Menorca [men'orka] on Hispaaniale kuuluv saar Vahemeres, idapoolseim Baleaari saartest.

Menorca, pildistatud satelliidilt
Menorca on üks Baleaaridest.

Saare pindala on 668 km². Saare suurim kõrgus 358 meetrit (El Toro mägi). Seal elab umbes 88 tuhat inimest.

Saare idarannikul on Maó laht, mis on kitsas, aga sügav ja hästi varjatud, see on üks parimaid sadamakohti Vahemeres.

Ajalugu

muuda

Menorca on tuntud megaliitide poolest, mis arvatakse pärinevat ajast 3000–1200 eKr. Neid on sadu ja nende seas on nii hauakambreid, T-kujulisi kiviskulptuure kui kivist kaitserajatisi. Arvatakse, et neid on mõjutanud teised tollased Vahemere maade kultuurid, näiteks Minose kultuur Kreetal.

Kirjalikes allikates on Menorcat esimest korda mainitud 6. sajandil eKr [1]. Baleaarid koosnevad ühest suurest ja ühest väikesest saarest ning sellest tulenesid saarte ladinakeelsed nimed Maiorica ja Minorica. Siit pärinevad saarte tänapäevased nimed Mallorca ja Menorca. [2]

Saare vallutasid foiniiklased, hiljem kartaagolased. Aastatel 123122 eKr läksid saared Rooma riigile. Pärast Augustuse maadejaotust kuulusid nad Hispania Tarraconensise provintsi. Pärast Diocletianuse ja Constantinose riigireforme moodustasid Baleaarid ja Pitiuusid 369 uue provintsi Insulae Baleares. 5. sajandil tungisid saarele vandaalid. Aastatel 534768 kuulusid Baleaarid Bütsantsile, seejärel vallutasid need araablased. [2]

903. aastal liideti Menorca Manūrqah'[viide?] nime all Córdoba kalifaadiga. 1231 vallutasid kristlased Mallorca, misjärel Menorcast sai sõltumatu islamiriik. 17. jaanuaril 1287 vallutas Aragóni kuningas Alfonso III ka Menorca ja 17. jaanuari tähistatakse Menorcal rahvuspühana. Araablased, kes keeldusid kristlusesse pöördumast, müüdi orjadeks.

Menorca kuulus Majorca kuningriiki, mis oli Aragoni sõltlasriik. 1344 liidendas Aragon selle endaga, seejärel sai osaks Hispaaniast. 1708 vallutas Hispaania pärilussõjas saare Suurbritannia. 1802 sõlmitud Amiensi lepinguga sai Hispaania saare tagasi.

Sealt pärineb majonees.

Viited

muuda
  1. Antiigileksikon annab esmamainimise ajaks "6. sajand m.a.j.". See on arvatavasti viga.
  2. 2,0 2,1 Antiigileksikon, 1. kd., lk. 82-83

Välislingid

muuda