Raudteetransport Lätis
Raudteetransport Lätis on raudteid ja raudteeveeremit kasutav transport Lätis.
Lätis on raudteid kokku 2263,3 km. Kasutusel on laiarööpmeline raudtee, kuid Gulbene ja Aluksne vahel on säilinud liiklus ka 33,4 km pikkusel 750 mm kitsarööpmelisel raudteel (Gulbene–Aluksne kitsarööpmeline raudtee).
Ajalugu
muudaRaudteetranspordi areng Lätis algas 19. sajandi II poolel, kui 1860. aastal rajati 160 km pikkune Peterburi–Varssavi raudtee laiarööpmeline raudteeharu Abrene (Põtalovo) ja Dünaburgi (Daugavpils) vahel.
Raudteetaristu moodustamise ajal oli Läti jaotatud Venemaa keisririigis 3 kubermangu vahel: Liivimaa, Vitebski ja Kuramaa kubermang.
1907. aastal lülitati Peterburi–Varssavi raudtee koos Balti raudtee ja Pihkva–Riia raudteega Looderaudteede koosseisu.
Lätis ehitatud raudteed
muudaLätis ehitatud raudteed | |||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|
Aasta | Raudtee nimetus | Rööpmelaius avamisel | Pikkus km | Märkused | |||
1860 | Ostrovi–Daugavpilsi raudtee | laiarööpmeline | 191 versta | Peterburi–Varssavi raudtee harutee | |||
1861 | Riia–Daugavpilsi raudtee | laiarööpmeline | 232 km | hiljem osa Riia–Orjoli raudteest (ru) | |||
1862 | Daugavpilsi-Kaunase raudtee | laiarööpmeline | Lätis 24 km | osa Peterburi–Varssavi raudteest | |||
1866 | Daugavpilsi–Vitebski raudtee | laiarööpmeline | 244 versta | Vitebski kubermangu linnade Daugavpilsi ja Vitebski vahel | |||
1868 | Riia–Jelgava raudtee (Riia–Jelgava–Mažeikiai) |
laiarööpmeline | algselt 41.5 km, tänapäeval 43 km | Ehitati I maailmasõja ajal Saksa vägede poolt ümber standardrööpmeliseks 1435 mm. 1940 ehtati tagasi laiarööpmeliseks ja 1941 uuesti standardrööpmeliseks. 1944 ehitati üks rööbastee rada uuesti laiarööpmeliseks. 1972 elektrifitseeriti kogu Riia–Jelgava raudteelõik ja uuendati lõigu mõlemad rööbastee rajad laiarööpmeliseks. | |||
1871 | Liepaja-Kaunase raudtee | laiarööpmeline | 276 km | osa Liibavi-Romno raudteest | |||
1871 | Riia–Milgravise raudtee | laiarööpmeline | 11 km | Mīlgrāvis, saksapäraselt Mühlgraben | |||
1872 | Riia–Bolderaja raudtee | Raudtee jaoks ehitati 1872. aastal üle Daugava jõe esimene Riia raudteesild | |||||
1873 | Daugavpilsi–Radviliškise raudtee | laiarööpmeline | Radviliškis | ||||
1876 | Riia–Tukumsi raudtee | 54 versta | |||||
1877 | Riia–Aizkraukle raudtee | 82 km | |||||
1889 | Riia–Pihkva raudtee | laiarööpmeline | Lätis asus raudtee Valga–Riia raudteeliin, Eestis Valga–Petseri osa, | ||||
1896 | Valga–Ruhja–Pärnu raudtee | kitsarööpmeline | raudtee läbis Lätimaad | ||||
1896 | Jelgava raudtee | ||||||
1900 | Liepaja–Aizpute raudtee | kitsarööpmeline 1000 mm | 48 km | Ehitas Hasenpotheri raudteeselts aastal 1900. Alates aastast 1938 Läti riigiraudtee kasutuses laiusega 750 mm, suleti 1964. | |||
1900 | Moskva–Ventspilsi raudtee | laiarööpmeline | 1103 km | ||||
1903 | Valga–Mõniste–Ape–Aluksne–Gulbene–Pļaviņas raudtee | kitsarööpmeline | 211 km | Liivimaa kubermangu Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel | |||
1906 | Stende-Ventspilsi kitsarööpmeline raudtee | kitsarööpmeline | 280 km | Kuramaa kubermangu Kura poolsaare põhjapoolsem osa | |||
1912 | Ainaži–Valmiera–Smiltene raudtee[1] | kitsarööpmeline | Wolmari (Valmiera) Juurdeveoraudtee Seltsile (VJVRS) kuulunud raudtee Liivimaa kubermangu Põhja-Läti aladel. II maailmasõja Saksa okupatsiooni ajal ühendati Riisselja–Orajõe–Ikla raudteega. | ||||
1932 | Liepaja–Alsunga raudtee | kitsarööpmeline | Liepaja–Alsunga raudtee ehitati kitsarööpmelisena 750 mm kuid hiljem ehitati ümber standardlaiusele 1435 mm ja 1944 laiarööpmeliseks 1520 mm.[2] Alsunga-Kuldiga raudteelõik oli kasutuses kuni 1974.[3] Oli osa Liepaja–Vainode–Klaipeda–Königsbergi raudteeliinist. | ||||
1937 | Riia-Ruhja raudtee | laiarööpmeline | Tänapäeval on kasutusel liini lõunapoolne osa Riia-Skulte raudtee, mis on elektrifitseeritud. |
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Ventspils šaursliežu dzelzceļš: History of latvian narrow gauge railways, veebiviide, vaadatud 16. 02.2013.
- ↑ Railways in Liepaja, veebiviide, vaadatud 16.02.2013.
- ↑ "THE RAILWAYS IN LATVIA". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. detsember 2014. Vaadatud 16. veebruaril 2013.