Ava peamenüü

Aluliina kihelkond ehk Alūksne kihelkond[1] (saksa keeles Kirchspiel Marienburg, läti keeles Alūksnes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.

Aluliina kihelkond
Alūksne kihelkond

saksa keeles Kirchspiel Marienburg
läti keeles Alūksnes draudzes novads

Kihelkonnakirik: Aluliina kirik
Aluliina kihelkonna mõisad 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen (1904)
Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel (1798)
Adsele kihelkonna rahvariided J. C. Brotze kogust

Sisukord

AjaluguRedigeeri

Aluliina kihelkonda on esmakordselt mainitud 1494. aastal.[2] Kuni 1732. aastani kuulusid selle koosseisu ka hilisema Apekalnsi kihelkonna alad. 1902. aastal eraldati Zeltiņi iseseisvaks kihelkonnaks; varem oli see olnud adjunktuur. Patronaažiõigus kuulus Aluliina mõisale.

Aluliina kihelkonna mõisadRedigeeri

ViitedRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990. Lk 376.
  • Büsching, Anton Friedrich. Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt, 1773. Lk 380-381 [1].
  • Hagemeister, Heinrich von. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen, 1836. Lk 252-261 [2].
  • Hupel, August Wilhelm. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und letzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch, 1782. Lk 208-211 [3].
  • Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909.