Valga–Koidula raudteelõik

Valga–Koidula raudteelõik on raudtee Eestis.

Valga–Koidula raudteelõik
Üldist
Seis Kasutusel
(reisirongid ei sõida)
Asukoht Eesti
(Valgamaa,
Võrumaa ja
Põlvamaa)
Alg- ja lõpp-punkt Valga
Koidula
Jaamade ja peatuste arv 20
Rööpapaaride arv 1
Opereerimine
Avati 22. juuli 1889
Omanik Eesti Raudtee,
Operaator(id) Operail,
Tehniline
Raudtee pikkus 96,5 km
Rööpmelaius 1520 mm (laiarööpmeline)
Elektrifitseeritud Ei
Kiirus Kuni 60 km/h [1]
Peatused
Valga

Ratsimäe
Mürgi
Karula
Tuulemäe
Anne
Antsla
Vaabina
Kurenurme
Sõmerpalu
Vagula
Võru
Nõnova
Husari
Otsa
Lepassaare
Tuderna
Piusa
Veski

Petseri

Alates 2001. aasta kevadest (märtsist), kui seiskus regulaarne reisirongiühendus, kasutatakse raudteed vähesel määral üksnes kaubaveoks.

Ajalugu

muuda
 
Laiarööpmeline Balti raudtee ja kitsarööpmelised raudteed Eestis 20. sajandi alguses

Valga–Petseri raudteelõik rajati aastatel 18861889 osana Riia–Pihkva raudteest (selle alla arvati ka Tartu–Valga raudtee). Aastal 1907 sai see Peterburi–Varssavi raudtee osaks.

Pihkvast Valgani rajati esialgu seitse vahejaama. Nendesse III–V klassi jaamadesse ehitati ühekorruselised puidust jaamahooned, mille suurus ja ruumiprogramm olenes klassist. Madalama klassi jaamahoonete keskosas oli läbi hoone ulatuv ootesaal, millele lisandusid mõned ametiruumid maja kummaski otsas.[2]

Enne II maailmasõda toimus raudteeliiklus Eesti Vabariigist NSV Liitu läbi Petserimaal paiknenud Irboska raudteepiiripunkti.

Kuna laiemas Euroopa raudteestiku mõistes on ValgaVõruKoidula raudteelõigu näol Eestis ainsana tegemist transiitteega, leidis raudtee reisi- ja kaubarongide poolt eelneval sajandil intensiivset kasutust.[3]

Samal põhjusel teostati raudteel 1980. aastate keskel ulatuslik remont, mille käigus paigaldati näiteks kolmenäiduline täisautomaatblokeeringu süsteem, mis võimaldab suuremat rongikoosseisude läbilaskevõimet. Seadmed on lülitatud dispetšeritsentralisatsiooni süsteemi NEMAN.[4]

Kasutusel on R65 tüüpi 800 m pikkused rööpad koos kompenseerivate vahelülidega, rööbaste paigaldusaastad on vahemikus 1982 – 1985. Liiprid on valdavalt betoonliiprid aga kompenseerivate vahelülide kohal ja pöörmete piirkonnas jaamades on kasutusel ka puitliiprid.[5]

Veel 1990. aastate keskel oli reisirongide maksimaalne lubatav sõidukiirus raudteelõigul kuni 120 km/h.[6]

Raudteelõigu omanik on Eesti Raudtee, kuid seoses vajalike investeeringute puudumisega taasiseseisvumise järgsel perioodil on raudtee kiirelt taandarenenud.[7]

Aastal 2019 moderniseeriti raudteeülesõidud. Kokku 14 ülesõidu foorid asendati uute LED-fooridega.[8]

Praegu kasutatakse raudteed üksnes kaubaveoks, mis on aga tugevalt kokku tõmbunud. Valdava osa vähesest säilinud liiklusest moodustab metsavedu. Reisijate vedu lõpetati märtsis 2001.[9]

2022. aastal arvestati, et Valga–Võru liini ligi 88 km renoveerimiseks võiks kuluda 54 miljonit eurot.[10]

2023. aastal sai teatavaks uudis, et Eesti Raudtee plaanib 2027. aastaks Euroopa fondide toel rekonstrueerida Valga–Koidula vahelise raudteelõigu ning rajada Sõmerpallu raudteesõlme. 70 miljoni euro suuruse investeeringu eesmärk oli ennekõike luua võimalused militaartehnika transpordiks, aga ka kauba veoks ning vajadusel reisijateliini taasavamiseks.[11] 2024. aasta jaanuaris selgus, et projekt vajalikku toetust siiski ei saanud.[12][13]

Koidula raudteejaam

muuda
 
Koidula raudteepiirijaam

Aasta 2011 keskpaigaks ehitati seoses Koidula piiripunkti ja seal asuva Koidula raudteejaama renoveerimisega Piusa lähedal (Eesti alal) kokku Valga poolt tulev Valga–Petseri raudtee ja Tartu poolt tulev Tartu–Koidula raudteelõik, mistõttu sai võimalikuks rongiliiklus nn Kagu-Eesti kolmnurgas (TartuValgaKoidulaTartu).[14]

Varem said raudteed kokku alles Venemaal Petseri raudteejaamas. Tõsi, aastaks 1964 oli valminud ka raudteid Eesti NSV pinnal ühendav harutee, mis ühendas kahte teed Piiroja raudteepeatuse ja Petseri raudteejaama vahelisel alal, kuid hiljem võeti sealt rööpad üles[15]).

Reisirongiliiklus

muuda

Ajaloolised raudteejaamad ja peatused

muuda
 
Tuderna raudteesild (1890)
 
Raudtee Lepassaare küla lähedal

Algsel Valga–Petseri raudteelõigul olid järgmised raudteejaamad ja peatused:

Pildid

muuda

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Rongiliiklus käib Võrus kahel päeval nädalas; AS Operail uudised, 25.02.2021
  2. Valka, Pihkvasse või Riiga estonica.org
  3. EE: Eesti entsüklopeedia, 8. [köide], Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 1995. Lk 53
  4. Liiklusjuhtimise süsteemid; AS Eesti Raudtee
  5. Valga-Koidula raudteeliini kapitaalremondi, Tööstusharu ühenduse (harutee) ja Sõmerpalu laadimisala ehitamise keskkonnamõju eelhinnang.pdf; amphora.ee
  6. Postimees: "Eesti Raudtee võib hakata kasutama autobusse", 03.12.1994
  7. ERR uudised. "Tehnikateadlane: raudtee taandarengu taga on ambitsioonika plaani puudumine", 11.11.2018
  8. Valga-Koidula raudtee ülesõitudele tulevad uued foorid; Lõuna-Eesti Postimees, 27.04.2019
  9. Maaleht "Raudtee, kus inimeste asemel veetakse puid" 11.04.2015
  10. "Nursipalu laiendamine tõi taas päevakorda Valga-Võru raudtee taastamise" ERR, 24. jaanuar 2022
  11. Eesti Raudtee rajab sõjatehnika transpordiks Sõmerpallu raudteesõlme; ERR uudised, 14.11.2023
  12. Valga-Võru-Koidula raudteeliini kordategemine jäi soovitud toetuseta; ERR uudised, 29.01.2024
  13. Nursipalu hüvituseks oodatud raudteeremonti ei tule; Koiduaeg, 31.01.2024
  14. Raudtee kagukolmnurk jääb kaubarongide pärusmaaks; LounaLeht.ee, 17.11.2011
  15. Maa-ameti geoportaal
  16. Termomeeter: Raudtee; ERR Digihoidla, 2001
  17. Õhtuleht: "Petseri jaamas tehti ruumi kaubarongidele", 02.02.1998
  18. Alates pühapäevast sõidab rong taas Piusale; Postimees, 24.05.2012
  19. Piusa rong alustab taas hooajalisi sõite; Maaleht, 20.05.2013
  20. 20,0 20,1 Vastseliina 1926, fotod 2010: Liiklemisteed, veebiviide
  21. Pihkva-Valga raudtee; pskovrail.ru (vene keeles)

Välislingid

muuda