Pihkva–Riia raudtee

Pihkva–Riia raudtee Venemaa keisririigis 1889. aastal valminud raudtee, mis ühendas Venemaa sisekubermangud Läänemere kubermangudes asunud sadamatega. Tegemist oli Venemaa keisririigile kuuluva raudteega. Pihkva-Riia raudteeliin ehitati hargnemisena Peterburi–Varssavi raudteeliinist ja seetõttu loeti liini algpunktiks Venemaa keisririigis riigi pealinna Peterburi. Raudteeliiniga seoses ehitati Pihkvasse esimene alaline sild (Riia sild) üle Velikaja jõe. Raudtee osaks oli ka Valga ja Tartu vaheline harutee.

Ehitustöid alustati aastal 1886. Ehituse juhataja oli insener Peter Friedrich von Götte. Ehitus algas Riiast, Pihkvast ja Tartust ühel ajal. Pihkva–Riia raudtee algas Pihkvast ja suundus Petseri, Võru, Valga, Volmari ja Võnnu kaudu Riiga. Tartust liiniharu läks Tartust otse Valka ja liitus seal teega, mis Pihkvast Võru kaudu Valka suundus. Aastal 1887 algas rongiliiklus Valga ja Tartu vahel, järgmisel aastal aga Tartu ja Riia vahel. Kõige hiljem valmis tehniliselt keerukaim lõik Valga ja Pihkva vahel.

Euroopa ja Venemaa keisririigi raudteed, 1891. aastal

1893. aastal riigistati Eestimaa kubermangu Balti raudtee ja liideti Pihkva–Riia raudteega. Tekkinud ettevõte kandis nime Balti ja Pihkva–Riia raudtee (vene keeles Балтийская и Псково-Рижская железная дорога), millele kuulusid järgmised raudteeliinid:

• Balti raudtee, Tallinna (Eestimaa kubermangus) – Peterburi (Peterburi kubermangus) vahel,
• Tartu–Valga raudtee (Tartu ja Valga vahel Liivimaa kubermangus),
• Pihkva–Riia raudtee, Pihkva (Pihkva kubermangus) ja Riia (Liivimaa kubermangus) vahel.

1907. aastal moodustati Balti ja Pihkva–Riia raudtee ning Peterburi–Varssavi raudtee ühendamisel Looderaudtee (vene keeles Северо-Западные железные дороги).

Pihkva raudteejaam

Võru raudteejaam

Valga raudteejaam

Pihkva–Riia raudteest jäi Eesti Vabariigi territooriumile Valga–Irboska lõik.

Raudteed Baltikumis 1902. aastal

Raudteejaamad ja peatused Pihkva–Riia raudteel

• Raudteejaam Pihkva I (Псков-Пассажирский); II klassi raudteejaam
  • Pihkva II (vahekaugus 1,4 km)
  • Polkovaja (4,2 km)
  • Moglino (12,1 km)
  • Uus-Irboska (23,9 km) (Новоизборск)
  • Liivamäe (36,0 km) (Ливамяэ)
• Petseri raudteejaam (46,3 km). Hilisem sõlmjaam, kust eraldus 88 km pikkune raudteeharu Tartusse (Tartu–Petseri raudtee) läbi Põlva
  • Vastseliina raudteejaam (Нейгаузен)
  • Võru raudteejaam (Верро)
  • Sõmerpalu raudteejaam (Зоммерпален)
  • Antsla raudteejaam (Анцен)
  • Karula raudteejaam (Каролен)
• Valga raudteejaam (Валк); II klassi raudteejaam (Valga–Riia raudteeliin). Sõlmjaam, kust eraldus 83 km pikkune raudteeharu Tartusse läbi Elva (Tartu–Valga raudtee)
  • Saule (Саулек)
  • Stackelni raudteejaam (Стакельн), läti Strenči
  • Brenguļi raudteejaam (Ной-Врангельсхоф)
  • Volmari raudteejaam (Вольмар), Valmiera
  • Bāle raudteejaam (Бале)
  • Lode raudteejaam (Лоде)
  • Jāņamuiža raudteepeatus (Яньмуйжа)
  • Võnnu raudteejaam (Цесис, Venden)
  • Āraiši raudteejaam (Арайжи)
  • Melturi raudteepeatus (Мелтури)
  • Ieriķi raudteejaam (Рамоцкая)
  • Līgatne raudteejaam (Лигате)
  • Segewoldi raudteejaam (Зегеволд), Sigulda
  • Silciemsi raudteepeatus (Силциемс)
  • Egļupe raudteepeatus (Эгльупе)
  • Hinzenbergi raudteejaam (Хинценберг), Inčukalns
  • Vangaži raudteejaam (Стоке) Vangaži
  • Krievupe raudteejaam (Криевупе)
  • Ropaži raudteejaam (Роденпойс), Garkalne
  • Weissensee raudteejaam (Вайсензее), Baltezers
  • Jugla raudteejaam (Егель), Jugla
  • Riia kaubajaam-sorteerimisjaam (Сортировочная, Рига-Балтийская, Кайзервальд, Царский лес), Čiekurkalns
  • Raudteejaam Aleksandri väravad (Александровские ворота)
• Riia raudteejaam/Riia keskvaksal (Рижский центральный вокзал), Rīga pasažieru; I klassi raudteejaam.

Vaata ka

• Raudteetransport Eestis, Valga–Petseri raudtee
• Raudteetransport Lätis
• Balti raudtee
• Riia–Pihkva kivitee