Alsunga (vanasti ka Alšvanga või Alsvanga) on asula Lätis, Alsunga piirkonna halduskeskus. Küla asub merepinnast 32 meetri kõrgusel. Aastail 19501990 oli Alsunga alev. Asulas oli Alsunga mõisa (Alswangen) süda.

Alsunga

Elanikke: 789 (2015)

Koordinaadid: 56° 59′ N, 21° 34′ E
Alsunga (Läti)
Alsunga

Alšvanga oli vana kuralaste küla, mille juures asus ka muinaslinnus. Asulat on esimest korda mainitud aastal 1231 nimega Aliswangis. Alsunga kuulus toona kuralaste Bandava muinasmaakonda. Aastal 1341 rajas Kuldīga komtuur sinna väikese tugipunkti, mis aastal 1372 kivist lossiks ümber ehitati.

Ajal, mil Alsunga kuulus Kuramaa hertsogiriiki, hakkasid Alsunga (saksa keeles Allschwangen) ümbruses tegutsema jesuiidid. Osa sealsest rahvast pöördus katoliku usku ja on selle säilitanud tänapäevani. Alsunga on selle suitide nimetusega tuntud rahvakillu keskuseks. Alsungas asub aastal 1623 valminud katoliku kirik, kus suitid koos käivad.

Külas on raamatukogu.[1] Piirkonna omavalitsus on kultuuriväärtuslike objektina ära märkinud represseeritutele püstitatud mälestuskivi, Alsunga apteegi ja kirikuõpetaja maja. Alsungas asub Kalnbirze kalmistu.[2]

Alsungat läbis raudteeliin VentspilsLiepāja. Selle ääres asus kaks raudteejaama, neist põhjapoolsemast hargnes kitsarööpmeline raudtee Kuldīgasse.

Alsungas kasvavad Kalnbirze kalmistu mänd, Alsunga Bērzkalni tiigi ääres kasvav mänd (kõrgus 27 m) ja tamm aadressil Upes iela 3 on looduskaitse all.[3]

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Alsunga loss, Alsunga katoliku kirik ja selle orel, Kalniņi muinaskalmed ning linnamägi Dižgabalkalnsi mägi.[4]

Külas oli 2015. aastal 789 elanikku, 2019. aastal aga 684 elanikku.[5]

ViitedRedigeeri

  1. https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/alsungas-novada-biblioteka
  2. Alsungas novads Alsungas novada kultūras mantojumu skatīt
  3. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  4. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 15.02 2018
  5. Vietvārdu datubāze