Heino Pars
Heino Pars (13. oktoober 1925 Mustla – 8. oktoober 2014 Tallinn) oli Eesti nukufilmirežissöör.
Ta oli maailmas silmapaistva animafilmi koolkonna üks alusepanijaid. Pars töötas Tallinnfilmi stuudio nukufilmide osakonnas režissöörina 1964–1990, tema käe all valmis alates 1962. aastast 31 nukufilmi, teiste seas "Operaator Kõps seeneriigis".
2008. aastal valmis Eesti Nukufilmi 50. tegevusaasta tähistamiseks Elbert Tuganovi ja Heino Parsi loometööd tutvustav dokumentaalfilm "Aja meistrid". Filmi režissöör on Mait Laas ja helilooja Tõnu Kõrvits.
Elulugu
muudaHeino tuli ilmale ühena kaksikutest (isa Jaak Pars, ema Liisa Pars (Purga)), kuid tema kaksikvend Endel suri kahe ja poole aastaselt. Perekonnas oli peale Heino veel vend Arnold ja õde Elfriede, vend Rudolf suri kuueaastaselt. Parsi isa oli isehakanud aednik ja mesinik, samuti vedasid nad naisega väikest maakauplust ning võitööstust. Heino Parsil on kolm tütart: Ene, Maret ja Tiina.
1933. aastal astus õppima Mustla algkooli. Koolis tegutses õpilaste näitering, mille aktiivne liige oli ka Pars – juba kuuendas klassis usaldati tema lavastada Oskar Lutsu lavastus “Kapsapea”. 1939. aastal läks Pars õppima Tartu 1. Reaalkooli, aga juba järgmisel aastal siirdus ta Viljandi keskkooli, kus jõudis lõpetada 10. klassi. Siis algas teine maailmasõda ja Pars mobiliseeriti 1943. aastal Saksa armeesse.
1944. aastal sai ta raskelt haavata ning sattus venelaste kätte vangi. Vangis oli Pars poolteist aastat, kus enne vabanemist tegi vabrikus okastraadist naelu. 1946. aastal vabanes Pars vangilaagrist ning asus õppima Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonda veterinaaria erialale, osaledes samal ajal aktiivselt ülikooli näiteringis. 1950. aastal õpingud katkesid ja Pars asus tööle Järva-Jaanis veterinaarina, samal aastal pidas Pars ka oma pulmi. Otsus ülikool pooleli jätta oli tingitud kartusest, et tema mineviku pärast poleks seda niikuinii lubatud lõpetada. Veterinaari töö kõrvalt oli ta samal ajal näiteringi juht kohalikus kultuurimajas.
1953. aastal proovis Pars astuda Moskva filmiinstituuti režii erialale. Paraku ei lastud teda mandaatkomisjonist edasi, sest instituuti katsetele pääsemiseks oli vaja ette näidata nõukogude keskkooli lõputunnistus, mida Parsil polnud. Küll aga õnnestus tal saada tööle Tallinna Kinostuudio kroonikafilmide osakonda operaatori assistendiks, alustades 1953. aastal Vladimir Parveli käe all. Kroonikafilmide operaatori assistendina töötas Heino Pars kaks aastat, seejärel viidi ta üle mängufilmi.
Elbert Tuganovi ja Parsi teed ristusid enda teadmata esimest korda 1950. aastate algul Tallinna Kinostuudios, kus Tuganov tiitreid tegi. Kolm aastat hiljem mängufilmi “Jahid merel” võtetel tutvusid operaatori assistent Pars ja kombineeritud võtete tegija Tuganov, kelle tööülesandeid ta vajadusel asendas. Tuganov kutsus Parsi 1957. aastal nukufilmi esimese filmi „Peetrikese unenägu” võttegruppi. “Peetrikese unenägu” pidi algselt olema joonisfilm, kuid ajapuuduse ja töötajate vähesuse tõttu otsustati Nukufilmi kasuks, kus Pars sai ka esimest korda nukkudele käed külge. Peale Tuganovi filmide peaoperaatori Aimée Beekmani töölt lahkumist 1960. aastal, oli pinnas soodne, et Pars päriks trooni. See andis Parsile võimaluse olla operaator kaheksale Tuganovi filmile. Pärast mitut aastat operaatori assistendi ja operaatoritööd, pakkus 1961. aastal Tuganov Parsile võimalust võttegrupis ka režissöörina tegutsema hakata. Pars töötas Tallinnfilmi stuudio nukufilmide osakonnas režissöörina 1964 – 1990, tema käe all valmis alates 1962. aastast 31 nukufilmi.
Tuganov Parsi ei abistanud, aga kaikaid kodaraisse ka ei loopinud, nukulavastajate vahel valitses eluterve rivaliteet. Nad ei töötanud tandemina, vaid taktinihkes: üks lõpetas, teine algas, katsid sujuvalt teineteise sabasid ja sarvi. Liidrite järel hakkas tekkima koolkond, ammu enne seda hiilgasid teerajajad filmidega „Park” (Tuganov, 1966) ja „Nael I” (Pars, 1972), millel polnud Silvia Kiige, kauaaegse multifilmitoimetaja sõnul „ENSVs ühtegi meest, kes oleks julgenud stsenaariumi kätte anda”.
Heino Pars oli Mulkide Seltsi ja Eesti Kinoliidu liige.
2008. aastal valmis Eesti Nukufilmi 50. tegevusaasta puhul Elbert Tuganovi ja Heino Parsi loometööd tutvustav dokumentaalfilm “Aja meistrid” (režissöör Mait Laas).
Oma eluloo võttis Heino Pars kokku sõnadega: “Kui palju oli juhuseid, mil surm läks minust riivates mööda! Mul vedas, jäin ellu, ei sattunud isegi mitte Siberisse. Ja nukufilmis sain ma realiseerida kõik oma olulisemad kavatsused. Kokkuvõttena võiks öelda: olen olnud saatuse soosik!”
Looming
muudaPõhilise osa Parsi loomingust moodustavad lastefilmid, kus tihti tegutsevad nukud elavas looduses, millega ta rajas Eesti nukufilmis populaarteadusliku žanri. Lisaks on ta teinud ka kuus täiskasvanutele mõeldud filmi, nendest enim tähelepanu on pälvinud film “Nael”. Parsi looming võitles selle eest, et inimene muutuks poeetilisemaks, rikkamaks. Ta oli kalestumise, ükskõiksuse ja alasti ratsionalismi vastu.
Heino Parsi iseloomustab eelkõige uuendusmeelsus ja uute lahenduste otsimine nii sisus kui vormis. Ta lõi populaarteadusliku suunaga nukufilmi; olles ise loodusearmastaja ja -huviline, püüdis ta loodusimesid edasi anda ka lastele, jagada teadmisi ja äratada huvi looduse vastu.
Teise olulise teemana on Pars oma filmides käsitlenud kõlbluse ja inimsuhete probleemi. Kuigi tema täiskasvanutele suunatud looming on üsna väike, leiab Parsi satiiridest tahet panna publik mõtlema elu teravate nurkade üle. Ta kasutab mängufilmilikku võttestikku täiendamaks ja arendamaks multifilmi võimalusi.
Heino Parsi filmidest jääb kõlama soojus ja soov ühendada pealtnäha ühendamatu: tehislik ja naturaalne, nukufilmi ja mängufilmitehnika, dokumentaalne ja fiktiivne, 2D ja 3D. Ta püüdis leida elujaatavat ühisosa inimlikkuse kaudu ning näha seda ka maailmas meie ümber. „Iga nuku taga on ikka ja alati inimene. Inimene on see, kes ta elama paneb ja talle oma hinge annab!” on ta ise öelnud.
Operaator Kõps
muudaAlgul ei olnud stuudio juhtkond Parsi idee – teha looduskaadritega nukufilmi – headuses kuigi kindel. Direktsiooni “eestkõnelejad” pakkusid välja teha dokumentaalfilm diktoritekstiga. Pars oli aga eelnevalt jõudnud konsulteerida Lennart Meriga, kes töötas tol ajal toimetuskolleegiumis ning toetas režissööri kavatsust tuua ekraanile ebatavalisest rakursist avaneva metsaaluse looduse ilu, sisendamaks väikesele vaatajale selle kaudu ka kodumaatunnet ja -armastust, millest tollal kõneldagi ei tohtinud. Parsi esimene eksperimentaalfilm läks tootmisse. Valmis filmi võttis kunstinõukogu aplausiga vastu.
1964. aastal valminud filmis «Operaator Kõps seeneriigis» sulandas ta esimest korda kokku nuku- ja elava looduse maailma, olles üks esimesi Ida-Euroopas, kes nii mastaapselt selliste katsetustega tegeles.
Debüüdile järgnes veel kolm samalaadset nukufilmi, mis viisid lapsed marjametsa, üksikule saarele ja kiviriiki. Filmid võeti vaimustusega omaks, kuid Goskino kuraatoril Viktoria Svjatkovskajal ei olnud neid filme kuhugi panna. Nõukogude animatsioonis ei olnud olemas sellist žanrit, nagu populaarteaduslik film.
Filmis näidatavad seened ja kommenteerivad tekstid pani Pars kokku koos kunstnik-lavastaja Štšukiniga, kelle hobi oli joonistada seeni ning nende kohta teaduslikke andmeid koguda, otsida nende ladinakeelseid nimetusi ning säilitada neid oma kogus. Kontrolliks kutsuti filmis näidatavaid seeni ja tekstilist materjali analüüsima Tartu Riikliku Ülikooli mükoloog Kuulo Kalamees.
“Nael” (1972)
muudaAasta pärast Kõpsi seeria valmimist alustas Pars tööd “Naelaga”. Esimene käsikirjavariant sisaldas 19 lühipala. Toimetus valis välja kõige huvitavamad. Pars viimistles stsenaariumi ning valmis variant esitati nii peatoimetajale Lembit Remmelgale kui ka stuudio direktorile Nikolai Danilovitšile. Pars saadeti Moskvasse Goskino peatoimetaja juurde konsultatsiooni. Goskino peatoimetaja oli tol ajal Kotov. Parsil õnnestus Kotov nõusse saada, kuid kohalik ülemuskond ei julgenud tulevase filmi kaitseks sõnagi paotada. Kotov pakkus välja, et laseb filmi tootmisse ilma stuudio ja kinokomitee esilduseta, kuid tingimusel, et režissöör toob talle läbivaatamiseks filmi tummvariandi. Kotov võttis kogu vastutuse enda peale.
“Nael” tuli esikohale VI üleliidulisel filmifestivalil Alma-Atas 1983. aastal (koos Sojuzmultfilmis valminud “Nu, pogodi!” esimese seeriaga), ent piiri taha film ei pääsenud. Naela ei võetud vastu rahvusvahelistele festivalidele põhjendusel, et tegu on väga inimvaenuliku filmiga. 1974. aastal Itaalias toimunud Rahvusvahelise Filmitehnika Ühingu (UNIATEC) XII kongressil pälvis “Nael” auhinna uudse võttetehnika kasutamise eest multiplikatsioonis.
Filmograafia
muudaAasta | Film | Amet | Režissöör | Filmistuudio | Vorm |
---|---|---|---|---|---|
1955 | Jahid merel | operaatori assistent | Mihhail Jegorov | Tallinna Kinostuudio | mängufilm |
1955 | Kui saabub õhtu | operaatori assistent | Aleksandr Mandrõkin | Tallinna Kinostuudio | kontsertfilm |
1955 | Värav nr 1 | operaatori assistent | Oleg Lentsius | Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio | lühimängufilm |
1956 | Üks moment, oodake! | operaatori assistent | Virve Reiman | Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio | lühimängufilm |
1958 | Esimese järgu kapten | operaatori assistent | Aleksandr Mandrõkin | Tallinna Kinostuudio | mängufilm |
1958 | Peetrikese unenägu | operaatori assistent | Elbert Tuganov | Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio | nukufilm |
1960 | Metsamuinasjutt | operaator | Elbert Tuganov | Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio | nukufilm |
1961 | Mina ja Murri | operaator | Elbert Tuganov | Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio | nukufilm |
1961 | Ott kosmoses | operaator | Elbert Tuganov | Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio | nukufilm |
1961 | Humoristlik aastavahetuse ringvaade | operaator | Eduard Eljas | Tallinnfilm | filmikroonika |
1962 | Väike motoroller | režissöör | Heino Pars | Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio | nukufilm |
1962 | Peaaegu uskumatu lugu | operaator | Elbert Tuganov | Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio | nukufilm |
1962 | Kaks lugu | operaator | Elbert Tuganov | Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio | nukufilm |
1963 | Talent | operaator | Elbert Tuganov | Tallinnfilm | nukufilm |
1963 | Just nii | operaator | Elbert Tuganov | Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio | nukufilm |
1964 | Tublid loomad | operaator | Elbert Tuganov | Tallinnfilm | nukufilm |
1964 | Operaator Kõps seeneriigis | stsenarist, režissöör | Heino Pars | Tallinnfilm | nukufilm |
1965 | Operaator Kõps marjametsas | stsenarist, režissöör | Heino Pars | Tallinnfilm | nukufilm |
1965 | Jaak ja robot | režissöör | Heino Pars | Tallinnfilm | nukufilm |
1966 | Operaator Kõps üksikul saarel | režissöör | Heino Pars | Tallinnfilm | nukufilm |
1967 | Jussikese seitse sõpra | režissöör | Heino Pars | Tallinnfilm | nukufilm |
1967 | Vanapagan sulast kauplemas | režissöör | Heino Pars | Tallinnfilm | nukufilm |
1968 | Operaator Kõps kiviriigis | režissöör | Heino Pars | Tallinnfilm | nukufilm |
1969 | Viisk, põis ja õlekõrs | režissöör | Heino Pars | Tallinnfilm | nukufilm |
1969 | Lindude ja loomade sõda | režissöör | Heino Pars | Tallinnfilm | nukufilm |
1969 | Sajajalgne | režissöör | Heino Pars | Tallinnfilm | nukufilm |
1970 | Lumeveski | režissöör | Heino Pars | Tallinnfilm | nukufilm |
1971 | Putukate suvemängud | režissöör | Heino Pars | Tallinnfilm | nukufilm |
1971 | Mardileib | režissöör | Heino Pars | Tallinnfilm | nukufilm |
1972 | Nael I | stsenarist, režissöör | Heino Pars | Tallinnfilm | nukufilm, animafilm |
1973 | Veealused | režissöör | Heino Pars | Tallinnfilm | nukufilm |
1973 | Pallid | stsenarist, režissöör | Heino Pars | Tallinnfilm | nukufilm |
1974 | Muinasjutt Tema Majesteedist | stsenarist, režissöör | Heino Pars | Tallinnfilm | nukufilm |
1975 | Laulud kevadele | režissöör | Heino Pars | Tallinnfilm | nukufilm |
1976 | Soss-sepp | režissöör | Heino Pars | Tallinnfilm | nukufilm |
1977 | Kunksmoor | režissöör | Heino Pars | Tallinnfilm | nukufilm |
1977 | Savitüki lugu | režissöör | Heino Pars | Tallinnfilm | nukufilm |
1978 | Kunksmoor ja kapten Trumm | režissöör | Heino Pars | Tallinnfilm | nukufilm |
1979 | Kui mehed laulavad | stsenarist, režissöör | Heino Pars | Tallinnfilm | nukufilm |
1980 | Välek Vibulane | stsenarist, režissöör | Heino Pars | Tallinnfilm | nukufilm |
1981 | Nael II | stsenarist, režissöör | Heino Pars | Tallinnfilm | nukufilm |
1983 | Meemeistrite linn | stsenarist, režissöör,
dublaaži režissöör |
Heino Pars | Tallinnfilm | nukufilm |
1984 | Naerupall | stsenarist, režissöör | Heino Pars | Tallinnfilm | nukufilm |
1985 | Seitse kuradit | stsenarist, režissöör | Heino Pars | Tallinnfilm | nukufilm |
1986 | Elujõgi | stsenarist, režissöör | Heino Pars | Tallinnfilm | nukufilm |
1988 | Hernes | režissöör | Heino Pars | Tallinnfilm | nukufilm |
1990 | Päkapikud piiluvad | režissöör | Heino Pars | Tallinnfilm | nukufilm |
Tunnustus
muudaAasta | Film | Auhind |
---|---|---|
1960 | Metsamuinasjutt | Rahvusvahelise Nukuteatriühingu UNIMA filmifestival (Bucharest, Romania) – IV auhind |
1963 | Ott Kosmoses | Rahvusvaheline kosmonautika- ja astronautika-alaste filmide festival (Deauville, France) – eriauhind |
1964 | Ott kosmoses | I üleliiduline filmifestival (Leningrad, NSVL) – I auhind |
1965 | Operaator Kõps seeneriigis | Balti liiduvabariikide, Valgevene ja Moldaavia filmifestival (NSVL) – rändauhind "Zubr" ja I järgu diplom – parim populaarteaduslik film;
diplom parima populaarteadusliku filmi stsenaariumi eest |
1969 | Operaator Kõps kiviriigis | Balti liiduvabariikide, Valgevene ja Moldaavia filmifestival (NSVL) – diplom – parim lastele suunatud populaarteaduslik film |
1973 | Nael I | Almaty International Film Festival "Shaken Stars" (Kazakhstan) – preemia parima multifilmi eest (koos filmiga "Nu, pogodi!") |
1974 | Putukate suvemängud | V üleliiduline spordifilmide festival (Tallinn, NSVL) – pronksmedal |
1975 | ENSV teenelise kunstitegelase aunimetus ja ENSV riikliku preemia | |
1976 | Laulud kevadele | Üleliiduline filmifestival (NSVL) – diplom ja auhind parima muusika ja helikujunduse eest |
1977 | Soss-sepp | X üleliiduline filmifestival (Riia, NSVL) – III auhind |
1981 | Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu aukiri | |
1984 | Meemeistrite linn | Multifilmide festival Rapla (ENSV) – laste žürii auhind |
1986 | Meemeistrite linn | III Nõukogude Eesti filmifestival (ENSV) – laste žürii auhind: parim multifilm (koos filmiga "Ramsese vembud") |
1986 | Seitse kuradit | TPI filmifestival (Tallinn, ENSV) – ajalehe Molodjož Estonii auhind |
2001 | Valgetähe V klassi teenetemärk | |
2007 | PÖFFi elutööpreemia | |
2009 | Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia | |
2010 | XII Eesti Filmi Päevad – Eesti filmi teenetemärk – Kuldpääsu – tehtud töö eest Eesti filmimaastikul |
Allikad
muuda- "Heino Pars – intervjuu". Eesti Film 100. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. oktoober 2014. Vaadatud 13. jaanuaril 2024.
- Tenusaar, Aleksei; Koppel, Annika (oktoober 2005). "Hommage nukufilmimeistrile: Heino Pars 80". Teater. Muusika. Kino (10): 86–93 – cit. via DIGAR.
- Teder, Tarmo (7. märts 2008). "Film kui väärikas sõjaelevant". Sirp. Vaadatud 13. jaanuaril 2024.
- "In memoriam: Heino Pars". Sirp. 17. oktoober 2014. Vaadatud 13. jaanuaril 2024.
- "Heino Pars - Eesti filmi andmebaas". www.efis.ee. Vaadatud 13. jaanuaril 2024.
- Tuumalu, Tiit (8. oktoober 2014). "Hüvasti, Kõpsu-autor!". Postimees. Vaadatud 13. jaanuaril 2024.
- Kiik, Silvia (november 2010). "Saatuse soosik, Nukufilmimeister Heino Pars 85". Teater. Muusika. Kino (11): 118–124 – cit. via DIGAR.