Estonia-Film
Estonia-Film oli esimene Eesti Vabariigi filmiühing, mis tegutses aastatel 1919–1932.
Vendade Theodor Märska ja Konstantin Märska eestvedamisel alustati tööd juba 1919. aastal, aga ametlikult asutati ettevõte Peeter Parikase initsiatiivil ja rahalisel toel 10. septembril 1920. Eeskujuks oli vendade Lumière’ide analoogne filmiettevõte.[1] Ettevõtet juhtis Peeter Parikas.[2]
Filmid muuda
Estonia-Film tootis ja levitas filme ning tõi Eesti filmindusse ringvaate: esimest ringvaadet näidati 1920. aasta veebruaris.
Põhiliselt tehti dokumentaalfilme (eluolu- ja päevakajalised filmid). Need filmid olid suuresti riigikroonika eelkäijad. Stuudio üks suuremaid saavutusi oli täispikk dokumentaalfilm, millest esimene oli "Filmikaameraga läbi Eesti" (1924), mida näidati ka Saksamaal, Ungaris, Rootsis ja Lätis ning millest sai Eesti visiitkaart välisriikides.[3] Sarjast on säilinud üksikuid kaadreid.
Olustikufilmide "Tallinna "ilu"" ja "Tartu "ilu"" eesmärk oli ärgitada kodanikke linna korrashoiule – näidati linnade varjukülgi üldise korrashoiu seisukohast.
1921. aastal valmis stuudios esimene mängufilm, naljapilt "Armastuse pisielukas", mis filmi Tallinnas ühe päevaga. Film pole säilinud ja selle sisu pole teada.[3] Stuudio mängufilmikatsetused jäidki lühiformaati ja need pole säilinud.
Paljudest Estonia-Filmi tähtsatest jäädvustustest (Eesti kulla Venemaalt Tallinna toomine, Tartu rahu allakirjutamine) pole kaadritki alles.
Kinod muuda
Estonia-Filmile kuulusid Tallinnas järgmised kinod:
- Rekord Näituseväljakul (hiljem nn rahvakino Endla)
- 1927 Passaaž Viru tänaval (omandamisel sai nime Rekord; hiljem esietenduskino, veel hiljem Helios)
- kino Kungla Tõnismäel, Pärnu mnt 41
Muu tegevus muuda
Estonia-Filmi filmilabor asus Viru tänaval.
Aastatel 1926–1931 andis ettevõte välja oma aja tähtsaimat filmiajakirja Filmileht.
Estonia-Film korraldas 1923. ja 1925. aastal Eesti esimesed missivõistlused.
1927. aastal tekkis seoses helifilmi tulekuga ka Eestis üha suurem nõudlus helifilmi järele. Estonia-Film küll üritas oma ressursse kokku võttes teha esimese eesti helifilmi, kuid teoks need plaanid ei saanud.
Tegevuse lõpetamine muuda
Üleilmne majanduskriis ja tehniline revolutsioon (helifilmi sünd ja levik) mõjutasid Estonia-Filmi tegevust sedavõrd, et Estonia-Film läks 1932. aastal pankrotti ja lõpetas 19. detsembril 1932 tegevuse.
Viited muuda
- ↑ Eesti Filmi Andmebaas (vaadatud 26. oktoobril 2019)
- ↑ Jaak Lõhmus. "Fotograafi(de) jälg". Postimees, 1. november 2008
- ↑ 3,0 3,1 "Esimene Eestis". (koostaja Allan Espenberg). Tammerraamat. 2017. ISBN 978-9949-616-08-4