Raudteetransport Lätis

Raudteetransport Lätis on raudteid ja raudteeveeremit kasutav transport Lätis.

Raudteeliinid tänapäeva Lätis
Raudteeliinid Lätis, mustaga on märgitud tegutsev Gulbene–Aluksne kitsarööpmeline raudteeliin

Lätis on raudteid kokku 2263,3 km. Kasutusel on laiarööpmeline raudtee, kuid Gulbene ja Aluksne vahel on säilinud liiklus ka 33,4 km pikkusel 750 mm kitsarööpmelisel raudteel (Gulbene–Aluksne kitsarööpmeline raudtee).

Ajalugu

muuda
 
Raudteetaristu Venemaa keisririigi Euroopa osas, 1880. aastal
 
Riia–Tukumsi raudtee, 1879
 
Raudteeliinid Läti Kuramaa kubermangu aladel, 20. sajandi alguses
 
Raudteed Baltikumis 1902. aastal

Raudteetranspordi areng Lätis algas 19. sajandi II poolel, kui 1860. aastal rajati 160 km pikkune Peterburi–Varssavi raudtee laiarööpmeline raudteeharu Abrene (Põtalovo) ja Dünaburgi (Daugavpils) vahel.

Raudteetaristu moodustamise ajal oli Läti jaotatud Venemaa keisririigis 3 kubermangu vahel: Liivimaa, Vitebski ja Kuramaa kubermang.

1907. aastal lülitati Peterburi–Varssavi raudtee koos Balti raudtee ja Pihkva–Riia raudteega Looderaudteede koosseisu.

Lätis ehitatud raudteed

muuda
Lätis ehitatud raudteed
Aasta Raudtee nimetus Rööpmelaius avamisel Pikkus km Märkused
1860 Ostrovi–Daugavpilsi raudtee laiarööpmeline 191 versta Peterburi–Varssavi raudtee harutee
1861 Riia–Daugavpilsi raudtee laiarööpmeline 232 km hiljem osa Riia–Orjoli raudteest (ru)
1862 Daugavpilsi-Kaunase raudtee laiarööpmeline Lätis 24 km osa Peterburi–Varssavi raudteest
1866 Daugavpilsi–Vitebski raudtee laiarööpmeline 244 versta Vitebski kubermangu linnade Daugavpilsi ja Vitebski vahel
1868 Riia–Jelgava raudtee
(Riia–Jelgava–Mažeikiai)
laiarööpmeline algselt 41.5 km, tänapäeval 43 km Ehitati I maailmasõja ajal Saksa vägede poolt ümber standardrööpmeliseks 1435 mm. 1940 ehtati tagasi laiarööpmeliseks ja 1941 uuesti standardrööpmeliseks. 1944 ehitati üks rööbastee rada uuesti laiarööpmeliseks. 1972 elektrifitseeriti kogu Riia–Jelgava raudteelõik ja uuendati lõigu mõlemad rööbastee rajad laiarööpmeliseks.
1871 Liepaja-Kaunase raudtee laiarööpmeline 276 km osa Liibavi-Romno raudteest
1871 Riia–Milgravise raudtee laiarööpmeline 11 km Mīlgrāvis, saksapäraselt Mühlgraben
1872 Riia–Bolderaja raudtee Raudtee jaoks ehitati 1872. aastal üle Daugava jõe esimene Riia raudteesild
1873 Daugavpilsi–Radviliškise raudtee laiarööpmeline Radviliškis
1876 Riia–Tukumsi raudtee 54 versta
1877 Riia–Aizkraukle raudtee 82 km
1889 Riia–Pihkva raudtee laiarööpmeline Lätis asus raudtee Valga–Riia raudteeliin, Eestis Valga–Petseri osa,
1896 Valga–Ruhja–Pärnu raudtee kitsarööpmeline raudtee läbis Lätimaad
1896 Jelgava raudtee
1900 Liepaja–Aizpute raudtee kitsarööpmeline 1000 mm 48 km Ehitas Hasenpotheri raudteeselts aastal 1900. Alates aastast 1938 Läti riigiraudtee kasutuses laiusega 750 mm, suleti 1964.
1900 Moskva–Ventspilsi raudtee laiarööpmeline 1103 km
1903 Valga–Mõniste–Ape–Aluksne–Gulbene–Pļaviņas raudtee kitsarööpmeline 211 km Liivimaa kubermangu Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel
1906 Stende-Ventspilsi kitsarööpmeline raudtee kitsarööpmeline 280 km Kuramaa kubermangu Kura poolsaare põhjapoolsem osa
1912 Ainaži–Valmiera–Smiltene raudtee[1] kitsarööpmeline Wolmari (Valmiera) Juurdeveoraudtee Seltsile (VJVRS) kuulunud raudtee Liivimaa kubermangu Põhja-Läti aladel. II maailmasõja Saksa okupatsiooni ajal ühendati Riisselja–Orajõe–Ikla raudteega.
1932 Liepaja–Alsunga raudtee kitsarööpmeline Liepaja–Alsunga raudtee ehitati kitsarööpmelisena 750 mm kuid hiljem ehitati ümber standardlaiusele 1435 mm ja 1944 laiarööpmeliseks 1520 mm.[2] Alsunga-Kuldiga raudteelõik oli kasutuses kuni 1974.[3] Oli osa Liepaja–Vainode–Klaipeda–Königsbergi raudteeliinist.
1937 Riia-Ruhja raudtee laiarööpmeline Tänapäeval on kasutusel liini lõunapoolne osa Riia-Skulte raudtee, mis on elektrifitseeritud.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Ventspils šaursliežu dzelzceļš: History of latvian narrow gauge railways, veebiviide, vaadatud 16. 02.2013.
  2. Railways in Liepaja, veebiviide, vaadatud 16.02.2013.
  3. "THE RAILWAYS IN LATVIA". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. detsember 2014. Vaadatud 16. veebruaril 2013.

Välislingid

muuda