Radviliškis

Radviliškis
leedu	Radviliškis
poola	Radziwiliszki
žemaidi	Radvėlėškis
	Radviliškise lipp Radviliškise vapp
	Pindala: 17,3 km²
	Elanikke: 15 112 (1.01.2023)
	Koordinaadid: 55° 48′ N, 23° 33′ E

Radviliškis (leedu^ⓘ) on linn Põhja-Leedus, Radviliškise rajooni ja Radviliškise valla halduskeskus. Asub 21 km Šiauliaist kagus, Radviliškise moreenkõrgustikul merepinnast keskmiselt 117 meetri kõrgusel.

Radviliškis on tähtis raudteede sõlmpunkt. Linna läbib Liibavi–Romno raudtee, sealt hargnevad ka raudteed Daugavpilsi ja Sovetski suunas. Nõnda rajati linna depoo, samuti hakati seal Nõukogude ajal valmistama ka sokke ja kontoritarbeid, samuti rajati sinna Panevėžysi klaasivabriku filiaal.

Vaatamisväärsusteks on sealne raudteejaam, aastal 1919 valminud tuulik, katoliku kirik aastast 1945, vanausuliste kirik aastast 1881, luteri kirik, Jonas Marcinkevičiuse muuseum ja arvukad kalmistud.

Elanikkond

300 (1823)
469 (1868)
3900 (1897)
4000 (1899)
5464 (1923)
5741 (1931)
6855 (1939)

12 600 (1959)
16 900 (1970)
18 900 (1976)
19 232 (1979)
21 263 (1989)
20 339 (2001)
17 254 (2011)

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Radviliškise elanikest leedulasi 93,73%, venelasi 4,17%, ukrainlasi 0,5%, valgevenelasi 0,5%, poolakaid 0,25% ja teiste rahvaste esindajaid 0,85%.^[2]

Ajalugu

Asulat on esmamainitud 1529. aastal. Toona hallati sealseid Leedu suurvürstidele kuulunud alasid Šiauliai mõisast, haldas seda ala aga Radziwillide suguvõsa (leedupäraselt Radvilad). Nemad on asulale ka nime andnud. Aastal 1577 sai asulast alev. Aastal 1667 läks sealne mõis Vilniuse vojevoodi Janusz Radziwiłłi valdusse.

Linnaõigused sai Radviliškis 1710. aastal, kuigi 1808–1010 kestnud katk jättis sinna vähe elanikke. Kasvama hakkas asula alles peale seda, kui aastail 1868–1870 valmis Liibavi–Romno raudtee ja aastail 1871–1873 lisandus ka Radviliškise–Daugavpilsi raudtee. Esimese maailmasõja ajal lisandus veel raudteeliin Tilsitisse, samuti valmis raudtee Šiauliai ja Riia vahel.