Vikipeedia

Christoph Haberland

Christoph Haberland (läti Kristofs Hāberlands; 1. jaanuar 1750 Riia – 7. märts 1803 Riia) oli baltisaksa päritolu arhitekt.

Christoph Haberland
Christoph Haberlandi mälestustahvel Riias
Sündinud 1. jaanuar 1750
Riia
Surnud 7. märts 1803
Rahvus baltisakslane
Tegevusala arhitekt
Tuntud teoseid Valga Jaani kirik, Alūksne kirik

Tema nimi seostub enamasti Lätis asuvate ehitistega, eriti Riia linna rajatud hoonetega. Samas on ta olulisel kohal ka Eesti 18. sajandi kultuuriloos. Haberlandi peetakse üheks varaklassitsistliku suuna teerajajaks Baltimaades. Christoph Haberlandi hoonetes põimuvad harmooniliselt hilisbarokk ja klassitsism.

Haridustee ja mõjutajad muuda

Christoph Haberlandi isa ja ka emapoolne vanaisa olid müürseppmeistrid. Just vanaisa, kes oli ka Riia linna ehitusmeister aastatel 1734–1754, oli Christophi esimene ehitusala õpetaja. 1768. aastal sai Haberlandist Riia müürseppade tsunfti liikmekandidaat.[1] Christoph Haberland jätkas õppimist Berliinis ja Dresdenis.[2] Aastatel 1789–1797 oli ta Riia linna ehitusmeister. Mõne kunstiajaloolase arvates õppis ta tuntud Friedrich August Krubsaciuse juures. Voldemar Vaga järgi esindab Christoph Haberland prantsuse-saksa vanaklassitsistlikku stiili.[3]

Arvatakse, et Haberlandi loomingut mõjutas prantsuse arhitekt Jean François de Neufforge, kes hindas oma teostes kõrgelt antiigile omast lihtsust.[2] Heinz Pirangi arvates on Haberlandi loomingule mõju avaldanud arhitektid Zacharias Longelune ja Jean de Bodt.[1] Aastatel 1789–1797 oli Haberland Riia linna peaarhitekt.[2]

Looming muuda

Hooned Lätis muuda

 
Katlakalna luteri kirik
 
Alūksne luteri kirik küljelt

Christoph Haberland rekonstrueeris aastatel 1778–1783 Riia toomkloostri ristikäigu idatiiva ning ehitas kapiitlisaali peale linnaraamatukogu, kus praegu tegutseb Riia Ajaloo- ja Meremuuseum.

Tema projekteeritud on Riias Ruthenbergi ja Cruse maja, lisaks hooned Cēsises, Liepājas ja Valmieras ning mitmed mõisad.

Ka Haberlandi projekteeritud kirikud olid uudse vormiga – valdavalt võlvimata ning liigendamata ovaalse põhiplaaniga.

Ta lõi Riias kohaliku linnapaleeliku elamutüübi, milles olid ühendatud varaklassitsistlik fassaad ja otstarbekas ruumiplaneering.

Katlakalna luteri kirik muuda

Katlakalna luteri kirik asub Riia lähistel. Kirik valmis 1794. aastaks. See meenutab panteoni ja on põhiplaanilt geomeetriline.[2] Tegu on ümara põhiplaaniga kirikuga, mille portaalid on eenduvad ja kolmnurkfrontoonidega. Ühe eendi katusel asub ka kiriku kellatorn.

 
Valga Jaani kirik

Alūksne luteri kirik muuda

Teine silmapaistev töö on Alūksnes asuv luteri kirik (Aluliina kirik). See ehitati aastatel 1781–1788. Kirik õnnistati sisse 23. veebruaril 1788. Kiriku torn on 55,5 meetrit kõrge ja selle tuulelipuks on kukk. Kiriku tornis on üleval ka näitus teistest Christoph Haberlandi projekteeritud kirikutest nii Lätis kui ka Eestis.[4] Hoone on ehitatud maakividest ja selle tornis asub vaateplatvorm.[5]

Püha Peetri kiriku marmorist kantsel muuda

Haberlandi jooniste järgi valmistati Itaalias ka Riia linna ühe tuntuma sümboli Püha Peetri kiriku marmorist kantsel[2], mis küll tänapäevaks on välja vahetatud. Samuti taastati Haberlandi juhtimisel kiriku löövi keskosa puidust võlvlaed.[6]

Hooned Eestis muuda

Valga Jaani kirik muuda

Valga Jaani kiriku ehitus sai alguse juba 1787. aastal. Ehitustöid juhatas Christoph Haberland.[7] Kui ehitustööd olid kaks aastat kestnud ja kiriku torniosale oli jõutud katus peale panna, jäeti ehitus rahapuudusel 25 aastaks seisma. Kirik õnnistati sisse alles 1816. aastal. Stiililiselt on tegu üleminekuperioodile vastava hoonega, milles on esindatud nii baroki kui ka varaklassitsismi elemente. Barokile omased elemendid on mansardkatus ja liigendamata saaliruum, mille kõrgus oli üheksa meetrit. Kirik mahutas 800 inimest.[8] Tegemist on ainsa hulknurkse põhiplaaniga kirikuga Eestis.[9]

Valga linnakool muuda

 
Võru Katariina kirik

Valga linnakooli ehk tänapäevase Valga Muusikakooli hoone projekti autor on samuti Christoph Haberland. Hoone ehitati samal kohal asunud puust koolimaja asemele 18. sajandi lõpus. Tegemist on kahekorruselise klassitsistliku kivihoonega, mida katab valge krohv. Hoone esifassaadil on kolmnurkfrontooniga risaliit ja peaukse ümber pilasterraamistus. Hoonet on aja jooksul mitmel korral ümber ehitatud.[10]

Võru Katariina kirik muuda

Võrus asuv Katariina kirik on üleminekustiilis baroki sugemetega klassitsistlik ehitis, mille arhitekt on Christoph Haberland. Hoone on valminud ajavahemikus 1788–1793. Tegemist on ühelöövilise kivikirikuga, mille peafassaadil on näha petiknišše ja liseenidega märgitud risaliite. Samuti on fassaadi keskmes kolmnurkfrontoon, toskaanapilastrid ja voluudid. Kirikutorn on neljatahuline, igal tahul asub segmentfrontoon ja kell. Tornil ja ustel on girlandi motiiv, mis on omane just Haberlandi sünnilinna Riia arhitektuurile.[11]

Haberlandile omistatud teosed muuda

Valga katoliku kabel muuda

 
Valga katoliku kabel

Kirikut ümbritsevasse ansamblisse kuulub ka kabelihoone, mille projekteerimine on omistatud Christoph Haberlandile. Hoone on valminud Jaani kirikuga samal perioodil ehk 1780. aastatel.[12] Kabel on põhiplaanilt ruudukujuline, välisseina pikkusega 7,75 meetrit.[13] Sarnaselt Jaani kirikuga on ka kabel klassitsistlikus stiilis, valgeks krohvitud ja mansardkatusega. Esifassaadil on mõlemal pool portaali kaks sisselõigetesse paigutatud poolsammast.[14]

Uus tänav 9 muuda

Pärnus aadressil Uus tänav 9 asuva maja projekteerimine on Haberlandile omistatud vaid stiili põhjal. Hoonel on kõrge mansardkatus, sümmeetriline fassaad ja üldkuju on peaaegu kuup. Uus tänav 9 hoone on valminud pärast 1780. aastaid ja enne sajandivahetust, seega sobiks see ajaliselt Haberlandi teiste töödega Valgas ja Võrus.[15]

Pildid muuda

  •  
    Valga Jaani kirik. Postkaart 20. sajandi algusest. Arhitekt Christof Haberland
  •  
    Riia Ajaloo- ja Meremuuseum
  •  
    Võru Katariina kirik
  •  
    Alūksne kiriku tellingutes torn
  •  
    Haberlandi projekti järgi valminud hoone Riias aadressil Teātra iela 6. Tänapäeval asub seal butiikhotell Kristofs, mis on nimetatud arhitekti järgi[16]

Viited muuda

  1. ↑ 1,0 1,1 Jaak Viires (1991). "Valga Jaani kiriku ehituslugu" (PDF). register.muinas.ee/. Vaadatud 16.03.2020.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Agnese Cebere. "Architect Christoph Haberland (1750–1803)". kulturaskanons.lv/. Vaadatud 16.03.2020.
  3. ↑ Voldemar Vaga (1928). "Tartu ülikooli arkitektid" (PDF). dspace.ut.ee. Vaadatud 16.03.2020.
  4. ↑ "Baznīcas vēsture". www.aluksnesdraudze.lv/. Vaadatud 17.03.2020.
  5. ↑ "Alūksnes evaņģēliski luteriskā baznīca". www.vietas.lv/. Vaadatud 17.03.2020.
  6. ↑ "St. Peter's Church". redzet.eu/. Vaadatud 17.03.2020.
  7. ↑ "5.03.1787". valgalinn.ee/. 12. mai 2019. Vaadatud 17.03.2020.
  8. ↑ Juzar, M (1999). Ajalooline Valga. Valga: Valga Muuseum. Lk 21–22.
  9. ↑ "Valga Jaani Kirik". www.puhkaeestis.ee. Vaadatud 17.03.2020.
  10. ↑ "4503 Valga linnakooli hoone". register.muinas.ee. 05.06.2003. Vaadatud 17.03.2020.
  11. ↑ Maret Eimre (1. august 1973). "Arhitektuurimälestise pass" (PDF). register.muinas.ee. Vaadatud 17.03.2020.
  12. ↑ "Valga katoliku kabel". register.muinas.ee/. 06.10.2003. Vaadatud 17.03.2020.
  13. ↑ "Valga kabeli põhiplaan". register.muinas.ee. Vaadatud 17.03.2020.
  14. ↑ Juhan Maiste (1984). "Arhitektuurimälestise pass" (PDF). register.muinas.ee. Vaadatud 17.03.2020.
  15. ↑ Anne Lass. "Arhitektuurimälestise pass" (PDF). register.muinas.ee. Vaadatud 17.03.2020.
  16. ↑ "Hotel". hotelkristofs.com/. Vaadatud 21.03.2020.

Kirjandus muuda

  • .Ajalooline Valga. Valga Muuseum, 1999.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Christoph_Haberland&oldid=6579279"