Piusa
|
See artikkel räägib Võru valla külast; Värska valla küla kohta vaata artiklit Sesniki. |
Piusa on küla Võru maakonnas Võru vallas. Kohanime Piusa etümoloogia on ebaselge. Võimalik, et see on seotud sõna pikk lõunaeesti vormiga piune[4].
| Piusa | |
|---|---|
|
| |
| Pindala |
6,9 km² (2020)[1]  |
| Elanikke |
7 (1.01.2019)[2] |
|
| |
| EHAK-i kood |
6283[3] |
| Koordinaadid | 57° 50′ N, 27° 28′ E |
  | |
 | |
Aastatel 1992–2017 (kuni Eesti omavalitsuste haldusreformini) asus küla Põlva maakonnas Orava vallas.
Külast jookseb läbi Valga–Petseri raudtee ning sellel asub Piusa raudteejaam. Jaamas peatuvad suveperioodil (maist augustini) Elroni reisirongid liinil Tartu–Koidula–Piusa.
Seal asub Piusa liivamaardla. Liiva kaevandamise käigus on moodustatud ka Piusa koopad ning pärast kaevandamise lõppu on koobaste ja seal elavate nahkhiirte kaitseks loodud Piusa koobastiku looduskaitseala.
Mööda külaterritooriumi lõunakülge voolab Piusa jõgi. Jõeäärset ala kaitstakse Piusa-Võmmorski hoiuala koosseisus.
Raudtee ja jõe vahelisel alal asub arvukalt kaitsealuseid kääpaid.
2018. aasta detsembrist kuni 2021. aasta suveni parandab ELF Piusal projekti „Tiigilendlase elupaikade parandamine Eestis‟ raames tiigilendlaste talvitusolusid.[5]
-
-
-
-
![Piusa endine jaamahoone, kus alates 2003. aastast tegutseb keraamikaateljee[6]](//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/90/Piusa_jaamahoone%2C_praegune_savikoda.jpg/120px-Piusa_jaamahoone%2C_praegune_savikoda.jpg)
Piusa endine jaamahoone, kus alates 2003. aastast tegutseb keraamikaateljee[6]
.JPG)
![Piusa endine jaamahoone, kus alates 2003. aastast tegutseb keraamikaateljee[6]](/wiki/Fail:Piusa_jaamahoone,_praegune_savikoda.jpg)
Viited muuda
- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 9.06.2019.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ A. Ambus. Lõuna-eesti kohanimesid Pihkva kroonikais. - Keel ja Kirjandus nr 12, 1960, lk 741-742
- ↑ "Nahkhiired Eesti looduses". Eestimaa Looduse Fond. SA Eestimaa Looduse Fond. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. märts 2018.
- ↑ Piusa Savikoda