Lembit Remmelgas
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Jaanuar 2020) |
Lembit Remmelgas (4. veebruar 1921 Jamburg, Venemaa – 25. juuli 1992 Tallinn) oli eesti kriitik, tõlkija ja stsenarist.
Ta lõpetas 1938. aastal Narva gümnaasiumi ja 1955. aastal NLKP KK Kõrgema Parteikooli Moskvas. Oli teises maailmasõjas Punaarmees, seejärel 1944–1953 ajakirjanik. Aastatel 1953–1960 ja 1976–1981 oli Remmelgas Eesti Kirjanike Liidu juhatuse sekretär, aastatel 1981–1983 Eesti Kirjanike Liidu juhatuse esimehe asetäitja. 1960. aastal kõrvaldati Remmelgas EKP Keskkomitee eestvõttel Eesti NSV Kirjanike Liidu juhatuse sekretäri ametikohalt.[1] Lembit Remmelgas pidi uuesti lahkuma Eesti NSV Kirjanike Liidu ühe juhi, juhatuse esimehe asetäitja kohalt siis, kui 1983. aastal sunniti EKP Keskkomitee osavõtul Paul Kuusberg lahkuma esimehe kohalt.[2]
Looming
muudaKirjanduskriitikuna, kes esindas marksistlikku vaadet, mõistis Lembit Remmelgas ühena esimestest 1950. aastate teisel poolel hukka nõukogude kirjanduses 1940.–1950. aastail võimutsenud vulgaarsotsioloogilise meetodi, nihilistliku suhtumise eesti kirjanduspärandisse, rahvuskultuuri mandunuks tunnistamise teesi ja kirjanike tagakiusamise kodanlikeks natsionalistideks tunnistamise alusel.
Lembit Remmelgas tõlkis ilukirjandust tšehhi, vene ja slovaki keelest.
Looming
muudaRaamatud
muuda- "Palun sõna!" (Päevakorras: sotsialistliku realismi ja marksistliku kirjandusuurimise probleemid.) Tallinn, Eesti Raamat 1964
- "Vastalised lood", Meelejahutaja, 1992
Tõlked
muuda- "Kohtumine päikesega. Uusimaid vene nõukogude novelle", Vene keelest tõlkinud Lembit Remmelgas, Kiira Sipjagina (1958)
- Karel Čapek – "Aedniku aasta", Tšehhi keelest tõlkinud Lembit Remmelgas, illustreerinud Josef Čapek, Tallinn, Ajalehtede–Ajakirjade Kirjastus, 1964 (Ühiselu)
- Jaroslav Hašek – "Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil", Tšehhi keelest tõlkinud ja järelsõna: Lembit Remmelgas, värsid tõlkinud Uno Laht. Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus 1960. Kordustrükid 1975, 1995
- Milan Kundera – "Naljakad armastuslood." Tšehhi keelest tõlkinud Lembit Remmelgas. Tallinn (Loomingu Raamatukogu), Perioodika 1965
- Mihhail Zoštšenko – "Maga kiiremini." (Valik huumorit ja satiiri 1921–1956). Koostanud ja vene keelest tõlkinud Lembit Remmelgas. Tallinn, Eesti Raamat 1988
Koostatud teos
muuda- "Kirjanduse sirvilauad." Koostanud Lembit Remmelgas. Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus 1959
- 1968 – "Inimesed sõdurisinelis", mängufilm, stsenarist
- 1968 – "Libahunt", mängufilm, Leida Laiuse kaasstsenarist
- 1969 – "Uksed", muusikalfilm, stsenarist, toimetaja
- 1970 – "Varastati Vana Toomas", muusikalfilm, toimetaja
- 1971 – "Tormi poeg", dokumentaalfilm, stsenarist
- 1971 – "Võitluse ja töö lipu all", dokumentaalfilm, teksti autor
- 1972 – "Juhan Smuul", dokumentaalfilm, stsenarist
- 1972 – "Verekivi", mängufilm, stsenarist
- 1975 – "Jäise raamatu jälgedes", dokumentaalfilm, stsenarist
- 1975 – "Indrek", mängufilm, stsenarist
Tunnustus
muuda- 1980 – Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia (K. Čapeki teoste "Ногdubal. Meteoor. Tavaline elu. Esimene päästesalk" eestindus)
- 1980 – Eesti NSV teeneline kirjanik
Isiklikku
muuda- Lembit Remmelgal oli poeg, kelle nimi oli ka Lembit Remmelgas (5. juuli 1953 – 1. august 2011).[4]
Viited
muuda- ↑ Vana pläss.. EKP suunav käsi kirjanikke karistamas – Kultuur ja Elu 2003 nr. 4; Paul Kuusberg - kangelane punakuues – Ülo Mattheus. Raadio Vaba Euroopa 27.01.2003
- ↑ Vladimir Beekman. "Alles see oli..." (Mälestused.) Tänapäev, 2008, lk 161 ja 165.
- ↑ "Eesti Filmi Andmebaas - Lembit Remmelgas".
- ↑ Lembit Remmelgas jun nekroloog – Maaleht. 04.08.2011
Välislingid
muudaTsitaadid Vikitsitaatides: Lembit Remmelgas |
- Vana pläss.. EKP suunav käsi kirjanikke karistamas (Lembit Remmelga parteilisest karistamisest EKP Keskkomitee bürool) – Kultuur ja Elu 2003 nr. 4
- Lembit Remmelgas Eesti biograafilises andmebaasis ISIK