Aluliina kihelkond

Aluliina kihelkond ehk Alūksne kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Marienburg, läti keeles Alūksnes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas Võnnu ja Valga kreisis.

Aluliina kihelkonna mõisad 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904)

Valga kreis Mellini atlases (1798)

Aluliina kirik

Adsele kihelkonna rahvariided J. C. Brotze kogust

Ajalugu

Aluliina kihelkonda on esmamainitud 1494. aastal. 1732. aastani kuulusid selle koosseisu ka hilisema Apekalnsi kihelkonna alad. 1902. aastal eraldati Zeltiņi iseseisvaks kihelkonnaks; varem oli see olnud adjunktuur. Patronaažiõigus kuulus Aluliina mõisale.

Aluliina kihelkonna mõisad

• Alsviķi (Alswig) rüütlimõis
• Aluliina ehk Alūksne (Pastorat Marienburg) kirikumõis
• Aluliina ehk Alūksne (Schloß Marienburg, ka Aiswickshof) rüütlimõis
• Ate (Ottenhof) rüütlimõis
• Babecka (Babetzky) rüütlimõis, Beja kõrvalmõis
• Beja (Beyenhof) rüütlimõis
• Dore (Doremoise) rüütlimõis
• Ērmaņi (Knöringsfeld, varem Hermannshof) rüütlimõis
• Jaunanna (Knöringswald, varem Neu-Annenhof) rüütlimõis
• Kalnapededze (Charlottenburg) rüütlimõis
• Kolberģi (Goldbeck) rüütlimõis
• Lāzberģi (Fianden) rüütlimõis
• Mālupe (Malup) rüütlimõis
• Nēķene (Nötkenshof) rüütlimõis
• Rēzaka (Rehsack) rüütlimõis
• Šļukumsi (Schluckum) rüütlimõis
• Ziemeri (Semershof) rüütlimõis
• Tūja (Kragenhof) rüütlimõis
• Vecanna (Knöringen, varem Alt-Annenhof) rüütlimõis
• Vizikumsi (Wisikum) rüütlimõis

Vaata ka

• Aluliina
• Aluliina ordulinnus

Kirjandus

• Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990. Lk 376.
• Büsching, Anton Friedrich. Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt, 1773. Lk 380-381 [1].
• Hagemeister, Heinrich von. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen, 1836. Lk 252-261 [2].
• Hupel, August Wilhelm. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und letzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch, 1782. Lk 208-211 [3].
• Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909.