Strenči

Strenči
läti	Strenči
	Riia tänav Strenčis
	Strenči vapp
Pindala	5,7 km²
Elanikke	947 (1.01.2022)
Koordinaadid	57° 38′ N, 25° 41′ E

Strenči (saksa keeles Stackeln) on linn Lätis Vidzemes Valmiera piirkonnas. Asub Koiva jõe ääres. Looduskaitse all on Vana tamm ja Strenči Suur pärn. Linna põhjaosa asub Põhja-Vidzeme biosfääri kaitsealal, lõunaosa aga Ziemeļgauja kaitstaval maastikul.^[2]

Uuel Linnakalmistul asub Teises maailmasõjas hukkunud nõukogude sõdurite ühishaudadel mälestusmärk.^[3]

AjaluguRedigeeri

Strenči kohale tekkis asustus XVII sajandil, mil avati Peterburi–Riia postimaantee. Aastal 1889 avati Riia ja Pihkva vahelisel raudteel Stackelni raudteejaam, tänapäevane Strenči raudteejaam Valga–Riia raudteeliinil. Aastal 1905 sai Strenčist alev. Aastal 1899 hakati Liivimaa rüütelkonna eestvedamisel raudtee ja maantee vahelisele metsasele alale ehitama Liivimaa kubermangu psühhoneuroloogiahaiglat, mis valmides (aastal 1907) oli oma aja kohta üks moodsamaid. Ka sealne luteri kirik valmis aastal 1907.^[4]

Eesti vabadussõja ajal toimusid alevi all ägedad lahingud Eesti soomusronglaste ja punaarmee sõdurite vahel. Strenči lähedal asub seal langenud Eesti soomusrongide divisjoni ülemale kapten Anton Irvele püstitatud mälestusmärk.

Linn aastast 1928. Aastal 1941 hukkasid nõukogude repressiivorganid sarnaselt Kuressaare massimõrvaga ilma õigusliku aluseta 24 linna elanikku. Aastal 1943 hukkasid saksa okupatsioonivõimud kõik psühhoneuroloogiahaigla patsiendid. Aastal 1949 küüditati 20 linna elanikku.^[5] 2009. aastani kuulus Valka rajooni. Aastatel 2009–2021 oli linn Strenči piirkonna keskus.