Valga–Riia rongiliin

Valga–Riia rongiliin on rongiliin Eestis ja Lätis. Liin läbib Eesti osas vaid Valga linna, kuid Läti osas tervet Põhja-Lätit.

Valga–Riia rongiliin
Üldist
Asukoht Eesti (Valgamaa)
Läti
Alg- ja lõpp-punkt Valga
Riia

Valga–Riia rongide lõppjaam viidi aastal 2001 üle Valgast mõne kilomeetri kaugusele Lugažisse, mistõttu katkes Eesti ja Läti vahel reisirongiliiklus. See taastati aga 25. aprillil 2008 ning toimib siiani. Päevas sõidab mõlemasse suunda kolm reisirongi (seisuga 2009)[1].

Peatused Valga–Riia rongiliinil muuda

 
Seda raudteepeatus
 
Līgatne jaamahoone
 
Zemitāni raudteejaam

Ajalugu muuda

Rongiliin rajati aastatel 18861889 (avati 22. juuli 1889) osana Liivimaa ja Pihkva kubermangu läbiva Riia–Pihkva raudteeliinist (selle alla arvati ka Tartu–Valga rongiliin), rongiliini pikkus oli 287 versta ehk 306 km.

Tartu–Valga-Riia 236 3/4 versta pikkusel raudteelõigul olid raudteejaamad ja peatused: Tartu raudteejaam → 25 versta ← Uderna raudteepeatus → 24 1/4 versta ← Kuigatsi → 22 1/4 versta ← Telliste → 22 1/4 versta ← Valka raudteejaam → 8 versta ← Kulpi → 8 versta ← Strenči → 21 1/4 versta ← Valmiera raudteejaam → 20 versta ← Lenči → 18 3/4Raupa → 22 1/2Englārte ← 20 3/4Rodenpois → 23 1/2Riia raudteejaam.

1893. aastal riigistati Eestimaa kubermangus tegutsenud Balti raudtee ja Riia–Pihkva raudtee liideti Balti raudteega, 1907. aastal Balti raudtee ja Peterburi–Varssavi raudtee ühendamisel moodustati Loode raudtee (vene Северо-Западныя казенныя железныя дороги).

Ajaloolised raudteejaamad ja peatused muuda

Esimese maailmasõja ajal, aastatel 19171918, kui raudtee oli Saksa keisririigi armee käes, ehitati raudtee Riiast Ieriķini normaalrööpmeliseks (1435 mm).

Aastatel 19191921 võttis Lätis vähehaaval võimust vene rööpmelaiusega laiarööpmeline raudtee (1524 mm), mis on tänapäevani kõikides endistes Nõukogude liidu vabariikides[2].

Aastail 1941-1942 otsustasid Saksa okupatsioonivõimud rongiliiklust liinil laiendada. Sel eesmärgil avati terve rida uusi peatuseid, mis enamikus pärast sõja lõppu suleti ja mitmest neist pole teada isegi asukoht. Taolised sõja ajal avatud peatused on Krīvupe, Aizvēji ehk Paltmale, Autīne ehk Bumburi, Abula ja Tālava. Samal ajal avati ka Lugaži raudteejaam, mis jäi aga kasutusse. Melturi ja Seda peatused küll sõja järel suleti, ent need on hiljem taastatud.[3]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Riia-Valga rongiliin avatakse taas, Ärileht, 16. aprill 2008
  2. "Latvijas dzelzceļš"
  3. T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 83. lk.