Ava peamenüü

Aluliina kirik ehk Alūksne kirik on luteri kirik Lätis Alūksnes aadressil Pils ielā 25a. See on Aluliina kihelkonnakirik.

Aluliina Maarja kirik
Aluliina luteri kirik.JPG
Aluliina kirik 2013. aastal
Riik Läti
Asukoht Alūksne
Ehituse algus 1781
Ehituse lõpp 1788
Esmamainimine 1432
Koordinaadid 57° 25′ 30,7″ N, 27° 2′ 55,3″ E

AjaluguRedigeeri

Varasem ajaluguRedigeeri

Sealse ordulinnuse juures asuvat kirikut on esmakordselt mainitud aastal 1432. Ordumeister Burchard von Dreileben eraldas küll juba aastal 1341 raha linnuse juurde kiriku rajamiseks, ent pole teada, kas kirik tegelikult sinna ehitati. See kandis Maarja nime. Poola võimu ajal läks sealne kirik jesuiitide valdusesse, misjärel nii Lāzberģi mõisas kui ka Zeltiņis hakati jumalateenistusi pidama, kuigi sealsed palvemajad allusid Aluliina kihelkonnale.[1]

Pastor Ernst GlückRedigeeri

1683. aastal sai Ernst Glückist Aluliina pastor. Ta elas ka praeguse kirikumõisa ruumides, puutudes seal otseselt kokku lätlastega. Nii otsustas ta Piibli läti keelde tõlkida. 1688. aastaks oli Uue Testamendi tõlge valmis, 1694. aastaks oli aga kogu Piibel tõlgitud ja ka trükivalgust näinud. See oli väga oluliseks sammuks ühtse läti kirjakeele kujunemisel.

Lisaks Piibli tõlkimisele tegeles Glück talurahvaharidusega: ta rajas nii Aluliina kui ka Volmari ümbrusse mitu talurahvakooli.

1687. aastal sai Glückist Koknese praost ehk Liivimaa üks mõjukamaid kirikutegelasi, kuigi ta jäi ka edasi Aluliina kihelkonda. Tema tegevus Lätis lõppes 1702. aastal, kui Vene väed vallutasid Aluliina ning viisid Glücki sõjavangi. Koos Glückiga viidi sõjavangi ka tema teenijanna ja kasutütar Marta Skawronska, kellest hiljem sai Venemaa keisrinna Katariina I.

Praegune kirikuhooneRedigeeri

 
Mälestustahvel Soome vabatahtlikele Põhja Pojad

Praegust kirikuhoonet ehitati aastatel 1781–1788. Hoone kavandas Christoph Haberland. Kirik sai koguduse patroonidelt Vietinghoffidelt kaks kroonlühtrit ja hõbedast veinikannu.

Kirikuhoone on maakividest ja seda ehib 55,5 meetri kõrgune kellatorn. Torni tipus on klaasakendega vaateplatvorm, mis rajati Aluliina mõisniku soovil, kes tahtis sealt ümbruskonna maalilist maastikku imetleda.[2]

Aastal 1923 kirikuhoone elektrifitseeriti. Aastal 1935 asetati kiriku seinale mälestustahvel Aluliina vabastanud soome vabatahtlikele Põhja Pojad.[3] Aastal 1999 kirikuhoonet remonditi.

Aluliina kirik, selle neli ust, interjöör, kantsel ja altar on riikliku kaitse all olevad mälestised.[4]

PilteRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri