Vikipeedia

Christoph Haberland

Christoph Haberland (läti Kristofs Hāberlands; 1. jaanuar 1750 Riia – 7. märts 1803 Riia) oli baltisaksa päritolu arhitekt.

Christoph Haberland
Christoph Haberlandi mälestustahvel Riias
Sündinud 1. jaanuar 1750
Riia
Surnud 7. märts 1803
Rahvus baltisakslane
Tegevusala arhitekt
Tuntud teoseid Valga Jaani kirik, Aluksne kirik

Tema nimi seostub enamasti Lätis asuvate ehitistega, seda eriti Riia linna rajatud hoonetga. Samas on ta ka olulisel kohal Eesti 18. sajandi  kultuuriloos. Haberlandi peetakse üheks varaklassitsistliku suuna teerajajaks Baltimaades. Christoph Haberlandi hoonetes põimuvad harmooniliselt hilisbarokk ja klassitsism.

Haridustee ja mõjutajad muuda

Christoph Haberlandi isa ja ka ema poolne vanaisa olid müürseppmeistrid. Just vanaisa, kes oli ka Riia linna ehitusmeister aastatel 1734–1754, oli Christophi esimeseks ehitusalaseks õpetajaks. 1768. aastal sai Haberlandist liikme-kandidaat Riia müürseppade tsunftile.[1] Christoph Haberland jätkas õppimist Berliinis ja Dresdenis.[2] Aastatel 1789–1797 oli ta Riia linna ehitusmeister. Mõnede arvates õppis ta tuntud Friedrich August Krubsaciuse juures. Voldemar Vaga järgi esindab Christoph Haberland prantsuse-saksa vana-klassitsistlikku stiili.[3]

Arvatakse, et Haberland oli mõjutatud prantsuse  arhitekti Jean Francois de Neufforge töödest, kes enda töödes hindas kõrgelt antiigile omast lihtsust.[2] Heinz Pirangi arvates on Haberlandi loomingule mõju avaldanud arhitektid Zacharias Longelune ja Jean de Bodt.[1] Aastal 1789–1797 oli Haberland Riia linna peaarhitekt.[2]

Christoph Haberlandi looming muuda

Tööd Lätis muuda

 
Katlakalna luterlik kirik.
 
Alūksne luterlik kirik küljelt

Christoph Haberland rekonstrueeris aastatel 1778–1783 Riia toomkloostri ristikäigu idatiiva ning ehitas kapiitlisaali peale linnaraamatukogu, kus praegu tegutseb Riia Ajaloo- ja Meremuuseum.

Tema projekteeritud on Riias Ruthenbergi ja Cruse maja, lisaks hooned Cēsises, Liepājas ja Valmieras ning mitmed mõisad.

Ka Haberlandi projekteeritud kirikud olid uudse vormiga – valdavalt võlvimata ning liigendamata ovaalse põhiplaaniga.

Ta lõi Riias kohaliku linnapaleeliku elamutüübi, milles olid ühendatud varaklassitsistlik fassaad ja otstarbekas ruumiplaneering.

Katlakalna luterlik kirik muuda

Katlakalna luterikirik asub Riia lähistel. Kirik sai valmis aastaks 1794. Kirik meenutab panteoni ja on põhiplaanilt geomeetriline.[2] Tegu on ümara põhiplaaniga kirikuga, mille portaalid on eenduvad ja kolmnurkfrontoonidega. Ühe eendi katusel asub ka kiriku kellatorn.

 
Valga Jaani kirik

Aluksne luterlik kirik muuda

Teiseks silmapaistvaks tööks on Alūksnes asuv luterikirik (Aluliina kirik). Selle ehitus toimus aastatel 1781–1788. Kirik õnnistati sisse 23. veebruaril 1788. Kiriku torn on 55,5 meetrit kõrge ja selle otsas asub kuke kujuga tuulelipp. Kiriku tornis on üleval ka näitus Christoph Haberlandi projektide järgi valminud teistest kirikutest. Seda nii Lätis kui Eestis.[4] Hoone on ehitatud maakividest ja selle tornis asub vaateplatvorm.[5]

Püha Peetri kiriku marmorist kantsel muuda

Haberlandi jooniste järgi valmistati Itaalias ka Riia linna ühe tuntuima sümboli Püha Peetri kiriku marmorist kantsel[2], mis on tänaseks päevaks asendatud. Samuti taastati Haberlandi juhtimisel kiriku löövi keskosa puidust võlvitud laed.[6]

Tööd Eestis muuda

Valga Jaani kirk muuda

Valga Jaani kiriku ehitus sai alguse juba aastal 1787. aastal. Ehitustööd toimusid Christoph Haberland juhatusel.[7] Ajaks mil ehitustööd olid juba kaks aastat kestnud ja kiriku torni osale oli juba jõutud katus peale panna, ilmnesid rahapuudus ja ehitus jäi umbes 25 aastaks seisma. Kirik õnnistati sisse alles 1816. aastal. Valga Jaani kirik on ainus Eestis asuv kirik, millel on ovaalne põhiplaan. Stiililiselt on tegu üleminekuperioodile vastava hoonega, milles on esindatud nii baroki kui ka varaklassitsismi elemente. Barokile omased elemendid on mansardkatus ja liigendamata saaliruum, mille kõrguseks oli 9 meetrit. Kirik mahutas 800 inimest.[8] Tegemist on ainsa hulknurkse põhiplaaniga kirikuga Eestis.[9]

Valga linnakool muuda

 
Võru Katariina kirik

Valga linnakooli ehk tänapäevase Valga Muusikakooli hoone projekti autoriks on samuti Christoph Haberland. Hoone ehitati samal kohal asunud puust koolimaja asemele 18. sajandi lõpus. Tegemist on kahekorruselise klassitsistliku kivist hoonega, mida katab valge krohv. Hoone esifassaadil on kolmnurfrontooniga risaliit ja peaukse ümber pilaster raamistus. Hoonet on ajajooksul mitmel korral ümber ehitatud.[10]

Võru Katariina kirik muuda

Võrus asuv Katariina kirik on üleminekustiilis barokki sugemetega klassitsistlik ehitis, mille arhitektiks on Christoph Haberland. Hoone on valminud vahemikus 1788-1793. Tegemist on ühelöövilise kivikirikuga, mille peafassaadil on näha petiknišše ja liseenidega märgitud risaliite. Samuti on fassaadi keskmes kolmnurkfrontoon, toskaanapilastrid ja voluudid. Kirikutorn on neljatahuline, igal tahul asub segmentfrontoon ja kell. Tornil ja ustel on girlandi motiiv, mis on omane just Haberlandi sünnilinna- Riia arhitektuurile.[11]

Haberlandile omistatud tööd muuda

Valga katoliku kabel muuda

 
Valga katoliku kabel

Kirikut ümbritsevasse ansamblisse kuulub ka kabelihoone, mis on omistatud Christoph Haberlandile. Hoone on valminud Jaani kirkuga samal perioodil ehk 1780. aastatel.[12] Kabel on põhiplaanilt ruudukujuline, välisseina pikkusega 7,75 meetrit.[13] Sarnaselt Jaani kirikule on ka kabel klassitsistlikus stiilis, valgeks krohvitud ja mansardkatusega. Esifassaadil on sisselõigetes kujutatud portaali mõlemal pool kahte poolsammast.[14]

Uus tänav 9 muuda

Pärnus Uus tänav 9 asuv maja on Haberlandile omisatatud vaid stiilipõhiselt. Hoonel on kõrge mansardkatus, sümmeetriline fassaad ja üldkuju on peaaegu kuubi kujuline. Uus tänav 9 hoone on valminud peale 1780. aastaid ja enne sajandi vahetust, seega sobiks see ajaliselt Haberlandi teiste töödega Valgas ja Võrus.[15]

Pildid muuda

  •  

    Valga Jaani kirik. Vana postkaart 20. sajandi algul. Arhitekt Christof Haberland.

  •  

    Riia Ajaloo- ja Meremuuseum.

  •  

    Võru Katariina kirik

  •  

    Aluksne kiriku torn tellingutes

  •  

    Haberlandi projekti järgi valminud hoone Riias, aadressil Teatra tänav 6. Tänapäeval asub seal Butiik Hotell Kristofs, mis on nimetatud arhitekti järgi.[16]

Viited muuda

  1. ↑ 1,0 1,1 Jaak Viires (1991). "Valga Jaani kiriku ehituslugu" (PDF). register.muinas.ee/. Vaadatud 16.03.2020.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Agnese Cebere. "Architect Christoph Haberland (1750–1803)". kulturaskanons.lv/. Vaadatud 16.03.2020.
  3. ↑ Voldemar Vaga (1928). "Tartu ülikooli arkitektid" (PDF). dspace.ut.ee. Vaadatud 16.03.2020.
  4. ↑ "Baznīcas vēsture". www.aluksnesdraudze.lv/. Vaadatud 17.03.2020.
  5. ↑ "Alūksnes evaņģēliski luteriskā baznīca". www.vietas.lv/. Vaadatud 17.03.2020.
  6. ↑ "St. Peter's Church". redzet.eu/. Vaadatud 17.03.2020.
  7. ↑ "5.03.1787". valgalinn.ee/. 12. mai 2019. Vaadatud 17.03.2020.
  8. ↑ Juzar, M (1999). Ajalooline Valga. Valga: Valga Muuseum. Lk 21-22.
  9. ↑ "Valga Jaani Kirik". www.puhkaeestis.ee. Vaadatud 17.03.2020.
  10. ↑ "4503 Valga linnakooli hoone". register.muinas.ee. 05.06.2003. Vaadatud 17.03.2020.
  11. ↑ Maret Eimre (1. august 1973). "Arhitektuurimälestise pass" (PDF). register.muinas.ee. Vaadatud 17.03.2020.
  12. ↑ "Valga katoliku kabel". register.muinas.ee/. 06.10.2003. Vaadatud 17.03.2020.
  13. ↑ "Valga kabeli põhiplaan". register.muinas.ee. Vaadatud 17.03.2020.
  14. ↑ Juhan Maiste (1984). "Arhitektuurimälestise pass" (PDF). register.muinas.ee. Vaadatud 17.03.2020.
  15. ↑ Anne Lass. "Arhitektuurimälestise pass" (PDF). register.muinas.ee. Vaadatud 17.03.2020.
  16. ↑ "Hotel". hotelkristofs.com/. Vaadatud 21.03.2020.

Kirjandus muuda

  • Ajalooline Valga. Valga Muuseum, 1999
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Christoph_Haberland&oldid=6295391"