kannatada liiklusjuhtimissüsteem. Tagajärgede likvideerimise tõttu oli rongiliiklus mitu kuud häiritud.[8]

Põleng ja taastamineRedigeeri

 
Tartu raudteejaama renoveeritud ootesaal 2012. aastal
 
Perroonid

Taasiseseisvumise järel paiknesid jaamahoone ruumides erinevad väikefirmad.

2000. aastate alguseks häiris vaksalihoone halb seisund nii Tartu linna kui ka toona majas piletikassat pidanud Edelaraudteed. Kuna aga kumbki neist ei soovinud raudteejaama osta ja remontida, pandi maja müüki. 2003. aasta septembris ostis selle AS-ilt Eesti Raudtee ettevõtja Rein Kilgile kuulunud firma Elikante.[9] Toona hinnati vara turuhinnaks 1,4 miljonit krooni. Eesti Raudtee andis vaksalihoone, pagasiaida, garaaži ja WC Elikantele tasuta, ostja pidi aga maksma Eesti Raudteele riigile tasumiseks 213 559 krooni ja 33 senti käibemaksu.[10] Aastate vältel maja vähehaaval remonditi, kuid reisijad ei saanud kasutada ootesaali.[9]

31. augusti öösel 2006 süüdati raudteejaama hoone. Tules sai kahjustada hoone raudteepoolne külg ja katus.[11] Hävis nõukogudeaegne interjöör, kuid algupärased detailid säilisid krohvi ja kivide all.[12] 2007. aasta augustis vahistati süütamises kahtlustatavad[13], 2009. aasta juunis mõistis kohus nad tingimisi vangi.[14].

Järgnenud aastatel kestis jaamahoone remont vahelduva eduga. Hoone restaureerimiseks esitati mitu tähtaega: 2007. aasta jaanipäev, 2008. aasta lõpp, 2011. aasta kevad jt[9].

2012. aastal müüs Rein Kilgile kuuluv OÜ Elikante ehitise Kilgi äripartnerile Aare Käärale kuuluvale OÜ-le AK-Varad. Tartu linn toetas ootesaali remonti 100 000 euroga.[15] Taastamisega tegeles arhitekt Aivar Roosaar, töid tegi ehitusfirma Vennad Ehitus.[10]

2012. aasta 20. juulil sai maja taas kasutusloa[9], 25. juulil avati hoone reisijatele[16]. Hoone rendiks on sõlmitud 20-aastane üürileping AS-i Eesti Raudtee tütarfirmaga AS EVR Infra.[15]

RaudteesõlmRedigeeri

Tartu raudteesõlm, milles on 15 rööpmepaari, kindlustab transiitrongide ootekoha ja uute rongide koostamise. Raudteesõlmest lähtub 4 raudtee lõiku:

PilteRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri

ArtikleidRedigeeri

PilteRedigeeri

Eelnev peatus
 
Raudteepeatus idasuunalistel reisirongiliinidel
Järgnev peatus
  Kärkna
 
Tartu
Valga poole:
Aardla  
Koidula poole:
Kirsi