Aluliina kihelkond
Aluliina kihelkond ehk Alūksne kihelkond[1] (saksa keeles Kirchspiel Marienburg, läti keeles Alūksnes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas Võnnu ja Valga kreisis.

Valga kreis Mellini atlases (1798)
AjaluguRedigeeri
Aluliina kihelkonda on esmakordselt mainitud 1494. aastal.[2] Kuni 1732. aastani kuulusid selle koosseisu ka hilisema Apekalnsi kihelkonna alad. 1902. aastal eraldati Zeltiņi iseseisvaks kihelkonnaks; varem oli see olnud adjunktuur. Patronaažiõigus kuulus Aluliina mõisale.
Aluliina kihelkonna mõisadRedigeeri
- Alsviķi (Alswig) rüütlimõis
- Aluliina ehk Alūksne (Pastorat Marienburg) kirikumõis
- Aluliina ehk Alūksne (Schloß Marienburg, ka Aiswickshof) rüütlimõis
- Ate (Ottenhof) rüütlimõis
- Babecka (Babetzky) rüütlimõis, Beja kõrvalmõis
- Beja (Beyenhof) rüütlimõis
- Dore (Doremoise) rüütlimõis
- Ērmaņi (Hermannshof) rüütlimõis
- Jaunanna (Neu-Annenhof) rüütlimõis
- Kalnapededze (Charlottenburg) rüütlimõis
- Kolberģi (Goldbeck) rüütlimõis
- Lāzberģi (Fianden) rüütlimõis
- Mālupe (Malup) rüütlimõis
- Nēķene (Nötkenshof) rüütlimõis
- Rēzaka (Rehsack) rüütlimõis
- Šļukumsi (Schluckum) rüütlimõis
- Ziemeri (Semershof) rüütlimõis
- Tūja (Kragenhof) rüütlimõis
- Vecanna (Alt-Annenhof) rüütlimõis
- Vizikumsi (Wisikum) rüütlimõis
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ Eesti Keele Instituudi kohanimeandmebaas (KNAB), Eesti Keele Instituut, vaadatud 19.06.2014
- ↑ LGU I, 413.
KirjandusRedigeeri
- Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990. Lk 376.
- Büsching, Anton Friedrich. Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt, 1773. Lk 380-381 [1].
- Hagemeister, Heinrich von. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen, 1836. Lk 252-261 [2].
- Hupel, August Wilhelm. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und letzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch, 1782. Lk 208-211 [3].
- Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909.