Cannes'i filmifestival
Cannes'i filmifestival (prantsuse keeles Festival de Cannes) on iga-aastane rahvusvaheline A-kategooria filmifestival, mis toimus esimest korda 1946. aastal. See leiab aset maikuus Lõuna-Prantsusmaal Cannes'is Festivalide ja Kongresside palees.[1] Filmifestival kuulub Rahvusvahelise Filmiprodutsentide Liitude Föderatsiooni (FIAPF) otsusega rahvusvaheliselt sertifitseeritud võistlusprogrammiga ehk A-kategooria festivalide hulka. Cannes'i filmifestival on oluline sündmus filmielus nii Prantsusmaal kui ka üle maailma. Seal näidatakse viimase aasta uusi erižanrilisi linateoseid, lühifilme ja dokumentaalfilme.[2]
Cannes'i 73. filmifestival toimub koroonaviiruse leviku tõttu erandkorras 6.–17. juulil 2021. Žürii esimees on Spike Lee, kes on filmifestivali ajaloos esimene mustanahaline žürii juht. Lee pidi ka 2020. aastal festivali žürii esimees olema, kuid üritus jäeti pandeemia tõttu ära.[3]
AjaluguRedigeeri
Cannes'i filmifestivali korraldamise idee tekkis 1937.–1939. aastal. Seda sooviti korraldada inspireerituna Veneetsia filmifestivalist, mis oli esimene omataoline. Prantsusmaa ei soovinud enam sealsest filmifestivalist osa võtta, kuna Itaalias muutus poliitiline olukord ning ka Veneetsia filmifestivali mõjutatas Benito Mussolini valitsus. Esimene Cannes'i filmifestival pidi toimuma 2. septembril 1939. aastal, kuid see lükati edasi, sest Saksamaa tungis 1. septembril Poolasse ja algas teine maailmasõda. 1946. aastal Cannes'i festival lõpuks toimus. Selle idee oli toetada filmikunsti arengut ja julgustada riikide koostööd filmide tegemisel. Filme said festivalile saata ainult need riigid, kellega Prantsusmaal olid head diplomaatilised suhted.[1] Asukoht Prantsuse Rivieras valiti rahvusvahelise tausta tõttu. See on koht, kuhu ajalooliselt kogunesid eri rahvustest inimesed, kes nautisid sealseid restorane, randasid, hotelle ning kultuuri. 1930. aastatel sai Rivierast koht, kus peale massiturismi hakati ka palju visuaalset kunsti looma. Cannes'i filmifestival pidi olema veel üks viis, kuidas rikastada Prantsuse Rivierat. Kõik see tegi Cannes'i ideaalseks filmifestivali asukohaks, kus turistid said ka filmitähti näha.[2]
KorraldusRedigeeri
Aastane eelarve festivali korraldamiseks on 20 miljonit eurot, mis tuleb nii riigilt kui ka eraettevõtetelt. Cannes'i filmifestivali püsiv korraldusmeeskond koosneb 30 inimesest. Ürituse ajaks kasvab meeskonna suurus 700 inimeseni. Filmifestivali meeskonda juhivad president Pierre Lescure, peadirektor Thierry Frémaux ja peasekretär Francois Desrousseaux.[4][5]
Festivali ajaks valitakse neli žüriid, kes vastutavad ühe kindla filmifestivali osa autasustamise eest. Žürii moodustavad filmialaga seotud elukutseid esindavad professionaalid. Züriisse kuulumine, eriti selle esimees olemine, on suur au, mida võib võrrelda elutööauhinnaga.[4]
Filmifestivali mõjuRedigeeri
Cannes'i filmifestivali auhind pole rahaline. Osavõtjate auhind on pigem kommertslik. Võttes osa filmifestivalist saavad nad palju tähelepanu ja tuttavaks teiste filmitegijatega. Samuti on Cannes'i filmifestival üks pidepunkt teiste filmifestivalide ja üleüldse filmitööstuse jaoks. Paljud filmid, mis võibolla pole kinodes kassahitid, kuid on seotud Cannes'iga, saavad sellest kasu. Sellised filmid võivad tuntuks saada ka teistel filmifestivalidel ja neid võib tunnustada rahvusvaheline kriitika. Paljud filmifestivalil osalenud filmid saavad tihti järgneval aastal ka Oscari nominatsioone.[1] Filmifestivali ajal koguneb Cannes'i ligikaudu 200 000 inimest. Suur osa neist on ajakirjanikud, ärimehed ja filmikunsti professionaalid ning õpilased.[4]
PaparatsofotograafiaRedigeeri
Pärast teist maailmasõda sai Cannes'ist koht, kus tavaelu ja kunst sulandusid. See aitas kaasa paparatsofotograafia kujunemisele, kus tehti kuulsustest pilte ilma, et nad poseeriksid. Cannes'i meediakajastus ja festivali suurus aitasid peale sõda arendada fotograafiat. Hakati eristama punase vaiba fotograafiat ja kuulsuste pildistamist vabal ajal. Varem polnud ühelgi teisel üritusel kohal nii palju tuntud näitlejaid ja kuulsusi, keda kõiki oleks olnud võimalik ühes kohas pildistada. Filmifestivali korraldajad said aru, et ainuüksi filmide linastused ei saa nii palju tähelepanu. Seetõttu sai Cannes'i festivalist tänu meediale ning fotograafidele rahvusvaheline glamuurne suursündmus. Meedia kohalolu määras ka selle, kuidas toimusid paljud festivali tseremooniad. Maailmas on kuulsaks saanud Festivalide ja Kongresside palee pikk ja lai punane vaip, kus tutvustatakse staare ning filmiloojaid. Erilised külalised välismaalt, kuulsad näitlejad ning kõmufotograafide tehtud pildid said Cannes'i filmifestivali oluliseks osaks.[6]
PoleemikaRedigeeri
Enamik praegust kriitikat Cannes'i filmifestivali kohta hõlmab selle nüüdset korraldust ning tulevikku. Varem on oldud mures, et rahvusvahelisel filmifestivalil võivad kommerts ja kunst sulanduda või populaarseid Hollywoodi filme võidakse eelistada. Praegu on arutelu Netflixi toodetud filmide üle. Kritiseeritud on peadirektor Thierry Frémaux' otsust 2017. aasta festivalil linastada filme “Okja” ja “The Meyerowitz Stories”, mis on Netflixi toodetud. Peamine probleem on kohalike kinoomanike mure, et voogedastusteenust pakkuvad ettevõtted ohustavad väikeettevõtjaid ning ka filmikunsti kvaliteeti. See on tekitanud arutelu, et võibolla Netflixi ja teiste voogedastusteenust pakkuvate ettevõtete filmidel keelatakse filmifestivalidel osaleda. Plaanis on võtta kasutusele uued reeglid, mis nõuavad enne festivalil osalemist filmi linastumist ka kinosaalides.[7]
AuhinnakategooriadRedigeeri
- Parima filmi auhind Kuldne Palmioks (Palme d'Or)
- Žürii suur auhind (Grand prix)
- Žürii auhind (Prix du Jury)
- Parim lühifilm (Palme d'Or du court métrage)
- Parim naisnäitleja (Prix d'interprétation féminine)
- Parim meesnäitleja (Prix d'interprétation masculine)
- Parim režissöör (Prix de la mise en scène)
- Parim stsenaarium (Prix du scénario)
- Parim debüütfilm (Caméra d'Or)
- Rahvusvahelise Filmikriitikute Ühingu žürii auhind
Kuldse Palmioksa võitjaidRedigeeri
- “Magus elu” – 1960. aasta Federico Fellini film, kinoklassika, mis võitis peale Kuldse Palmioksa ka palju muid filmiauhindu
- “Taksojuht” – 1976. aasta Martin Scorsese film
- “Pulp Fiction” – 1994. aasta Quentin Tarantino film
- “Pianist” – 2002. aasta Roman Polanski film, võitis Oscarite galal kolm auhinda
- “Valge pael” – 2009. aasta Michael Haneke film
- “Elupuu” – 2011. aasta Terrence Malicki film
- “Armastus” – 2012. aasta Michael Haneke film
- “Adele'i elu” – 2013. aasta Abdellatif Kechiche'i film, ainuke film, milles on auhind jagatud režissööri ja kahe peanäitlejanna vahel
- “Ruut” – 2017. aasta Ruben Östlundi film, Rootsi võõrkeelse filmi Oscari nominendi kandidaat
- “Parasiit” – 2019. aasta Bong Joon-ho film [8]
ViitedRedigeeri
- ↑ 1,0 1,1 1,2 de Valck, Maijke and Brendan Kredell, Skadi Loist. 2016. Film Festivals: History, Theory, Method, Practice. London: Routledge
- ↑ 2,0 2,1 Ostrowaka, Dorota. 2017. Cosmopolitan spaces of international film festivals: Cannes Film Festival and the French Riviera. Alphaville: Journal of Film and Screen Media, Winter, 14: 94-110. Availabe at http://www.alphavillejournal.com/Issue14/ArticleOstrowska.pdf, accessed February 25, 2021.
- ↑ Keslassy, Elsa. 2021. Spike Lee Accepts 2021 Cannes Film Festival Jury: ‘Book My Flight Now. We’re Coming!’. Variety, March 21. Availabe at https://variety.com/2021/film/global/spike-lee-cannes-jury-president-2021-1234930756/, accessed March 20, 2021.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Mezias, Stephen and Jesper Strandgaard, Pedersen Silviya, Svejenova, Carmelo Mazza. 2008. Untangling the Impact of European Premier Film Festivals. Creative Encounters Working Paper, 14: 10.
- ↑ The Festival de Cannes site. n. d. The Team. Available at https://www.festival-cannes.com/en/qui-sommes-nous/equipe, accessed March 24, 2021.
- ↑ Schwartz, Vanessa R. 2010. Wide Angle at the Beach. Études photographiques. November 26. Available at https://journals.openedition.org/etudesphotographiques/3455#authors, accessed February 25, 2021.
- ↑ Diffrient, David Scott. 2017. From Nazis to Netflix, the controversies and contradictions of Cannes. The Conversation, May 18. Available at https://theconversation.com/from-nazis-to-netflix-the-controversies-and-contradictions-of-cannes-77655, accessed March 30, 2021.
- ↑ Kohn, Eric and Christian Blauvelt, Kate Erbland, Anne Thompson, Chris O'Falt, David Ehrlich, Tom Brueggemann, Tambay Obenson, Jude Dry. 2019. Every Palme d’Or Winner From the Cannes Film Festival, Ranked. IndieWire, May 13. Available at https://www.indiewire.com/feature/cannes-film-festival-palme-d-or-winners-movies-ranked-1202132111/, accessed March 30, 2021.
VälislingidRedigeeri