Ava peamenüü

Valga–Ruhja–Pärnu raudtee

Raudtee ehitamineRedigeeri

Juurdeveoraudtee ehitamine algas 1895. aastal, ehitustööde inspektoriks nimetati teedeinsener Karl Taube. Pärnu–Mõisaküla–Valga liini ehitamine toimus ühekorraga nii Pärnu kui ka Valga poolt. Ehitust teostasid insener Krzizanovsky Pärnu–Mõisaküla liinil, insener Sievert Mõisaküla–Valga liinil ja insener Hacel Mõisaküla–Viljandi liinil.

Esimene rong Pärnust Valka väljus 1896. aasta 5. oktoobril (vkj).

Samaaegselt Valga–Ruhja–Pärnu raudtee ehitusega ehitati Viljandi raudteeharu (algselt Laatre (Mõisaküla) – Viljandi kitsarööpmeline harutee), mis avati ajutiseks liikluseks 31. jaanuaril ja alaliseks liikluseks 1. augustil 1897. 1898. aastal hakati pikendama kitsarööpmelist raudteed Viljandist Tallinna.

1899. aastal hakati raudteetaristu hoolduseks ehitama Mõisaküla Raudteetehast, kuhu kuulusid veduridepoo, materjalilaod ja veemaja.

Raudteepeatused raudteeliinilRedigeeri

 
Pärnu raudteejaam 1897. aastal
 
Mõisaküla jaamahoone
 
Raudteed Baltikumis 1902. aastal

1912. aasta sõiduplaani järgi olid liinil järgmised peatused:

Valga raudteejaam sõlmjaamanaRedigeeri

Valga oli oluline sõlmjaam, millest hargnesid raudteed mitmes erinevas suunas.

Valgast olid ümberistumisvõimalused laiarööpmelisel raudteel
Valga–Mõniste–Ape–Aluksne–Gulbene kitsarööpmelisel raudteel

AjaluguRedigeeri

Algselt Valga raudteejaama juurde viinud raudtee lõppjaamaks kujunes pärast Valgast Pļaviņasesse viiva kitsarööpmelise raudtee valmimist rajatud Valga II raudteejaam, mille juurest algasid siis mõlemad kitsarööpmelised raudteed.

1923. aasta 31. oktoobril riigistati Pärnu–Tallinna raudtee ning raudteeliini haldasid Riigiraudteede Valitsus ning Pärnu–Tallinna Raudteevalitsus, kellele kuulus ka Juurdeveoraudteede Seltsi teedevõrk. Juurdeveoraudteede Selts lakkas tegutsemast pärast raudteede natsionaliseerimist ning teed liideti järk-järgult riigiteede koosseisu. Läti piiridesse jääv osa jäi eraomandiks, kuigi reisirongide liiklust sellel haldas riiklik Läti raudtee

1. septembril 1926 likvideeriti Pärnus kitsarööpmelise raudtee asjaajamine ja raudteevalitsus viidi üle Tallinna, raudteetaristu liitumine lõpetati ametlikult 1. jaanuariks 1927.

Sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal läbis Pärnu–Valga reisirong alates Mõisakülast Läti territooriumit, mistõttu oli mitu korda päevakorral paralleelse ühenduse loomine Abjast läbi Tõrva Valka. Ehitust alustati 1939. aastal, kuid see jäi lõpetamata. [1]

1940. aastal, pärast Eesti okupeerimist ja annekteerimist, nimetati Eesti Raudtee ümber NSV Liidu Teede Rahvakomissariaadi Eesti Raudteeks.

Aastal 1937 valmis Lätis Riiast Ruhja viiv laiarööpmeline raudtee. Teise maailmasõja ajal asusid sakslased seda mööda kitsarööpmelise raudtee trassi Valga suunas pikendama, ent Punaarmee edasitung seiskas tööd ja pärast sõda neid ei jätkatud. Kuna ümberehituse käigus olid Ruhja ja Valga vahel rööpad üles võetud, kujunes kitsarööpmelise raudtee uueks lõppjaamaks Ruhja raudteejaam. Nõukogude perioodil allutati kogu säilinud kitsarööpmeline raudtee Eesti raudteede võrgustikule.[2]

Kitsarööpmeline raudteeharu Mõisaküla ja Viljandi vahel suleti 3. juunil 1973. Pärnu ja Ruhja vaheline osa teest ehitati 1977 ümber laiarööpmeliseks ja kujunes osaks Tallinna–Pärnu–Riia raudteest.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Mulgi Raudtee 1897–1973 www.mulgirailway.com
  2. T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 105. lk.