Ava peamenüü

Valka raudteejaam oli raudteejaam Valka piirkonnas Valka linnas. Jaam oli mitme raudtee lõppjaamaks.

Jaam rajati aastal 1903, mil avati Pļaviņasesse viiv raudtee. Kuigi mõni aasta varem oli juba avatud jaama juures lõppev Valga–Ruhja–Pärnu raudtee, tolle juures jaama veel ei olnud (rongid sõitsid toona Valga raudteejaama). Uus raudteejaam oli siis mõlema raudtee lõppjaamaks. Kuna linna läbis juba laiarööpmeline raudtee, millel jaam oli olemas, hakkas uus jaam kandma nime Valga II (lätipäraselt Valka II). Pļaviņase suunal järgnes jaamale Žuldiņi raudteejaam, Pärnu suunal aga Pedele raudteepeatus.

Nime Valka raudteejaam sai jaam pärast aastat 1920, mil Valga raudteejaam jäi Eesti aladele. Toona ehitati Pihkva–Riia raudteelt jaama juurde laiarööpmelise raudtee haru ja jaam hakkas toimima ka kui laiarööpmelise raudtee piirijaam, jäädes siis Valga raudteejaama ja Saule raudteejaama vahele. Aastal 1927 valmis uus jaamahoone, mis on säilinud ka tänase päevani (teine säilinud hoone on käimla). Teise maailmasõja ajal hakkasid sakslased Ruhja suunas viiva tee laiarööpmeliseks ümber ehitama. Sõja järel kaotati jaamast Koikkülla viiv raudtee, kuna piiri kadumisega kahe maa vahelt ei olnud kahe teineteist dubleeriva tee järele enam vajadust. Ka ei jätkatud Ruhja raudtee ümberehitust, mistõttu sealne osalt laiarööpmeline ja osalt kitsarööpmeline tee muutus kasutuskõlbmatuks. Jaam oli veel kantud 1963. aasta kaardile, mil laiarööpmeliseks ümber ehitatud teelõik oli veel säilinud. Jaama juurde viiv laiarööpmeline teelõik on veel praegugi säilinud, see on kasutusel Valka kütusebaasi juurdeveoteena ja Valga raudteejaama manööverteena.[1] Jaamahoone kuulub aastast 2003 Valka linnale.[2]

Endine Valka raudteejaam on Mārciena raudteepeatuse kõrval üks kahest Läti raudteele alluvast kohast, kus teostatakse kaubaveooperatsioone ja millel ei ole ei jaama staatust.

ViitedRedigeeri

  1. T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 115. lk.
  2. Par valsts nekustamās mantas nodošanu Valkas pilsētas pašvaldības īpašumā

VälislingidRedigeeri