Alain Bombard

Alain Bombard (27. oktoober 1924 Pariis – 19. juuli 2005 Toulon) oli prantsuse arstiteadlane ja bioloog, kes tõestas 1952. aastal, et ainult mereandidest toituval ning kaladest ja vähesel määral merest joogivett saaval merehädalisel on võimalik ellu jääda. Selleks ületas ta 1952. aastal üksinda kummipaadil Atlandi ookeani. Kirjutas oma kogemusest raamatu "Vabatahtlik merehädaline" (eesti keeles ilmunud 1961).

Alain Bombard 1981

Ta tõestas ühel korral, et inimene võib väga hästi elada reisi üle ookeani ilma kaasavõetud söögi ja joogita. Ta otsustas kontrollida oma teooriad ise, et säästa hiljem tuhandete merehädaliste elud, mis kaotataks merel.

19. oktoobril 1952 alustas Bombard reisi üle Atlandi ookeani. Ta oli sõitnud ka varem Atlandi ookeanil, Tanger – Casablanca (13. august – 20. august) ja Casablanca – Las Palmas (24. august – 3. september). Esialgne plaan oli purjetada üle Atlandi ookeani koos sõbraga, kelleks oli inglise purjetaja Jack Palmer, kellega ta oli sõitnud just enne Monacost Menorcasse (25. mai – 11. juuni), kuid Jack lahkus Tangeris. Bombard sõitis oma l'Hérétique (ketser) nimelise Zodiac kummipaadiga, mis oli ainult 4,5 meetrit pikk, võttes kaasa ainult sekstandi ja raadiovastuvõtja. Bombard teatas, et ta jäi ellu tänu kaladele (ta kasutas kalu nii värske vee pressimiseks lihast kui ka toiduks), mille ta püüdis omatehtud harpuuni ja konksudega. Lisaks tarbis ta planktonit skorbuudi vältimiseks. Ta jõi piiratud hulgal merevett iga päev ning kontrollis ja jäädvustas oma füüsilist seisundit korrapäraselt. Reisi teisel poolel tekitas palju probleeme oluline navigatsiooniviga, mille tõttu arvas Bombard, et on 500 miili Ameerika mandrile lähemal, kui tegelikult. Lootusetu maa otsimine silmapiirilt tekitas depressiooni ja surmamõtteid, mis kahjustasid ka füüsilist tervist. 53. päeval kohtas ta laeva. Meeskonnast öeldi talle, et tal on veel üle tuhande kilomeetri seilata. Laeval sõi Bombard kerge hommikueine, mis tekitas hiljem palju füüsilisi piinu ja vastumeelsust toore kala vastu, mille tõttu nälgis ta rohkem, kui eelnenud reisi ajal. Bombard jõudis Barbadosele 23. detsembril 1952, pärast 4400 km pikkust merereisi. Ta oli kaotanud 25 kg oma kehakaalust ja viibis lühikest aega haiglas. Oma reisist kirjutas ta väitekirja ja rida nõuandeid merehädalistele, kus oluline punkt oli psüühilise toonuse ja optimismi hoidmine ellujäämiseks. Nii reisi ajal kui ka aastaid hiljem on Bombardi ka ägedalt kritiseeritud ning kahtlustatud, et reisi ajal jõi ta salaja kaasa võetud magedat vett ning võltsis hiljem arvandmeid.

Bombard suri Prantsusmaa lõunaosas Touloni linnas 2005. aastal 80-aastaselt.

Viited

• Vabatahtlik merehädaline , Maailm ja mõnda : reisikirjelduste sari
• Mälestusmärk 3. oktoobril 1958 hukkunud päästepaadi katsetajatele
  • Sauvetage en mer: Barre d'Étel 1958, la dramatique expérience organisée au musée des Thoniers d'Étel en 2008. Consulté le 4 avril 2011.
  • L'Ouest en mémoire (INA), 09 Janvier 1959. Consulté le 30 Juin 2011
• July 24, 2005, DOUGLAS MARTIN, Alain Bombard, 80, Dies; Sailed the Atlantic Alone , New York Times/nytimes.com
• Alain Bombard, le naufragé volontaire 53'05"