Meditsiin

Meditsiin ehk arstiteadus (ladina keeles ars medicina 'ravimise kunst'; samatüveline medeor 'ravin, arstin') on rakendusbioloogia haru, mis kaitseb ja tugevdab inimese tervist, diagnoosib, ennetab ja ravib haigusi ning pikendab eluiga.^[1]

Meditsiin ehk arstiteadus on erialadevaheline valdkond, mis tugineb nii loodus- kui ka sotsiaalteadustele. Pidevalt lõimuva ja täieneva teadusdistsipliinina on see tihedas seoses järgmiste teaduse põhivaldkondade ja erialadega:

anatoomia
bakterioloogia
biokeemia
deontoloogia
diagnostika
embrüoloogia
farmakognoosia
farmakoloogia
füsioloogia
geneetika
histoloogia
immunoloogia
inimese anatoomia
inimese füsioloogia
mikrobioloogia
profülaktika (sealhulgas eelravi ehk metafülaktika)
psühholoogia
radioloogia
ravi
taastusravi ja palliatiivne ravi
toksikoloogia
tsütoloogia jpt

Meditsiin liigitatakse lihtsustatult kaheks:

Euroopa Liidu meditsiinisüsteem muuda

Kui Eesti astus Euroopa Liitu, mõjutas see ka meie tervishoiusüsteemi, sh akadeemilisele meditsiinipersonalile esitatavaid haridusnõudmisi (hambaraviõdede kõrghariduse nõue jm). Seadusloomet ja majanduspoolt ning meditsiiniseadmete, protseduuride ja ravimitega seotud tegevusi reguleerib Euroopa Nõukogu. Detailsemalt on määrustiku üldjuhised koondatud Euroopa farmakopöasse.

Eesti meditsiini- ja tervishoiusüsteem muuda

Eestis kehtiv tervishoiusüsteem ja sellega seotu põhineb solidaarsel kindlustusel. Tervishoiusüsteemi majandavad Sotsiaalministeerium ja Eesti Haigekassa, mis juhinduvad riigieelarve seaduses ettenähtud kuludest ning tuludest (2022. aasta riigieelarve seadus sätestas Sotsiaalministeeriumi eelarve tuludeks 186,4 miljonit eurot ja kuludeks 6 723,4 miljonit eurot).

Meditsiinierialad Eesti teadussüsteemis muuda

Eestis koolitatakse akadeemilise kõrgharidusega arste peamiselt Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas ning õdesid, ämmaemandaid ja teisi tervishoiutöötajaid Tallinna ja Tartu tervishoiukõrgkoolis. Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond loeb oma eesmärkideks anda arstidele tööks vajalikke teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi, mis võimaldaksid eriala lõpetanuil arstiks kujuneda.

Akadeemilise meditsiini erialad muuda

Eestis võivad tervishoiuteenuseid osutada tervishoiutöötajad, kes on kantud tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse või proviisorite ja farmatseutide riiklikusse registrisse. Tervishoiutöötajad on registreeritud arst, hambaarst, õde ja ämmaemand ning registreeritud ja apteegis töötav farmatseut ja proviisor. Isikute register on avalik ja kättesaadav terviseameti kodulehel.

Alternatiivmeditsiini erialad muuda

Alternatiivmeditsiin on igasugune ravimeetod, mille toimimise kohta esitatud väidetel puudub teaduslik alus või mis on teadusega otseses vastuolus.

Alternatiivmeditsiini harud muuda

Lihtsustatult võib alternatiivmeditsiini hulka lugeda paljude praktiseerijate, vahendite, meetodite, teadmiste ja tarbijate olemasolul ka järgmist:

Haridusjärgsete arstierialade klassifikatsioon muuda

Sotsiaalministeeriumi määrus nr 110, 28.11.2001 on kehtestanud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 20 lõike 2 alusel eriarstiabi erialade loetelu alljärgnevalt:

Erihambaarsti erialad:

Eriarstide erialad: