Meditsiin
Meditsiin ehk arstiteadus (ladina keeles ars medicina 'ravimise kunst'; samatüveline medeor 'ravin, arstin') on rakendusbioloogia haru, mis kaitseb ja tugevdab inimese tervist, diagnoosib, ennetab ja ravib haigusi ning pikendab eluiga.[1]
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Meditsiin ehk arstiteadus on erialadevaheline valdkond, mis tugineb nii loodus- kui ka sotsiaalteadustele. Pidevalt lõimuva ja täieneva teadusdistsipliinina on see tihedas seoses järgmiste teaduse põhivaldkondade ja erialadega:
- anatoomia
- bakterioloogia
- biokeemia
- deontoloogia
- diagnostika
- embrüoloogia
- farmakognoosia
- farmakoloogia
- füsioloogia
- geneetika
- histoloogia
- immunoloogia
- inimese anatoomia
- inimese füsioloogia
- mikrobioloogia
- profülaktika (sealhulgas eelravi ehk metafülaktika)
- psühholoogia
- radioloogia
- ravi
- taastusravi ja palliatiivne ravi
- toksikoloogia
- tsütoloogia jpt
Meditsiin liigitatakse lihtsustatult kaheks:
Euroopa Liidu meditsiinisüsteemRedigeeri
Kui Eesti astus Euroopa Liitu, mõjutas see ka meie tervishoiusüsteemi, sh akadeemilisele meditsiinipersonalile esitatavaid haridusnõudmisi (hambaraviõdede kõrghariduse nõue jm). Seadusloomet ja majanduspoolt ning meditsiiniseadmete, protseduuride ja ravimitega seotud tegevusi reguleerib Euroopa Nõukogu. Detailsemalt on määrustiku üldjuhised koondatud Euroopa farmakopöasse.
Eesti meditsiini- ja tervishoiusüsteemRedigeeri
Eestis kehtiv tervishoiusüsteem ja sellega seotu põhineb solidaarsel kindlustusel. Tervishoiusüsteemi majandavad Sotsiaalministeerium ja Eesti Haigekassa, mis juhinduvad riigieelarve seaduses ettenähtud kuludest ning tuludest (2022. aasta riigieelarve seadus sätestas Sotsiaalministeeriumi eelarve tuludeks 186,4 miljonit eurot ja kuludeks 6 723,4 miljonit eurot).
Meditsiinierialad Eesti teadussüsteemisRedigeeri
Eestis koolitatakse akadeemilise kõrgharidusega arste peamiselt Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas ning õdesid, ämmaemandaid ja teisi tervishoiutöötajaid Tallinna ja Tartu tervishoiukõrgkoolis. Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond loeb oma eesmärkideks anda arstidele tööks vajalikke teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi, mis võimaldaksid eriala lõpetanuil arstiks kujuneda.
Akadeemilise meditsiini erialadRedigeeri
Eestis võivad tervishoiuteenuseid osutada tervishoiutöötajad, kes on kantud tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse või proviisorite ja farmatseutide riiklikusse registrisse. Tervishoiutöötajad on registreeritud arst, hambaarst, õde ja ämmaemand ning registreeritud ja apteegis töötav farmatseut ja proviisor. Isikute register on avalik ja kättesaadav terviseameti kodulehel.
Alternatiivmeditsiini erialadRedigeeri
Alternatiivmeditsiin on igasugune ravimeetod, mille toimimise kohta esitatud väidetel puudub teaduslik alus või mis on teadusega otseses vastuolus.
Alternatiivmeditsiini harudRedigeeri
Lihtsustatult võib alternatiivmeditsiini hulka lugeda paljude praktiseerijate, vahendite, meetodite, teadmiste ja tarbijate olemasolul ka järgmist:
Haridusjärgsete arstierialade klassifikatsioonRedigeeri
Sotsiaalministeeriumi määrus nr 110, 28.11.2001 on kehtestanud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 20 lõike 2 alusel eriarstiabi erialade loetelu alljärgnevalt:
Erihambaarsti erialad:
Eriarstide erialad:
- anestesioloogia
- allergoloogia-immunoloogia
- dermatoveneroloogia
- endokrinoloogia
- erakorraline meditsiin
- gastroenteroloogia
- hematoloogia
- infektsioonhaigused
- kardiokirurgia
- kardioloogia
- kardiovaskulaarkirurgia
- kohtuarstiteadus
- laborimeditsiin
- lastekirurgia
- meditsiinigeneetika
- nefroloogia
- neurokirurgia
- neuroloogia
- oftalmoloogia
- onkoloogia (kiiritus- ja keemiaravi tähenduses)
- ortopeedia
- otorinolarüngoloogia
- patoloogia
- pediaatria
- peremeditsiin
- plastika- ja rekonstruktiivkirurgia
- psühhiaatria
- pulmonoloogia
- radioloogia
- reumatoloogia
- sisehaigused
- sünnitusabi ja günekoloogia
- taastusravi
- torakaalkirurgia
- töötervishoid
- uroloogia
- vaskulaarkirurgia
- üldkirurgia
- suu-, näo- ja lõualuukirurgia
Meditsiinierialade loetelu mujal maailmasRedigeeri
- biokeemia
- bioloogia, sh parasitoloogia, arengubioloogia ja evolutsioon
- biostatistika
- embrüoloogia
- epidemioloogia
- farmakoloogia, sh retseptuur ja toksikoloogia
- füsioloogia
- geneetika
- histoloogia, sh tsütoloogia
- immunoloogia
- mikrobioloogia, sh viroloogia, mükoloogia ja bakterioloogia.
- patoloogia (sisaldab nii üldpatoloogiat kui ka eripatoloogiat) jaguneb kaheks:
- terviseedendus
Kliinilised erialadRedigeeri
- allergoloogia
- androloogia
- anestesioloogia
- dermatoloogia
- dietoloogia
- endokrinoloogia
- epidemioloogia
- erakorraline meditsiin
- füsioteraapia
- gastroenteroloogia
- geriaatria
- günekoloogia
- hematoloogia
- intensiivravi
- kardioloogia
- kirurgia
- nakkushaigused
- narkoloogia
- nefroloogia
- neuroloogia
- oftalmoloogia
- onkoloogia
- ortopeedia
- ortodontia
- otorinolarüngoloogia
- pediaatria
- proktoloogia
- psühhiaatria
- pulmonoloogia
- peremeditsiiin
- reumatoloogia
- stomatoloogia
- sünnitusabi
- traumatoloogia
- töötervishoid
- uroloogia
- veneroloogia
Meditsiiniharud arstideleRedigeeri
Meditsiini alustalad/baasteadmised ehk prekliinilised erialadRedigeeri
- anatoomia
- biokeemia
- bioloogia, sh parasitoloogia, arengubioloogia ja evolutsioon
- biostatistika
- embrüoloogia
- epidemioloogia
- farmakoloogia, sh retseptuur ja toksikoloogia
- füsioloogia
- geneetika
- histoloogia, sh tsütoloogia
- immunoloogia
- mikrobioloogia, sh viroloogia, mükoloogia ja bakterioloogia.
- patoloogia (sisaldab nii üldpatoloogiat kui eripatoloogiat) jaguneb kaheks:
- terviseedendus
Kliinilised erialadRedigeeri
- allergoloogia
- androloogia
- anestesioloogia
- dermatoloogia
- dietoloogia
- endokrinoloogia
- epidemioloogia
- erakorraline meditsiin
- füsioteraapia
- gastroenteroloogia
- geriaatria
- günekoloogia
- hematoloogia
- intensiivravi
- kardioloogia
- kirurgia
- nakkushaigused
- narkoloogia
- nefroloogia
- neuroloogia
- oftalmoloogia
- onkoloogia
- ortopeedia
- ortodontia
- otorinolarüngoloogia
- pediaatria
- proktoloogia
- psühhiaatria
- pulmonoloogia
- peremeditsiiin
- reumatoloogia
- stomatoloogia
- sünnitusabi
- traumatoloogia
- töötervishoid
- uroloogia
- veneroloogia
Diagnostilised erialadRedigeeri
- kliiniline patoloogia
- kliiniline füsioloogia
- keemiline patoloogia
- laborimeditsiin
- radioloogia
- geneetiline patoloogia
- hematoloogiline patoloogia
- immunopatoloogia
Erialadevahelised teemadRedigeeri
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ "Meditsiin". Miks.ee. Vaadatud 27. märts 2020.
VälislingidRedigeeri
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Meditsiin |
- Carl Ferdinand Gräfe, Dietrich Wilhelm Heinrich Busch, "Encyclopädisches wörterbuch der medicinischen wissenschaften", 7. köide, Berliin, J. W. Boike kirjastus, 1831
- Eriarstiabi erialade loetelu
- 2022. aasta riigieelarve seadus
- Tervishoiutöötajate registreerimise andmebaas
- Tartu Ülikooli arstiteaduskond
- ATC puu – eestikeelne
- Euroopa Farmakopöa konventsioon
- Fred Aschley White, Physical Signs in Medicine and Surgery: An Atlas of Rare, Lost and Forgotten Physical Signs, 2009, Google'i raamatu veebiversioon