Tartu–Koidula raudteelõik

Tartu–Koidula raudteelõik on raudtee Eestis, mis algab Tartus ja lõpeb Koidula piirijaamas.

Tartu–Koidula raudteelõik
Eesti.raudteevõrk.Tartu–Petseri.svg
Üldist
Seis kasutusel
Asukoht Flag of Estonia.svg Eesti
(Tartumaa ja Põlvamaa)
Alg- ja lõpp-punkt Tartu
Koidula
Rööpapaaride arv 1
Opereerimine
Avati 1931
Omanik Eesti Raudtee,
Operaator(id) Elron, Operail, E.R.S.
Tehniline
Raudtee pikkus 87,3 km
Rööpmelaius 1520 mm (laiarööpmeline)
Elektrifitseeritud ei
Kiirus kuni 120 km/h
Peatused
Flag of Estonia.svg Tartu – 0,0 km

Flag of Estonia.svg Kirsi – 2,0 km
Flag of Estonia.svg Ülenurme – 5,9 km
Flag of Estonia.svg Uhti – 9,7 km
Flag of Estonia.svg Vana-Kuuste – 13,3 km
Flag of Estonia.svg Rebase – 17,8 km
Flag of Estonia.svg Laane (lammutatud) – 23,3 km
Flag of Estonia.svg Vastse-Kuuste – 28,1 km
Flag of Estonia.svg Valgemetsa – 31,6 km
Flag of Estonia.svg Kiidjärve – 34,3 km
Flag of Estonia.svg Taevaskoja – 37,8 km
Flag of Estonia.svg Põlva – 43,0 km
Flag of Estonia.svg Holvandi – 49,3 km
Flag of Estonia.svg Ruusa – 54,4 km
Flag of Estonia.svg Veriora – 60,6 km
Flag of Estonia.svg Ilumetsa – 66,0 km
Flag of Estonia.svg Orava – 72,5 km
Flag of Estonia.svg Kliima (lammutatud) – 79,0 km
Flag of Estonia.svg Piiroja (lammutatud) – 83,5 km

Flag of Russia.svg Petseri – 87,3 km

Raudteel sõidavad Eesti ja Venemaa vahelised kaubarongid, samuti riigisisesed reisirongid.

ReisiliiklusRedigeeri

Raudteel opereerivad Elroni diiselrongid liinil Tartu–Koidula. Kuni 30. augustini 2011 lõppes reisirongiliiklus Oraval, misjärel pikendati reisirongiliini Koidula peatuseni (suveperioodidel kuni Piusani).

AjaluguRedigeeri

Aastatel 1889–1931 toimus raudteeliiklus Tartust Venemaale läbi Valga (vt Tartu–Valga raudtee ja Valga–Petseri raudtee).

Tartu ja Petseri vahelise otsetee ehitust alustati 1927. aastal. Majanduskriisi tõttu kujunes uue tee ehitusest oluline majanduspoliitiline ettevõtmine, mille peamine eestvedaja oli Karl Ipsberg. Raudteed ehitas kokku tuhatkond töölist. Suurt kokkuhoidu mullatööliste arvelt võimaldas Taanist pärit ekskavaatori (süvendaja) kasutamine, mis töötas kivisöel ja liikus relssidel. Trassile rajati enam kui 30 silda, millest suuremad on Reolas, Ahjal ja Võhandul.

Tähelepanuväärsed on raudteetrassile rajatud jaamahooned, millest paljud on siiani säilinud. Enamik jaamahooneid on ehitatud Eesti Raudtee Valitsuse arhitekt Leon Johansoni tüüpprojektide järgi ning sarnanevad või on analoogsed samal perioodil rajatud Rapla–Virtsu kitsarööpmeline raudtee jaamahoonetega. Osa jaamahooneid on rajatud Nõukogude perioodil ka teiste projektide järgi.

Osaline liiklus algas raudteel juba 1931. aasta mais. Ametlikult avati ligi 90 km pikkune raudtee 31. oktoobril 1931.[1]

Enne II maailmasõda toimus raudteeliiklus Eesti Vabariigist Venemaale läbi Petserimaal paiknenud Irboska raudteepiiripunkti [2][3][4][5]. Pärast raudteeliini valmimist ujutasid Tartu üle raudteel ilma rahata kohale sõitnud Petseri kerjused[6].

2008. aastal valmis raudteel ulatuslik remont, mille käigus rajati ka uus täisautomaatne rongiliikluse juhtimissüsteem. Muuhulgas automatiseeriti varem enamikus raudteejaamades tegutsenud pöörmeseadjate töö, mille tulemusel muutus rongiliiklus kiiremaks ja ohutumaks. Kokku automatiseeriti 40 inimese töö.[7]

2011. aastal valmis Koidula raudteepiirijaam, mille tõttu muutus vähesel määral ka raudteetrassi asukoht ja pikenes reisirongi marsruut.

2014. aasta alguseks olid seoses Stadler FLIRT rongide liinile tulekuga kõigis peatuskohtades kasutusel uued 550 mm kõrgused perroonid.

Koidula raudteepiirijaamRedigeeri

Seoses Koidula raudteepiirijaama valmimisega 2011. aasta keskel muutus raudtee paiknemine. Raudtee ei läbi enam kunagist Piiroja raudteepeatust, vaid läbib Koidula raudteejaama. Selleks demonteeriti mitu kilomeetrit raudteed Kliima ja Petseri vahel. Koidula raudteejaamas liitub raudtee Valga–Koidula raudteega. Tänu sellele sai võimalikuks rongiliiklus Venemaa piiri ületamata, nn Kagu-Eesti kolmnurgas (TartuValgaKoidula–Tartu).

PildidRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Tähtpäevi novembris. Koit, 29. oktoober 2016
  2. Postimees 12.02.1935: Irboska kaudu tuli Nõukogude Venest kaupa, sh soola, petrooleumi ja põllurammu. Välja läks peamiselt põlevkivisaadusi ja loomi (hobuseid)
  3. Postimees 14.10.1935: Irboska kaudu tuli Nõukogude Venest kaupa, sh superfosfaati, soola ja petrooleumi. Välja läks kariloomi.
  4. Postimees 11.08.1935: Irboska raudteejaama kaudu sisse tulnud Nõukogude Venemaalt kaupa, sh soola, superfosfaati, petrooleumi, kriiti, ookerit, gaasiõli jne. Välja läks kariloomi.
  5. Postimees 10.09.1935: Välja läinud kaupa, kus esikohal põlevkivisaadused.
  6. Uue Petseri raudtee varjukülgi. Vaba Maa, 24. august 1934, nr. 198, lk. 6.
  7. "Tartu-Orava raudteelõik sai 142-miljonilise juhtimissüsteemi" EPL, 4. september 2008

VälislingidRedigeeri