Valga raudteejaam

Valga raudteejaam (saksa keeles Walk) on raudteejaam Valgamaal Valgas.

Valga raudteejaam
Valga railway station, summer 2014, picture 1.JPG
Üldandmed
Asukoht Valga linn, Valga maakond Eesti Vabariik
Stiil Stalinism
Ehituse lõpp 1949
Aadress Jaama puiestee 12, Valga
Koordinaadid 57° 46′ 27″ N, 26° 3′ 11″ E
Projekt ja ehitus
Arhitekt V. Tsipulin

Valgas peatuvad Tartu–Valga raudteeliinil ja Valga–Riia raudteeliinil sõitvad reisirongid.

Valga jaam asub Tartust 82,9 km, Koidulast 94,6 km ja Riiast 168,1 km kaugusel. Tavarong sõidab Tartust Valka umbes 1 tund ja 15 minutit.

Tänu 2011. aastal valminud Koidula raudteejaamale ehitati kokku Tartu poolt tulev Tartu–Petseri raudtee ja Valga poolt tulev Valga–Petseri raudteelõik, millega sai võimalikuks rongiliiklus nn Kagu-Eesti kolmnurgas (Tartu–Valga–Koidula–Tartu).

2013. aasta lõpul avati renoveeritud jaamahoone.[1]

Valga raudteejaama põhiülesandeks on Venemaa ja Lätiga peetava kaubavahetuse korraldamine. 22,7 hektarilise maa ala peal asub 21,9 km rööbasteid ja 10 rööpapaari. Jaama läbilaskevõime on kuni 18 rongipaari ööpäevas.[2]

AjaluguRedigeeri

 
Valga raudteejaam aastal 1890

Valga raudteejaam rajati koos 1887. aastal valminud Tartu–Valga raudteega. 1889. aastal avati ka Valga–Petseri raudteelõik, mis omakorda oli osa Riia–Pihkva raudteest. Selle tulemusena sai Valga raudteejaamast oluline sõlmjaam.

Lisaks laiarööpmelisele raudteele said Valgast alguse ka kitsarööpmeline Valga–Ruhja–Pärnu raudtee, millel Valgale järgnes Pedele raudteepeatus ja kitsarööpmeline Valga–Mõniste–Ape–Aluksne–Gulbene raudtee, millel Valgale oli lähim Žuldiņi raudteejaam. Pärast Eesti iseseisvumist rajati läbi Läti kulgeva tee kõrvale uus raudteeharu, millel Valga järel tuli Kaagjärve raudteejaam.[3] Kitsarööpmelise raudtee lõppjaam jäi Läti aladele ja hakkas kandma nime Valka raudteejaam.[4]

Kuni 2001. aastani sõitsid reisirongid Valga–Petseri raudteelõigul (läbi Antsla ja Võru) ka liinil Valga–Veski. Sellel liinil järgnes Valgale Ratsimäe raudteepeatus.

Enne aastat 2008 eelnes Tartu suunal Valgale Raavitse raudteepeatus.

JaamahoonedRedigeeri

 
Valga esimene jaamahoone tänava poolt

1890. aastatel valmis punastest tellistest historitsistlikus stiilis jaamahoone, mis hävis II maailmasõjas 1944. aastal. Samuti valmisid pöörddepoo ja töökojad. Erinevates raudteetöökodades töötas enne I maailmasõda kokku ligi 500 töölist. Osaliselt on ka praegu säilinud punasest tellisest jaama abihooneid, osaliselt on neile tehtud ka silikaattellisest nõukogude-aegseid juurdeehitisi.

Viimase jaamahoone arhitekt on V. Tsipulin ja hoone valmis eriprojekti järgi 1949. aastal. Väidetavalt ehitati hoone sõjavangide poolt.[5][6] Ehitis kujutab endast kelpkatuse ja ristkülikulise põhiplaaniga vaksalihoonet, mille silmatorkavaim arhitektuurne aktsent on seitsmekorruseline ruudukujulise põhiplaaniga kõrge torn. Torni vaateplatvormi (nagu ka kogu ülejäänud hoone katuseräästaid) palistab lopsakas krohvitud profiilkarniis. Läbi kahe korruse ulatub peaootesaal, mille asukohta tähistab eksterjööris kõrgem viilkatusega transeptkorpus hoone keskosas. Ootesaali kirde- ja loodenurgas paiknevad teise korruse kõrgusel veerandringikujulise põhiplaaniga väikesed rõdud, kust avanevad uksed pööningule ja abiruumidesse. Ootesaali mõlemas otsas tuulekoja peal asetseb rõdu-koridor, millelt samuti viivad uksed kõrvalruumidesse. Ootesaalis ja endises restoranis on säilinud algupärased laelühtrid. Valga raudteejaam on üks Valga linna tõmbekeskusi, mis moodustab omaette linnaruumilise terviku.[7]

Nüüdseks asub hoones ka Valga bussijaam.

2017. aastal võeti Valga jaamahoone (koos Narva jaamahoonega) arvele kultuurimälestisena. Tänaseks on hoone renoveeritud.[8]

PildidRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri

ViitedRedigeeri

Eelnev peatus
 
Raudteepeatus idasuunalistel reisirongiliinidel
Järgnev peatus
  Sangaste
 
Valga
Riia poole:
  Lugaži  
Koidula poole:
Karula