Rao Heidmets
See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2020) |
Rao Heidmets (sündinud 15. septembril 1956 Pärnus) on Eesti animafilmirežissöör.
| Rao Heidmets (Foto: J. Künnap) | |
|---|---|
.jpg) | |
| Sünniaeg |
15. september 1956 Pärnu, Eesti |
| Tegevusala | režissöör, stsenarist, produtsent, animaator |
| Tunnustus | Valgetähe V klassi teenetemärk |
| Mõjutused | "Kollane allveelaev" (1968), Priit Pärn |
| Olulised teosed | "Tuvitädi" (1983), "Papa Carlo teater" (1988) |
Rao Heidmets on lõpetanud 1976. aastal Lydia Koidula nimelise Pärnu 2. Keskkooli ja 1981. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi elektriinsenerina.[1]
Heidmets on korraldanud animatsiooni töötubasid Eestis, Saksamaal, Hiinas, USA-s ja Mehhikos. Ta on õpetanud animatsiooni, filmirežiid ja loovmõtlemist Tartu Kõrgemas Kunstikoolis, Balti Filmi- ja Meediakoolis, Eesti Kunstiakadeemias ja IT Kolledžis.[2]
2013. aastal ilmus Rao Heidmetsa "Animaõpik"[3] – Eesti esimene algajatele mõeldud animatsioonikäsiraamat. 2019. aastal ilmus raamat "Kuidas telefoniga filmi teha".[4]
2017. aastal andis ta välja DVD oma parimatest töödest "Best of Rao Heidmets".[5][6]
Eesti Kinoliidu ja Eesti Kunstnike Liidu liige.
Elulugu
muudaHeidmets soovis filmindusega tegelema hakata juba pärast keskkooli lõppu, kuid vältimaks NSV sõjaväkke värbamist otsustas astuda ülikooli. Moskva kinokunsti eriala oli välistatud suure konkursi ja kehva keeleoskuse tõttu. "Kuna olin lõpetanud Koidula kooli matemaatika-füüsikaklassi, polnud mul nende ainetega probleeme, sain Tallinna Polütehnilisse Instituuti sisse ja lõpetasin selle elektriinsenerina. Õppimise ajal hakkasin Nukufilmiga sidemeid looma ja pärast lõpetamist läksin sinna tööle."[7]
Ülikoolipäevil osales underground-filmide tegemisel koos Hardi Volmeri, Jaak Arro ja teistega rühmituses Päratrust Film. 1982. aastal asus tööle stuudiosse Tallinnfilm animaatorina, aastail 1983–1994 oli samas ka nukufilmide režissöör.[1] Kui Heidmetsalt küsiti, kas ta oleks tahtnud teha pigem mängu- või nukufilme, vastas ta niiː "Kõik tahaks suuri mängufilme teha, aga selleks pidi tollal Moskva kõrgema kinokooli ära lõpetama, alles siis võisid režissöörina Tallinnfilmi tulla."[7]
1991. aastal rajas ta Rao Heidmetsa Filmistuudio, kus on tootnud oma mõlemad mängufilmid ja filmi "Elulood" (2007).
1999–2001 töötas Heidmets Eesti Televisioonis laste- ja noorteprogrammi peaprodutsendina. 2002. aastast on ta stuudio Nukufilm režissöör.[1]
Rao Heidmets on osalenud mitme rahvusvahelise animafilmide festivali žüriis.[viide?] 1997–1999 oli ta Eesti Filmi Sihtasutuse eksperdikomisjoni liige.[viide?]
Aastatel 1996–2019 oli Heidmets Eesti Animatsiooni Liidu esimees.[viide?]
Filmitalu
muudaKubja-Mardi talu asub Palamulla külas Raplamaal ning Filmitaluks sai see 3. mail 2018. Filmitalu eestvedajad ning MTÜ juhatuse liikmed on Rao Heidmets ja Eva Toome.[8] Talulauta ehitatud stuudios antakse filmiõpet töötubade, koolituste, animateraapia, esitluste ja loengute kaudu.[9]
Filmid
muudaRao Heidmets on lavastanud filme. Tema animafilmides on vahel kasutatud isegi inimesesuurusi nukke ja elavaid inimesi nukkudena. Heidmetsa filmid on tihti fantaasiarikkad ja sürrealistlikud.[1] Film "Papa Carlo teater" on ainuke eesti film, mis Cannes'i filmifestivali võistlusprogrammi valituna on olnud nomineeritud auhinnale Kuldne Palmioks (lühifilmi kategoorias).
| Aasta | Nimi | Filmi liik | Režissöör | Stsenarist | Muu | Märkused |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 1979 | "Kaupmees ja ahvid" | nukufilm | kunstnik-multiplikaator | Kaaskunstnik-multiplikaatorid: Kristel Kallasvee, Tõnis Sahkai. Režissöör Elbert Tuganov | ||
| 1979 | "Giufa" | nukufilm | kunstniku assistent | Režissöör Elbert Tuganov | ||
| 1980 | "Ohver" | nukufilm | nukkude ja dekoratsioonide valmistaja | Teised nukkude ja dekoratsioonide valmistajad Jan Kalleon, Heikki Üleksin, Ilmar Ernits. Režissöör Elbert Tuganov | ||
| 1980 | "Välek Vibulane" | nukufilm | kunstnik-multiplikaator | Kaaskunstnik-multiplikaator: Kristel Kallasvee. Elar Kuusi jutustuse "Kotkakoopa Poeg" ainetel. Režissöör Heino Pars | ||
| 1982 | "Pagar ja korstnapühkija" | nukufilm | kunstnik-multiplikaator | Kaaskunstnik-multiplikaatorid: Tõnis Sahkai, Aarne Ahi, Margus Bamberg, Andres Vaik. Režissöör Kalju Kivi | ||
| 1983 | "Tuvitädi" | nukufilm | Jah | animaator | ||
| 1983 | "Meemeistrite linn" | nukufilm | kunstnik-multiplikaator | Kaaskunstnik-multiplikaatorid: Margus Bamberg, Kalju Kurepõld, Tõnis Sahkai, Andres Vaik. Režissöör Heino Pars | ||
| 1985 | "Nuril" | nukufilm | Jah | kunstnik-multiplikaator | ||
| 1986 | "Kaelkirjak" | nukufilm | Jah | dublaaži režissöör | ||
| 1987 | "Serenaad" | nukufilm | Jah | Jah | kunstnik | |
| 1988 | "Papa Carlo teater" | nukufilm | Jah | Jah | ||
| 1989 | "Noblesse Oblige" | nukufilm | Jah | Jah | animaator | Kaasstsenaristid Priit Pärn ja Jaak Arro. Teised animaatorid: Tõnis Sahkai, Triin Sarapik, Andres Mänd, Ülle Laanemets |
| 1990 | "Koolilood III. Astronoomiatund" | nukufilm | Jah | Režissöör Tõnis Sahkai | ||
| 1991 | "Päkapikupuu" | nukufilm | Jah | Jah | ||
| 1991 | "Kingikratt" | nukufilm | Jah | Režissöör Aarne Ahi | ||
| 1993 | "Taaselustamise väli" | dokumentaalfilm | Jah | |||
| 1994 | "Elutuba" | nukufilm | Jah | Jah | ||
| 1998 | "Kallis härra Q" | täispikk mängufilm | Jah | Jah | produtsent, kunstnik, monteerija | Kaasstsenarist Indrek Rohtmets. Kaaskunstnik Ene-Liis Semper. Kaasmonteerija Sirje Haagel |
| 2001 | "Heinaloom" | lühimängufilm, komöödia | Jah | Jah | produtsent | |
| 2002 | "Collective Witchcraft" | 1minutine nukufilm, reklaam | Jah | Jah | ||
| 2003 | "Irresistible Opportunities" | 1minutine nukufilm, reklaam | Jah | Jah | ||
| 2003 | "Gravity Miracle" | 1minutine nukufilm, reklaam | Jah | Jah | ||
| 2003 | "Jewelry Addiction" | 1minutine nukufilm, reklaam | Jah | Jah | ||
| 2003 | "Enigmatical Lover" | 1minutine nukufilm, reklaam | Jah | Jah | ||
| 2003 | "Instinkt" | nukufilm | Jah | Jah | monteerija | Kaasmonteerija Urmas Jõemees |
| 2004 | "Miriam mängib peitust" | nukufilm | piltstsenaariumi joonistaja | Režissöör Priit Tender | ||
| 2005 | "Concistador" | 1minutine nukufilm, reklaam | Jah | Jah | ||
| 2005 | "Crazy Hour" | 1minutine nukufilm, reklaam | ||||
| 2006 | "Pärlimees" | nukufilm | Jah | Jah | idee autor, kunstnik, monteerija | Kaaskunstnikud Liina Keevallik, Keesi Kapsta. Kaasmonteerija Kersti Miilen |
| 2007 | "Miriami teatriseiklus" | nukufilm | piltstsenaariumi joonistaja | Režissöör Priit Tender | ||
| 2007 | "Elulood" | dokumentaalfilm, joonisfilm | Jah | Jah | produtsent | Kaasstsenarist Mats Traat |
| 2008 | "Kaasasündinud kohustused" | nukufilm | Jah | Jah | monteerija | Kaasmonteerija Urmas Jõemees |
| 2009 | "Miriami katkine pilt" | nukufilm | piltstsenaariumi joonistaja | Režissöör Priit Tender | ||
| 2011 | "Prohveti sünd" | nukufilm | Jah | Jah | kunstnik, monteerija | Kaasmonteerija Urmas Jõemees. |
| 2012 | "Miriami köögikombain" | nukufilm | piltstsenaariumi joonistaja | Režissöör Andres Tenusaar | ||
| 2012 | "Muna" | lühimängufilm, nukufilm | Jah | Jah | produtsent, idee autor, monteerija | |
| 2016 | "Elu enne elu" | animafilm | Jah | Jah | produtsent, kunstnik, monteerija | Kaasmonteerija Urmas Jõemees |
| 2017 | "Vaata rändajat" | dokumentaalfilm, animafilm | Jah | produtsent, monteerija, graafiline disainer, digipildi töötleja | Kaasmonteerija Urmas Jõemees. Teine digipildi töötleja Pauline Heidmets. Film räägib rännumehe Hendrik Relve kohtumisest piisoniga |
Kõik tabeli andmed on pärit Eesti Filmi Andmebaasist.[10]
Tunnustus
muudaFilmiauhinnad
muuda- 1983 parim animafilm, III üleliiduline noorte kinematografistide festival Kišinjovis, NSV Liit – filmi "Tuvitädi" ees
- 1983 parim debüütfilm, III animafilmifestival "Rapla 1984" – filmi "Tuvitädi" eest
- 1986 III koht, I NSV Liidu Kinoliidu animafilmifestival Repinos, NSV Liit – filmi "Kaelkirjak" eest
- 1988 II koht, III NSV Liidu Kinoliidu animafilmifestival Thbilisis, NSV Liit – filmi "Papa Carlo teater" eest
- 1989 grand prix, XIII rahvusvaheline animafilmifestival CINANIMA, Espinho, Portugal – filmi "Papa Carlo teater" eest
- 1989 – nominatsioon, Cannes'i filmifestival, Prantsusmaa – filmi "Papa Carlo teater" eest
- 1990 II koht, NSV Liidu Kinoliidu animafilmifestival Bolševos – filmi "Noblesse oblige" eest
- 1992 publikupreemia "Bourg-en-Bresse", animafilmifestival "Jeunesse's", Prantsusmaa – filmi "Päkapikupuu" eest
- 1994 Kuldkentaur (parima animafilmi auhind), Peterburi rahvusvaheline animafilmifestival "Message to Man", Venemaa – filmi "Elutuba" eest
- 1995 Rosella Lamina personaalpreemia, XI Odense rahvusvaheline filmifestival, Taani – filmi "Elutuba" eest
- 1995 žürii eriauhind, I Antalya rahvusvaheline Euroopa filmide festival, Türgi – filmi "Elutuba" eest
- 1997 peaauhind (kategoorias Eesti animafilm 1991-1997), festival "Pärnu filmipäevad '97" – filmi "Elutuba" eest
- 1999 laste žürii auhind "El Rapto Mas Cool", V México rahvusvaheline laste- (...ja mitte päris laste)filmide festival, Mehhiko – filmi "Kallis härra Q" eest
- 1999 laste- ja noortežürii auhind, Cottbusi rahvusvaheline filmifestival, Saksamaa – filmi "Kallis härra Q" eest
- 2003 Jose Abeli auhind, XXVII rahvusvaheline animafilmide festival CINANIMA, Espinho, Portugal – filmi "Instinkt" eest
- 2003 auhind originaalsuse eest, VIII Peterburi keskkonnateemaliste filmide festival "Green Vision", Venemaa – filmi "Instinkt" eest
- 2003 parim animafilm, VII Ismailia rahvusvaheline dokumentaal- ja lühifilmide festival, Egiptus – filmi "Instinkt" eest
- 2003 žürii eriauhind ja kriitikute eriauhind, filmifestival "Krok", Ukraina – filmi "Instinkt" eest
- 2004 Hiroshima eriauhind, X Hiroshima rahvusvaheline animafestival, Jaapan – filmi "Instinkt" eest
- 2004 II auhind, XII Stuttgardi rahvusvaheline animafilmide festival, Saksamaa – filmi "Instinkt" eest
- 2004 parim animafilm (10–30-minutiliste filmide kategoorias), II rahvusvaheline animafilmide festival BIMINI, Läti – filmi "Instinkt" eest
- 2004 parim animafilm, filmifestival "Avanca", Portugal – filmi "Instinkt" eest
- 2005 meisterlikkuse auhind, VIII animafilmide festival "Animajevka", Mogiljov, Valgevene – filmi "Instinkt" eest
- 2006 parim animafilm, XIV Santiago rahvusvaheline lühifilmide festival, Tšiili – filmi "Pärlimees" eest
- 2006 žürii eridiplom, animafilmifestival "Tindirindis", Leedu – filmi "Pärlimees" eest
- 2007 žürii eriauhind, XI ökoloogiateemaliste telefilmide festival Hantõ-Mansiiskis, Venemaa – filmi "Pärlimees" eest
- 2008 Kuldne Gunnar, Fredrikstadi animafilmide festival, Norra – filmi "Kaasasündinud kohustused" eest
- 2008 parim animafilm, Siena lühifilmide festival, Itaalia – filmi "Kaasasündinud kohustused" eest
- 2009 Aleksandr Tatarski nimeline auhind, filmifestival "Krok", Ukraina – filmi "Kaasasündinud kohustused" eest
- 2009 Pronksist Pegasus, Poznani rahvusvaheline animafilmide festival "Animator", Poola – filmi "Kaasasündinud kohustused" eest
- 2009 grand prix (lühifilmid), Ottawa rahvusvaheline animafilmide festival, Kanada – filmi "Kaasasündinud kohustused" eest
Ise peab ta neist tähtsamaiks Kanadas Ottawa ja Portugali Espinho festivalilt võidetud Grand Prix'd ning Kuldse Palmioksa nominatsiooni Cannes'is.[7]
Isiklikku
muudaTema vend on Tallinna Ülikooli professor Mati Heidmets.
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti Filmi Andmebaas: Rao Heidmets
- ↑ Filmitalu
- ↑ Rao Heidmets (2013). Animaõpik. Tallinn: Koolibri. ISBN 9789985031384.
- ↑ Rao Heidmets (2019). Kuidas telefoniga filmi teha?. Tallinn: Koolibri. ISBN 9789985042656.
- ↑ Ester: Best of Rao Heidmets [Videosalvestis]
- ↑ Tiit Tuumalu (14. september 2016). "Animatsioon aitab ka viimase pingi kahemeest". Postimees Online. Vaadatud 13.04.2020.
- ↑ 7,0 7,1 7,2 Karin Klaus (3. jaanuar 2017). "Rao Heidmets: Filmi saab teha iga koolilapski". Pärnu Postimees. Vaadatud 13.04.2020.
- ↑ Teatmik.ee
- ↑ Filmitalu: Filmiõpetus
- ↑ https://www.efis.ee/et/abi/moodulid/otsing?search_type=Titles&keywords=rao+heidmets
Välislingid
muuda- Rao Heidmets andmekogus IMDb (inglise)
- Nukufilm: Rao Heidmets
- Artikkel filmist "Elulood" ajakirjas Teater. Muusika. Kino
- Film "Instinkt"
