Alan Shepard
Alan Bartlett Shepard (18. november 1923 Derry, New Hampshire – 21. juuli 1998 Pebble Beach, California) oli Ameerika Ühendriikide mereväe kontradmiral ja NASA astronaut. Ta oli Juri Gagarini järel teine inimene, kes lendas kosmosesse. Apollo 14 komandörina oli Shepard viies inimene, kes astus Kuu pinnale.[1]
| Alan Shepard | |
|---|---|
 | |
| Sünninimi | Alan Bartlett Shepard, Jr. |
| Sündinud |
18. november 1923 Derry, New Hampshire |
| Surnud |
21. juuli 1998 (74-aastaselt) Pebble Beach, California |
| Alma mater | Ameerika Ühendriikide Mereväeakadeemia |
| Sõjaväeline karjäär | |
| Truudusvanne |
 Ameerika Ühendriigid |
| Teenistus | Ameerika Ühendriikide Relvajõud |
| Teenistusaeg | 1954–1974 |
| Auaste |
 kontradmiral |
| Üksus(ed) | Ameerika Ühendriikide merevägi |
Alan Shepard lõpetas 1944. aastal Ameerika Ühendriikide Mereväeakadeemia. Teise maailmasõja ajal teenis ta Vaiksel ookeanil hävitajal USS Cogswell. Seejärel läbis ta lennukoolituse ja sai piloodipaberid aastal 1947. Pärast katselenduri kutse omandamist aastal 1950 teenis ta katselendurina.[2]
Alan Shepard osales ühena paljudest 1959. aastal korraldatud Ameerika Ühendriikide esimeste astronautide valimisel. 9. aprillil 1959 valis NASA ta seitsme esimese astronaudi hulka.[3]
5. mail 1961 sai Alan Shepardist esimene ameeriklane kosmoses. Juri Gagarin jõudis temast vaid 23 päeva võrra ette.[4] Shepardi lend ballistilisel trajektooril kosmoselaeva Freedom 7 pardal kestis veidi üle 15 minuti. Erinevalt Gagarinist osales ta ka ise kosmoselaeva juhtimisel.[1]
Aastal 1964 diagnoositi Shepardil Ménière'i tõbi ning tal tuli kosmoseprogrammist kõrvale jääda.[4] Temast sai NASA astronaudibüroo juht ning ta vastutas astronautide väljaõppe eest ja abistas missioonide planeerimist.[5]
1969. aastal, pärast kõrvaoperatsiooni, andsid arstid talle uuesti lennuloa ning esialgu määrati ta Apollo 13 komandöriks.[5] Kuna Shepardile jäi ettevalmistusteks liiga vähe aega, otsustati Apollo 13 ja Apollo 14 meeskonnad omavahel ära vahetada. 47-aastaselt lennul osaledes sai temast vanim Apollo programmis osalenud ja Kuu pinnale astunud astronaut. Lisaks on ta ainus Mercury Seveni liige, kes astus Kuu pinnale.[6]
Kokku veetis ta kosmoses 216 tundi ja 57 minutit.[7]
Alan Shepard tegeles äriga juba astronaudina ning osales ka hiljem paljude ettevõtete juhtimises. Koos Jay Barbree and Howard Benedictiga andis ta 1994. aastal välja raamatu "Moon Shot: The Inside Story of America's Race to the Moon".[8]
Alan Shepard suri 74-aastaselt leukeemiasse.[9]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 "50 Years of Americans in Space: Remembering Alan Shepard". Wired. Vaadatud 21. august 2018.
- ↑ "Alan B. Shepard, Jr". USNA Notable Graduates. Vaadatud 10. aprill 2020.
- ↑ "Alan B. Shepard Jr". NASA. Vaadatud 21. august 2018.
- ↑ 4,0 4,1 "Alan Shepard: complicated, conflicted and the consummate astronaut". Universe Today. Vaadatud 21. august 2018.
- ↑ 5,0 5,1 "Alan Shepard: First American in Space". Space.com. Vaadatud 21. august 2018.
- ↑ "All 'Original Seven' American astronauts now dead". Phys.org. Vaadatud 21. august 2018.
- ↑ "Alan B. Shepard Jr". New Mexico Museum of Space History. Vaadatud 10. aprill 2020.
- ↑ "Moon Shot: The Inside Story of America's Race to the Moon". Goodreads. Vaadatud 10. aprill 2020.
- ↑ "Apollo 14 Moon shot: Alan Shepard 'told he was too old'". BBC News. Vaadatud 21. august 2018.
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Alan Shepard |