Valga–Koidula raudteelõik

Valga–Koidula raudteelõik
Üldist
Seis	Kasutusel; (reisirongid ei sõida)
Asukoht	Eesti ; (Valgamaa,; Võrumaa ja; Põlvamaa);
Alg- ja lõpp-punkt	Valga; Koidula
Jaamade ja peatuste arv	20
Rööpapaaride arv	1
Opereerimine
Avati	22. juuli 1889
Omanik	Eesti Raudtee,;
Operaator(id)	Operail,;
Tehniline
Raudtee pikkus	96,5 km
Rööpmelaius	1520 mm (laiarööpmeline)
Elektrifitseeritud	Ei
Kiirus	60 km/h
Peatused
	Valga; Ratsimäe; Mürgi; Karula; Tuulemäe; Anne; Antsla; Vaabina; Kurenurme; Sõmerpalu; Vagula; Võru; Nõnova; Husari; Otsa; Lepassaare; Tuderna; Piusa; Veski; Petseri;
	Valga; Ratsimäe; Mürgi; Karula; Tuulemäe; Anne; Antsla; Vaabina; Kurenurme; Sõmerpalu; Vagula; Võru; Nõnova; Husari; Otsa; Lepassaare; Tuderna; Piusa; Veski; Petseri;

Valga–Koidula raudteelõik on raudtee Eestis.

Alates 2001. aasta kevadest (märtsist), kui seiskus regulaarne reisirongiühendus, kasutatakse raudteed vähesel määral üksnes kaubaveoks.

AjaluguRedigeeri

Raudteelõik rajati aastatel 1886–1889 osana Riia–Pihkva raudteest (selle alla arvati ka Tartu–Valga raudtee). Aastal 1907 sai see Peterburi–Varssavi raudtee osaks.

Pihkvast Valgani rajati esialgu seitse vahejaama. Nendesse III–V klassi jaamadesse ehitati ühekorruselised puidust jaamahooned, mille suurus ja ruumiprogramm olenes klassist. Madalama klassi jaamahoonete keskosas oli läbi hoone ulatuv ootesaal, millele lisandusid mõned ametiruumid maja kummaski otsas.^[2]

Enne II maailmasõda toimus raudteeliiklus Eesti Vabariigist Venemaale läbi Petserimaal paiknenud Irboska raudteepiiripunkti.

Kuna laiemas Euroopa raudteestiku mõistes on Valga–Koidula lõigu näol Eestis ainsana tegemist transiitteega, leidis raudtee reisi- ja kaubarongide poolt eelneval sajandil intensiivset kasutust.^[3]

Samal põhjusel teostati raudteel 1980. aastate keskel ulatuslik remont, mille käigus paigaldati näiteks täisautomaatblokeeringu süsteem, mis võimaldab suuremat rongikoosseisude läbilaskevõimet. Veel 1990. aastate keskel oli reisirongide maksimaalne lubatav sõidukiirus raudteelõigul kuni 120 km/h.^[4]

Raudteelõigu omanik on Eesti Raudtee, kuid seoses vajalike investeeringute puudumisega taasiseseisvumise järgsel perioodil on raudtee kiirelt taandarenenud.^[5]

Aastal 2019 moderniseeriti raudteeülesõidud. Kokku 14 ülesõidu foorid asendati uute LED-fooridega.^[6]

Praegu kasutatakse raudteed üksnes kaubaveoks, mis on aga tugevalt kokku tõmbunud. Valdava osa vähesest säilinud liiklusest moodustab metsavedu. Reisijate vedu lõpetati märtsis 2001.^[7]

2022. aastal arvestati, et Valga–Võru liini ligi 88 km renoveerimiseks võiks kuluda 54 miljonit eurot.^[8]

Koidula raudteejaamRedigeeri

Koidula raudteepiirijaam

Aasta 2011 keskpaigaks ehitati seoses Koidula piiripunkti ja seal asuva Koidula raudteejaama renoveerimisega Piusa lähedal (Eesti alal) kokku Valga poolt tulev Valga–Petseri raudtee ja Tartu poolt tulev Tartu–Koidula raudteelõik, mistõttu sai võimalikuks rongiliiklus nn Kagu-Eesti kolmnurgas (Tartu–Valga–Koidula–Tartu).

Varem said raudteed kokku alles Venemaal Petseri raudteejaamas. Tõsi, aastaks 1964 oli valminud ka raudteid Eesti NSV pinnal ühendav harutee, mis ühendas kahte teed Piiroja raudteepeatuse ja Petseri raudteejaama vahelisel alal, kuid hiljem võeti sealt rööpad üles^[9]).

ReisirongiliiklusRedigeeri

Liinil Valga–Veski sõitsid Edelaraudtee reisirongid aastani 2001.^[10]
Liinil Riia–Peterburi sõitis rong viimati läbi Valga–Petseri raudteeliini 1998. aastal, seejärel suunati rongiliin läbi Rēzekne.^[11]
Alates 2012. aastast on suveperioodidel pikendatud Tartu–Koidula rongiliini Koidulast kuni Piusani.^[12]