Vikipeedia

Valga raudteejaam

Valga raudteejaam (saksa keeles Walk) on raudteejaam Valgamaal Valgas.

Valga raudteejaam
Valga railway station, summer 2014, picture 1.JPG
Asukoht Jaama puiestee 12, Valga
Koordinaadid 57° 46′ 27″ N, 26° 3′ 11″ E
Omanik AS Eesti Raudtee
Platvormid 2
Rööpapaaride arv 10
Avatud 1887
Map

Valgas peatuvad AS Elroni Tartu–Valga rongiliini ja Läti raudteefirma Pasažieru vilciensi Valga–Riia rongiliini reisirongid.

Valga jaam asub Tartust 82,9 km, Koidulast 94,6 km ja Riiast 168,1 km kaugusel. Tavarong sõidab Tartust Valka umbes 1 tund ja 15 minutit.

2013. aasta lõpul avati renoveeritud jaamahoone[1], mis tunnistati 2017. aastal kultuurimälestiseks (nr 30431).[2]

Valga raudteejaama põhiülesandeks on Venemaa ja Lätiga peetava kaubavahetuse korraldamine. 22,7 hektarilise maa ala peal asub 21,9 km rööbasteid, 10 rööpapaari ja 43 pööret. Jaama läbilaskevõime on kuni 18 rongipaari ööpäevas.[3][4]

AjaluguRedigeeri

 
Valga raudteejaam aastal 1890
 
Valga jaam enne Teist maailmasõda

Valga raudteejaam rajati koos 1887. aastal valminud laiarööpmelise Tartu–Valga raudteega, mis ehitati osana Pihkva–Riia raudteest.[5] 1888. aastal käivitus rongiliiklus läbi Valga ka Tartu ja Riia vahel, ning 1889. aastal avati tehniliselt kõige keerulisem Valga–Petseri–Pihkva raudteelõik. Selle tulemusena sai Valga raudteejaamast oluline sõlmjaam, mis liigitus Vene keisririigi toonases süsteemis olulisse II klassi.

1889. aasta 27. novembril avati Valga reisijate jaamahoone, mis kujutas endast punastest tellistest pikka ühekordset historitsistlikku ehitist. Lisaks jaamahoonele rajatud raudteesõlm võttis enda alla kokku 0,8 km² maad ehk 5,5 % Valga üldisest linnaruumist. Sellest 1/3 oli jaamateede ja raudtee-ehitiste all. Lisaks rajati jaama remonditöökojad, vagunikuurid, mehaanikatsehh, sepikoda ja vedurite ringdepoo. Aastal 1900 rajati Valga jaama lähedale liiprite immutamise tehas.

Lisaks laiarööpmelisele raudteele said Valgast alguse ka 1896. aastal avatud kitsarööpmeline Valga–Ruhja–Pärnu raudtee, millel Valgale järgnes Pedele raudteepeatus ja 1903. aastal avatud kitsarööpmeline Valga–Mõniste–Ape–Aluksne–Gulbene raudtee, millel Valgale oli lähim Žuldiņi raudteejaam. Pärast Eesti iseseisvumist rajati läbi Läti kulgeva tee kõrvale uus raudteeharu, millel Valga järel tuli Kaagjärve raudteejaam.[6] Kitsarööpmelise raudtee lõppjaam jäi Läti aladele ja hakkas kandma nime Valka raudteejaam.[7]

20. sajandi algul oli Valga kõige kiiremini kasvav linn Eestis. Tänu raudteele oli Esimese Maailmasõja lõpuks linna elanikkond kasvanud juba 20 000 elanikuni.[8]

Raudteejaama servas asub Valga depoo, mille ajalugu ulatub aastasse 1895. Nõukogude ajal asutati sinna Valga külmvagunidepoo, mis pankrotistus aastal 2000. Valga linnast töötas tippajal raudteel umbes 2000 inimest.[9] Valga raudteesõlme kuulus tollal veel ka näiteks sideosakond, tuletõrjerong, teeremonditöötajad, tehnohooldustöökojad, kontrollaparatuuri tsehhid ja reservbaas.[10]

Kuni 1997. aastani sõitis läbi Valga kiirrongiliin Balti Ekspress. Aastani 1998 oli läbi Valga käigus ka Riia ja Peterburi vaheline rongiliin.

Kuni 2001. aastani sõitsid reisirongid mööda Valga–Petseri raudteed (läbi Antsla ja Võru) ka liinil Valga–Veski. Sellel liinil järgnes Valgale Ratsimäe raudteepeatus.[11]

Enne aastat 2008 eelnes Tartu suunal Valgale Raavitse raudteepeatus. 2008. aastal taastus Riia ja Valga vaheline reisirongiühendus (varem peatus Riia rong Valgast 4 km kaugusel kõrvalises Lugažis).[12]

Seoses 2011. aastal valminud Koidula raudteejaamale ehitati kokku Tartu poolt tulev Tartu–Koidula raudteelõik ja Valga poolt tulev Valga–Koidula raudteelõik, millega sai võimalikuks rongiliiklus nn Kagu-Eesti kolmnurgas (Tartu–Valga–Koidula–Tartu).[13]

JaamahoonedRedigeeri

 
Valga esimene jaamahoone tänava poolt
 
Valga jaam aastal 2005

1889. aasta lõpul valmis punastest tellistest historitsistlikus stiilis jaamahoone, mis hävis II maailmasõjas 1944. aastal. Samuti valmisid pöörddepoo ja töökojad. Erinevates raudteetöökodades töötas enne I maailmasõda kokku ligi 500 töölist. Osaliselt on ka praegu säilinud punasest tellisest jaama abihooneid, osaliselt on neile tehtud ka silikaattellisest nõukogude-aegseid juurdeehitisi.

Viimase jaamahoone arhitekt on V. Tsipulin ja hoone valmis eriprojekti järgi 1949. aastal. Väidetavalt ehitati hoone sõjavangide poolt.[14][15] Ehitis kujutab endast kelpkatuse ja ristkülikulise põhiplaaniga vaksalihoonet, mille silmatorkavaim arhitektuurne aktsent on seitsmekorruseline ruudukujulise põhiplaaniga kõrge torn. Torni vaateplatvormi (nagu ka kogu ülejäänud hoone katuseräästaid) palistab lopsakas krohvitud profiilkarniis. Läbi kahe korruse ulatub peaootesaal, mille asukohta tähistab eksterjööris kõrgem viilkatusega transeptkorpus hoone keskosas. Ootesaali kirde- ja loodenurgas paiknevad teise korruse kõrgusel veerandringikujulise põhiplaaniga väikesed rõdud, kust avanevad uksed pööningule ja abiruumidesse. Ootesaali mõlemas otsas tuulekoja peal asetseb rõdu-koridor, millelt samuti viivad uksed kõrvalruumidesse. Ootesaalis ja endises restoranis on säilinud algupärased laelühtrid. Valga raudteejaam on üks Valga linna tõmbekeskusi, mis moodustab omaette linnaruumilise terviku.[16][17]

Nüüdseks asub hoones ka Valga bussijaam, samuti kohvik.

2017. aastal võeti Valga jaamahoone (koos Narva raudteejaama peahoonega) arvele kultuurimälestisena. Tänaseks on hoone renoveeritud.[18]

PilteRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. ↑ Valga jaamahoone ootab rahvusvahelist rongiühendust, ERR 29.12.2013
  2. ↑ Valga ja Narva raudteejaama peahoone kultuurimälestiseks tunnistamine; Riigiteataja
  3. ↑ "EVR: Valga raudteepiirijaam". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2016. Vaadatud 11. oktoobril 2015.
  4. ↑ Valga jaama tehnokorraldusakt[alaline kõdulink]; AS Eesti Raudtee
  5. ↑ Valga raudteejaamas võetakse vastu rong puhkpillihelide saatel; Lõunaeestlane, 17.11.2017
  6. ↑ Valga jaam | Histrodamus.ee
  7. ↑ T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 115. lk
  8. ↑ Ajalugu; Visit Valga
  9. ↑ Valga Depoo remondib vaguneid ja peab jätkuvalt laienemisplaane; Lõuna-Eesti Postimees, 21.09.2004
  10. ↑ Valga sai alguse raudteest; EPL, 15.12.1995
  11. ↑ VALGA - PETSERI - IRBOSKA; Eesti Raudteeajaloo Selts
  12. ↑ Riia rong hakkab Valgani sõitma märtsis; Valgamaalane, nr. 10, 24 jaanuar 2008 (DIGAR)
  13. ↑ VIDEO: Valga raudteejaamas käivad ulatuslikud remondi- ja ehitustööd; LõunaLeht, 09.10.2010
  14. ↑ "EVR Kaart # Valga, invent. aeg 2004". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. detsember 2015. Vaadatud 22. juulil 2013.
  15. ↑ Valga raudteejaam • XX sajandi arhitektuur • Kultuurimälestiste riiklik register
  16. ↑ 30431 Valga raudteejaama peahoone; Kultuurimälestiste riiklik register
  17. ↑ Välja, Leele (2012). 20. sajandi Eesti raudteejaamad. Alusuuring (PDF). Tallinn: Kultuurimälestiste riiklik register. Lk 126. Vaadatud 18.06.2022.
  18. ↑ Valga jaamahoone võeti muinsuskaitse alla; Postimees, 20.09.2017

VälislingidRedigeeri

Eelnev peatus
 
Raudteepeatus idasuunalistel reisirongiliinidel 		Järgnev peatus
  Sangaste
 
Valga 		Riia poole:
  Lugaži  
Koidula poole:
Karula  
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Valga_raudteejaam&oldid=6350865"