Ava peamenüü

Estonia-Film oli tummfilme tootev ettevõte Eestis. Tegutses aastatel 19191932.[1]

Filmistuudio asutas Johannes Pääsuke, kelle idee see erinevate allikate andmeil algselt oli. Kahjuks ei jõudnud ta ise selles stuudios kaasa lüüa, kuna hukkus 1918 Vene sõjaväkke mobiliseerituna rongiõnnetuses.[1]

Projekti viisid ellu vennad Peeter Parikas ja Georg Johannes Parikas (kapital) & Theodor Märska, Konstantin Märska (teostus). Eeskujuks oli Lumierid'e analoogne filmiettevõta.

Produtseeriti üks täispikk mängufilm: "Armastuse pisielukas" (1921). Estonia-Film tõi eesti filmindusse ringvaate kui sellise. Põhiliselt tegeleti dokumentaalfilmindusega (eluolu- ja päevakajalised filmid). Need filmid olid suuresti Riigikroonika eelkäijad.

Tähtsamate olustikufilmide "Tallinna "ilu"" ja "Tartu "ilu"" eesmärgiks oli ärgitada toonaseid kodanikke linna korrashoiule – näidati linnade varjukülgi üldise korrashoiu seisukohast.

Tähtsaimaks ülevaatefilmiks oli "Filmikaameraga läbi Eestimaa" (1924), millest sai Eesti visiitkaart välisriikides.

Estonia-Film korraldas 1923. ja 1925. aastal Eesti esimesed missivõistlused.

1927. aastal tekkis seoses helifilmi tekkimisega ka Eestis üha suurem nõudlus helifilmi järele. Estonia-Film üritas koondada olemasolevaid ressursse, et teha esimene eesti helifilm, kuid plaanid jäid esialgu vaid plaanideks.

1932. aastal kuulutas Estonia-Film välja pankroti ja lõpetas tegevuse.

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 "Estonia Film". Eesti filmi andmebaas. Kasutatud 13.01.2013.