Riia–Valga rongiliin

(Ümber suunatud leheküljelt Valga-Riia raudteeliin)

Riia–Valga rongiliin on rongiliin, mis algab Lätis Riias, kulgeb läbi Põhja-Läti ja lõpeb Eesti]]s Valgas.

Riia–Valga rongiliin
Üldist
Asukoht Eesti (Valgamaa)
Läti
Alg- ja lõpp-punkt Riia
Valga

Riia–Valga rongide lõppjaam viidi 2001. aastal Valgast mõne kilomeetri kaugusele Lugažisse, mistõttu katkes Eesti ja Läti vahel reisirongiliiklus. See taastati aga 25. aprillil 2008 ning toimib siiani. Päevas sõidab mõlemasse suunda kolm reisirongi (seisuga 2009)[1].

Peatused Riia–Valga rongiliinil

muuda
 
Zemitāni raudteejaam
 
Līgatne jaamahoone
 
Seda raudteepeatus

Ajalugu

muuda

Rongiliin rajati aastatel 18861889 (avati 22. juuli 1889) osana Liivimaa ja Pihkva kubermangu läbiva Riia–Pihkva raudteeliinist (selle alla arvati ka Tartu–Valga rongiliin), rongiliini pikkus oli 287 versta ehk 306 km.

 
Laiarööpmeline Balti raudtee ja kitsarööpmelised raudteed Eestis 20. sajandi alguses

Tartu–Valga–Riia 236 3/4 versta pikkusel raudteelõigul olid raudteejaamad ja peatused: Tartu raudteejaam → 25 versta ← Uderna raudteepeatus → 24 1/4 versta ← Kuigatsi → 22 1/4 versta ← Telliste → 22 1/4 versta ← Valka raudteejaam → 8 versta ← Kulpi → 8 versta ← Strenči → 21 1/4 versta ← Valmiera raudteejaam → 20 versta ← Lenči → 18 3/4Raupa → 22 1/2Englārte ← 20 3/4Rodenpois → 23 1/2Riia raudteejaam.

1893. aastal riigistati Eestimaa kubermangus tegutsenud Balti raudtee ja Riia–Pihkva raudtee liideti Balti raudteega, 1907. aastal Balti raudtee ja Peterburi–Varssavi raudtee ühendamisel moodustati Loode raudtee (vene Северо-Западныя казенныя железныя дороги).

Ajaloolised raudteejaamad ja peatused

muuda

Esimese maailmasõja ajal, aastatel 19171918, kui raudtee oli Saksa keisririigi armee käes, ehitati raudtee Riiast Ieriķini normaalrööpmeliseks (1435 mm).

Aastatel 19191921 mindi Lätis üle Venemaa rööpmelaiusele (1524 mm, laiarööpmeline raudtee) , mis on tänapäevani kõikides endistes Nõukogude liidu vabariikides[2].

Aastail 19411942 otsustasid Saksa okupatsioonivõimud rongiliiklust liinil laiendada. Sel eesmärgil avati uusi peatusi, millest enamik pärast sõja lõppu suleti, kusjuures mõne puhul on teadmata isegi asukoht. Taolised sõja ajal avatud peatused on Krīvupe, Aizvēji ehk Paltmale, Autīne ehk Bumburi, Abula ja Tālava. Samal ajal avati ka Lugaži raudteejaam, mis jäi aga kasutusse. Melturi ja Seda peatused küll sõja järel suleti, ent need on hiljem taastatud.[3]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Riia-Valga rongiliin avatakse taas, Ärileht, 16. aprill 2008
  2. "Latvijas dzelzceļš"
  3. T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 83. lk.