Valga–Koidula raudteelõik
Valga–Koidula raudteelõik on raudtee Eestis.
Valga–Koidula raudteelõik | ||||
---|---|---|---|---|
Üldist | ||||
Seis |
Kasutusel (reisirongid ei sõida) | |||
Asukoht |
Eesti (Valgamaa, Võrumaa ja Põlvamaa) | |||
Alg- ja lõpp-punkt |
Valga Koidula | |||
Jaamade ja peatuste arv | 20 | |||
Rööpapaaride arv | 1 | |||
Opereerimine | ||||
Avati | 22. juuli 1889 | |||
Omanik |
Eesti Raudtee, | |||
Operaator(id) |
Operail, | |||
Tehniline | ||||
Raudtee pikkus | 96,5 km | |||
Rööpmelaius | 1520 mm (laiarööpmeline) | |||
Elektrifitseeritud | Ei | |||
Kiirus | Kuni 60 km/h [1] | |||
|
Alates 2001. aasta kevadest (märtsist), kui seiskus regulaarne reisirongiühendus, kasutatakse raudteed vähesel määral üksnes kaubaveoks.
Ajalugu
muudaValga–Petseri raudteelõik rajati aastatel 1886–1889 osana Riia–Pihkva raudteest (selle alla arvati ka Tartu–Valga raudtee). Aastal 1907 sai see Peterburi–Varssavi raudtee osaks.
Pihkvast Valgani rajati esialgu seitse vahejaama. Nendesse III–V klassi jaamadesse ehitati ühekorruselised puidust jaamahooned, mille suurus ja ruumiprogramm olenes klassist. Madalama klassi jaamahoonete keskosas oli läbi hoone ulatuv ootesaal, millele lisandusid mõned ametiruumid maja kummaski otsas.[2]
Enne II maailmasõda toimus raudteeliiklus Eesti Vabariigist NSV Liitu läbi Petserimaal paiknenud Irboska raudteepiiripunkti.
Kuna laiemas Euroopa raudteestiku mõistes on Valga–Võru–Koidula raudteelõigu näol Eestis ainsana tegemist transiitteega, leidis raudtee reisi- ja kaubarongide poolt eelneval sajandil intensiivset kasutust.[3]
Samal põhjusel teostati raudteel 1980. aastate keskel ulatuslik remont, mille käigus paigaldati näiteks kolmenäiduline täisautomaatblokeeringu süsteem, mis võimaldab suuremat rongikoosseisude läbilaskevõimet. Seadmed on lülitatud dispetšeritsentralisatsiooni süsteemi NEMAN.[4]
Kasutusel on R65 tüüpi 800 m pikkused rööpad koos kompenseerivate vahelülidega, rööbaste paigaldusaastad on vahemikus 1982 – 1985. Liiprid on valdavalt betoonliiprid aga kompenseerivate vahelülide kohal ja pöörmete piirkonnas jaamades on kasutusel ka puitliiprid.[5]
Veel 1990. aastate keskel oli reisirongide maksimaalne lubatav sõidukiirus raudteelõigul kuni 120 km/h.[6]
Raudteelõigu omanik on Eesti Raudtee, kuid seoses vajalike investeeringute puudumisega taasiseseisvumise järgsel perioodil on raudtee kiirelt taandarenenud.[7]
Aastal 2019 moderniseeriti raudteeülesõidud. Kokku 14 ülesõidu foorid asendati uute LED-fooridega.[8]
Praegu kasutatakse raudteed üksnes kaubaveoks, mis on aga tugevalt kokku tõmbunud. Valdava osa vähesest säilinud liiklusest moodustab metsavedu. Reisijate vedu lõpetati märtsis 2001.[9]
2022. aastal arvestati, et Valga–Võru liini ligi 88 km renoveerimiseks võiks kuluda 54 miljonit eurot.[10]
2023. aastal sai teatavaks uudis, et Eesti Raudtee plaanib 2027. aastaks Euroopa fondide toel rekonstrueerida Valga–Koidula vahelise raudteelõigu ning rajada Sõmerpallu raudteesõlme. 70 miljoni euro suuruse investeeringu eesmärk oli ennekõike luua võimalused militaartehnika transpordiks, aga ka kauba veoks ning vajadusel reisijateliini taasavamiseks.[11] 2024. aasta jaanuaris selgus, et projekt vajalikku toetust siiski ei saanud.[12][13]
Koidula raudteejaam
muudaAasta 2011 keskpaigaks ehitati seoses Koidula piiripunkti ja seal asuva Koidula raudteejaama renoveerimisega Piusa lähedal (Eesti alal) kokku Valga poolt tulev Valga–Petseri raudtee ja Tartu poolt tulev Tartu–Koidula raudteelõik, mistõttu sai võimalikuks rongiliiklus nn Kagu-Eesti kolmnurgas (Tartu–Valga–Koidula–Tartu).[14]
Varem said raudteed kokku alles Venemaal Petseri raudteejaamas. Tõsi, aastaks 1964 oli valminud ka raudteid Eesti NSV pinnal ühendav harutee, mis ühendas kahte teed Piiroja raudteepeatuse ja Petseri raudteejaama vahelisel alal, kuid hiljem võeti sealt rööpad üles[15]).
Reisirongiliiklus
muuda- Liinil Valga–Veski sõitsid Edelaraudtee reisirongid aastani 2001.[16]
- Liinil Riia–Peterburi sõitis rong viimati läbi Valga–Petseri raudteeliini 1998. aastal, seejärel suunati rongiliin läbi Rēzekne.[17]
- Alates 2012. aastast on suveperioodidel pikendatud Tartu–Koidula rongiliini Koidulast kuni Piusani.[18][19]
Ajaloolised raudteejaamad ja peatused
muudaAlgsel Valga–Petseri raudteelõigul olid järgmised raudteejaamad ja peatused:
- Petseri (46,3 km). Endine sõlmjaam, kust eraldus kuni 2011. aastani 88 km pikkune raudteeharu (vt Tartu–Petseri raudtee) Tartusse.
- Piusa raudteejaam
- Lepassaare raudteejaam endise nimega Vastseliina raudteejaam (Нейгаузен)[20]
- Otsa raudteepeatus
- Husari raudteepeatus endise nimega Jänesemäe peatuskoht[20]
- Nõnova raudteepeatus
- Võru raudteejaam (Верро)
- Sõmerpalu raudteejaam (Зоммерпален)
- Antsla raudteejaam (Анцен)
- Karula raudteejaam (Каролен)
- Valga raudteejaam (Валк). Sõlmjaam, kust eraldub tänaseni 83 km pikkune raudteeharu Tartusse (vt Tartu–Valga raudteeliin) ja umbes 165 km pikkune tee Riiga (vt Valga–Riia raudteeliin).[21]
Pildid
muuda-
Valga raudteejaamast vaatega Koidula suunas
-
Võru raudteejaam ja kaubarong
-
Tuderna raudteesild
-
Tunnel Tuderna peatuse lähedal
-
Kaubarong Piusa lähedal
-
Elroni reisirong Piusa jaamas
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Rongiliiklus käib Võrus kahel päeval nädalas; AS Operail uudised, 25.02.2021
- ↑ Valka, Pihkvasse või Riiga estonica.org
- ↑ EE: Eesti entsüklopeedia, 8. [köide], Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 1995. Lk 53
- ↑ Liiklusjuhtimise süsteemid; AS Eesti Raudtee
- ↑ Valga-Koidula raudteeliini kapitaalremondi, Tööstusharu ühenduse (harutee) ja Sõmerpalu laadimisala ehitamise keskkonnamõju eelhinnang.pdf; amphora.ee
- ↑ Postimees: "Eesti Raudtee võib hakata kasutama autobusse", 03.12.1994
- ↑ ERR uudised. "Tehnikateadlane: raudtee taandarengu taga on ambitsioonika plaani puudumine", 11.11.2018
- ↑ Valga-Koidula raudtee ülesõitudele tulevad uued foorid; Lõuna-Eesti Postimees, 27.04.2019
- ↑ Maaleht "Raudtee, kus inimeste asemel veetakse puid" 11.04.2015
- ↑ "Nursipalu laiendamine tõi taas päevakorda Valga-Võru raudtee taastamise" ERR, 24. jaanuar 2022
- ↑ Eesti Raudtee rajab sõjatehnika transpordiks Sõmerpallu raudteesõlme; ERR uudised, 14.11.2023
- ↑ Valga-Võru-Koidula raudteeliini kordategemine jäi soovitud toetuseta; ERR uudised, 29.01.2024
- ↑ Nursipalu hüvituseks oodatud raudteeremonti ei tule; Koiduaeg, 31.01.2024
- ↑ Raudtee kagukolmnurk jääb kaubarongide pärusmaaks; LounaLeht.ee, 17.11.2011
- ↑ Maa-ameti geoportaal
- ↑ Termomeeter: Raudtee; ERR Digihoidla, 2001
- ↑ Õhtuleht: "Petseri jaamas tehti ruumi kaubarongidele", 02.02.1998
- ↑ Alates pühapäevast sõidab rong taas Piusale; Postimees, 24.05.2012
- ↑ Piusa rong alustab taas hooajalisi sõite; Maaleht, 20.05.2013
- ↑ 20,0 20,1 Vastseliina 1926, fotod 2010: Liiklemisteed, veebiviide
- ↑ Pihkva-Valga raudtee; pskovrail.ru (vene keeles)
Välislingid
muudaPildid, videod ja helifailid Commonsis: Valga–Koidula raudteelõik |
- YouTube video: Koidula-Valga line 07.2013
- YouTube video: Winterly line Koidula-Valga, Estonia, 02.2017
- VALGA - PETSERI - IRBOSKA Eesti Raudteeajaloo Selts
- EESTIMAA PÄEVIK 2: Jälle Võru raudteest. (vaadatud 19.04.2019)
- Lugeja: Võrumaal on korralik raudtee olemas, puudu on vaid rongid! Delfi (vaadatud 05.05.2019)
- Valga-Koidula raudtee ülesõitudele tulevad uued foorid Lõuna-Eesti Postimees (vaadatud 05.05.2019)
- Tehnikateadlane: raudtee taandarengu taga on ambitsioonika plaani puudumine ERR uudised (vaadatud 05.05.2019)
- Nursipalu laiendamine võib reisirongid taas Võrru tuua Lõuna-Eesti Postimees (vaadatud 03.02.2023)
- Raudteeremont taastab võrumaalaste rongiühenduse maailmaga; LõunaLeht (vaadatud 27.11.2023)