Elar Kuus

Elar Kuus (kodanikunimega Elmar Kuusik; 17. november 1899 Keeri mõis, Meeri vald, Tartumaa – 6. november 1988 Tallinn) oli eesti lastekirjanik. 1930. aastail kasutas ta ka pseudonüümi Elmar Ramla.

Elukäik

Elar Kuus õppis Peterburi kubermangus Sudela (Volkovo) külakoolis ja aastail 1911–1916 Narva-Jõesuu Eesti Haridusseltsi koolis. Jätkas õpinguid 1916–1918 Rakvere Õpetajate Seminaris, lõpetas 1925 Hugo Treffneri gümnaasiumi Tartus eksternina ja hiljem Tartu Õpetajate Seminari. Aastatel 1926–1930 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas ajalugu ja majandusteadust. Selle kõrvalt õppis ka Tartu Konservatooriumis.

Ta töötas aastail 1918–1927 algkooliõpetajana Narva-Jõesuus, Kaareperes ja Tartus, 1928–1929 Tartu Õpetajate Seminaris, 1930–1940 Viljandi Poeglaste Gümnaasiumis ja 1940–1944 Tallinna Pedagoogiumis. Aastail 1944–1945 oli ta Tallinna 1. Tööstustehnikumis ajalooõpetaja.

Aastail 1946–1948 töötas ta noorsooteatri ja 1948–1949 Estonia teatri kirjandusala juhatajana.

Aastail 1950–1954 kandis Elar Kuus Narva vangilaagris karistust enda kirjutatud ajalooõpikute eest. Hiljem keskendus ta kirjandusloomele.

Loominguline tegevus

Pidades ligi 30 aastat õpetajaametit, jõudis ta eesti lastekirjandusse tänu kirjastuse Loodus lastekirjanduse võistlustele. 1936 pälvis ta preemia teosega "Lugu pöialpoisist, kotkast ja sitikast" (ilmus samal aastal sarjas "Looduse Lasteraamat"). Jutustus "Kodukäijad seiklevad: kolm väikest inimest erapooletul ribal suvel 1918" ilmus lugejani 1937 sarjas "Rahvaraamat". 1938. aastal sai ta Looduse lastekirjanduse võistlusel taas auhinna. Seekord muinasjutu "Jänesepoeg, kes luuletas" eest.

Elar Kuusi kõige tuntum teos "Memme musi" ilmus ajakirjas Täheke 1966. aastal. Tema jutukesi ilmus kogumikes, ajakirjades Täheke, Pioneer ja Nõukogude Naine ning ajalehes Säde.

Raamatud

• "Lugu pöialpoisist, kotkast ja sitikast" (1936 Loodus, sari Looduse Lasteraamat nr 26; 2003 Steamark; *märkus: piraatväljaanne, autoritasu maksmata)
• "Kodukäijad seiklevad" (1937 Noor-Eesti, sari Rahvaraamat nr 3/4)
• "Jänesepoeg, kes luuletas" (1938 Loodus, sari Targad tähed nr 7, 1948 Ilukirjandus ja Kunst, 1982 Eesti Raamat, 2008 TEA Kirjastus)
• "Meie Ott" (1959 Eesti Riiklik Kirjastus; koos Aino Tigasega)
• "Purgaa" (1961 Eesti Riiklik Kirjastus)
• "Päikese perekond" (1974 Eesti Raamat, 1975 Eesti Raamat); inglise keeles "The sand dragon" (1983 Perioodika, tõlkija A. Jõgi); saksa keeles "Die Weltgucker" (1983 Perioodika, tõlkija Aivo Kaidja)
• "Seiklusi noorusmaalt" (1975 Eesti Raamat, 1984 Eesti Raamat)
• "Kui vanaisa poisike oli" (1977 Eesti Raamat)
• "Kilgi võti" (1978 Eesti Raamat)
• "Memme musi" (1978 Eesti Raamat, 1989 Eesti Raamat); saksa keeles "Die Häschen und ihr Kohlkopf" (1981 Perioodika, 1986 Perioodika, 1987 Perioodika, tõlkija Aivo Kaidja); inglise keeles "Mummy's kiss" (1985 Perioodika, tõlkija Kristi Tarand); poola keeles "Cudowna bron" (1986 Perioodika, tõlkija Teresa Kärmas); rootsi keeles "Mammas puss" (1986 Perioodika, tõlkija K. Korv); slovaki keeles "Mamin bozk" (1987 Perioodika, tõlkija V. Hegerová), tšehhi keeles "Mamincin polibek" (1987 Perioodika, tõlkija Jaroslav M. Piskâček)
• "Välek vibulane" (1978 Eesti Raamat)
• "Nupumees Ati" (1980 Eesti Raamat)
• "Loomarahva keskel" (1981 Eesti Raamat)
• "Sabaga sugulased" (1981 Eesti Raamat); inglise keeles "Our feathered relatives"(1986 Perioodika, tõlkija Epp Velner)
• "Teopoiss Tiit ja lalulilu" (1982 Eesti Raamat)
• "Südame võti" (1982 Eesti Raamat)
• "Verevennad" (1986 Eesti Raamat)
• "Sip-sip" (1988 Eesti Raamat)

Jutud kogumikes

• "Laste sõna 1" (1960 ja 1965 Tallinn; "Vanker ja regi: Vanaisa jutt")
• "Jutupaunik" (1962 Tallinn; "Tõrelev sõbrake")
• "Jutupaunik" (1965 Tallinn; "Mu sõber Akei")
• "Matk läbi aastate" (1967 Tallinn; "Kajakas")
• "Jutupaunik 1969" (1969 Eesti Raamat, koostaja Heino Väli; Kaks lugu isade noorusmaalt: "Kuidas ma härradega võistlesin", "Prints Valdemar ja pime moosekant", "Memme musi")
• "Kirju-Mirju" (1969 Eesti Raamat, koostaja Eno Raud; "Mure-Mikk ja kangemees", "Maailma vaatajad")
• "Tänased muinaslood" (1969 Eesti Raamat, koostaja Olivia Saar; "Hernehirmutis", "Võlukirves", "Kuidas Kõverik kõndima õppis")
• "Kirju-Mirju II" (1974 Eesti Raamat, koostaja Eno Raud; "Täna ja homme", "Jäämemm", "Pidu-tidu")
• "Eesti jõulumuinasjutte. Kuu ja tähed kuusepuul" (2007 TEA Kirjastus, koostaja Olivia Saar; "Võlukirves", "Hernehirmutis")
• "Eesti muinasjuttude kuldraamat" (2009 TEA Kirjastus, koostaja Reet Krusten; "Kilgi võti", "Kakluste loss")
• "Eesti lastejuttude kuldraamat" (2010 TEA Kirjastus, koostaja Olivia Saar; "Haruldused")
• "Eesti muistendite kuldraamat" (2010 TEA Kirjastus, koostaja Reet Krusten; "Päikese perekond", "Lehed ja okkad")
• "Vene muinasjuttude kuldraamat" (2010 TEA Kirjastus, koostaja Boriss Baljasnõi; "Muinasjuut kuldsest kukest", Muinasjutt papist ja tema sulasest Baldaast")
• "Laste rõõm 1" (2010 Tammerraamat, koostajad Ülle Väljataga, Anu Kehman; "Memme musi")
• "Eesti jõulusalmide ja -juttude kuldraamat" (2011 TEA Kirjastus, koostaja Olivia Saar; "Pidu-tidu")

Tõlked

• Samuil Maršak "Kassi maja ja teisi lastelugusid" (vene keelest; 1948 Ilukirjandus ja Kunst)
• Sergei Mihhalkov "Punane kaelarätt" (vene keelest; 1948 Ilukirjandus ja Kunst; noorsoonäidend)
• "Lühinäidendeid" (vene keelest; 1948 Ilukirjandus ja Kunst)
• Raffi "Samuel" (vene keelest; 1948 Ilukirjandus ja Kunst; tõlkija Eugen Hange, värsid tõlkinud Elar Kuus)
• Sergei Mihhalkov "Erisülesanne" (vene keelest; 1949 Ilukirjandus ja Kunst; komöödia)
• Aleksandr Puškin "Muinasjutud" (vene keelest; 1949 Ilukirjandus ja Kunst; 2001 Kirjastuskeskus; tõlkijad Felix Kotta ja Elar Kuus)
• Samuil Maršak "Kassi-Liisu söögituba" (vene keelest; 1960 Tallinn; kogumikust "Laste sõna"; katkend näidendist "Kassi maja")
• P.-M. Fontaine "Valevorst" (prantsuse keelest; 1966 Pioneer nr 4)

Nukunäidendid

• "Nupumees Ati" (esietendus 30.04.1966; Eesti NSV Riiklik Nukuteater; lavastaja Ferdinand Veike; muusikaline kujundaja Harri Otsa; kunstnik Raivo Laidre)
• "Memme musi" (esietendus 09.11.1968; Eesti NSV Riiklik Nukuteater; lavastaja Ferdinand Veike; muusikaline kujundaja Arvo Pärt; kunstnik Jutta Maisaar)
• "Memme musi" (esietendus 08.04.2004; Nukuteater; lavastaja Reeda Toots; helilooja Olav Ehala; kunstnikud Rosita Raud, Kalju Kivi; *märkus: Elar Kuusi pärijale autoritasu maksmata)

Lavastused

• "Välek" (esietendus juulis 2010; Kalevipoja Koda; lavastaja Veikko Täär; muusikaline kujundaja Ott Kartau; kunstnik Mario Raja; koreograaf Elina Lõhmus; kostüümikunstnik Triin Napa; *märkus: Elar Kuusi pärijale autoritasu maksmata)

Õpikud

• "Ajalugu Algkooli VI klassile" (1942 Eesti Kirjastus, kaasautorid Toomas Algma, Elmar Kuusik ja Jüri Parijõgi)
• "Ajalugu gümnaasiumile. Vanaaeg. I klass" (1942 Eesti Kirjastus, autor Elmar Kuusik)
• "Eesti keele õpik 4. klassile. II osa" (2011 Avita; koostajad Kaja Sarapuu, Liisi Piits, Kristiina Orgla, Kati Lepp, Lauri Vanamölder, Jaak Urmet; sisaldab Elar Kuusi juttu "Masina jalad")
• 1. klassi emakeeleõpik "Lotte lugemik" (2014 Maurus, koostajad Janno Põdma, Heiki Ernits, Heli Prii, Loone Ots; sisaldab Elar Kuusi lugemispalu "Kuldnokkade elamu", "Hirmus naaber")

Filmid

• Nukufilm "Välek Vibulane" (Tallinnfilm 1980; režissöör Heino Pars; käsikiri Silvia Kiik, Heino Pars; muusika Ülo Vinter)

Isiklikku

Ta sündis Tartumaal Nõo kihelkonnas Keeri mõisas mõisa puusepa Kustav Kuusiku (sündinud Kudina mõisas Maarja-Magdaleena kihelkonnas Põhja-Tartumaal) ja Leena Kuusiku (sündinud Rätsep) viienda, noorima lapsena. 1905. aastal põgenes pere mustsajalaste eest ingeri külla Sudelasse (Volkovo) Peterburi kubermangu. Lapsepõlv möödus Prillitsa mõisas. 1910 kolis pere tagasi Eestisse Narva-Jõesuusse. 1926. aastal abiellus Elmar Kuusik Narva-Jõesuus arsti haridusega Alma Rohdega (lõpetas Tartu Ülikooli 1926). Nende abielust sündisid tütar Ene Kuusik Helaia (arst) ja poeg Aare Kuusik (bioloog-entomoloog). Pärast sõda algas pikk kooselu lastekirjaniku Aino Tigasega, kellega koos ilmus 1959 lasteraamat "Meie Ott". Maetud Tallinna Metsakalmistule oma elukaaslase Aino Tigase kõrvale.

Olles väga andekas, valdas ta ka vene, prantsuse, saksa, inglise, soome ja esperanto keelt. Soome keel oli tema lapsepõlves kodune keel. Armastas klaverimängu ja unistas saada muusikuks. Harjutas Rakvere Õpetajate Seminaris olles õhtuti viiulimängu ja harmooniumi. Mängis seminari orkestris flööti, klarnetit, saksofoni ja muid pille.

Allikad

• Endel Priidel. "Viljandi ja kirjamehed"; 1971 Tallinn, Eesti Raamat, lk 64, 109, 110
• Anu Kehman. "Elar Kuus". Kirjandusnimestik; 1982 Tallinn; ENSV Kultuuriministeerium, ENSV Riiklik Laste- ja Noorteraamatukogu
• Maimo Kalmet. "Külas lastekirjanikel Aino Tigasel ja Elar Kuusil", Nõukogude Õpetaja 1984
• Reet Krusten. "Elar Kuusi mälestuseks"; Sirp ja Vasar; 11.11.1988, nr 46, lk 15
• "Eesti entsüklopeedia. KONJ-LÕUNA"; 1990 Valgus; lk 258

Välislingid

• Elar Kuus Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
• TÜ üliõpilased
• Kirjastus "Loodus" trükiste bibliograafia Age Annus; Lõputöö; Viljandi 2010; Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia Infohariduse osakond