André Le Nôtre
See artikkel ootab keeletoimetamist. (November 2023) |
André Le Nôtre (12. märts 1613 – 15. september 1700) oli prantsuse maastikuarhitekt, kes mängis keskset rolli Versailles' palee aia kujundamisel Louis XIV valitsemise ajal. Tema loomingul oli märkimisväärne mõju nii tolleaegsetele kui ka tulevastele maastikuarhitektidele.
| André Le Nôtre | |
|---|---|
 Carlo Maratta portree André Le Nôtre'ist | |
| Sündinud |
12. märts 1613 Pariis, Prantsusmaa |
| Surnud |
15. september 1700 (87-aastane) Pariis, Prantsusmaa |
| Rahvus | prantslane |
| Tegevusala | maastikuarhitekt |
| Tuntud teoseid | Vaux-le-Vicomte'i, Versailles', Fontainebleau, Chantilly, Villa Torrigiani, Sceaux' ja Meudoni lossi aiad |
André Le Nôtre sündis aednike peres 1613. aastal. Nii tema isa Jean Le Nôtre kui ka vanaisa Pierre Le Nôtre tegelesid parterite kujundamisega Pariisis Tuileries's, kus noor André üles kasvas. Le Nôtre sai juba noorelt mitmekülgse hariduse, mis vastas täpselt Jacques Boyceau de la Baraudière'i 1636. aasta teoses "Traité du jardinage" kirjeldatud ideaalile. Boyceau soovitas, et heasüdamlik ja tugev noormees, kellel oli huvi aiatöö vastu, peaks õppima lugema ja kirjutama, mõistma maali ja skulptuuri põhimõtteid ning seejärel liikuma mehaanika, geomeetria, aritmeetika ja lõpuks arhitektuuri valdkonda.[1]
Looming
muudaChâteau de Vaux-le-Vicomte
muudaLe Nôtre'i üks esimesi suuri projekte oli Château de Vaux-le-Vicomte'is, kus talle usaldati uut lossi ümbritsevate aedade kujundamine. Koostöös arhitekt Louis Le Vau ja kunstnik Charles Le Bruniga lõid nad midagi suurejoonelist. Selle projektiga näitas Le Nôtre'i oma oskust muuta jõgi ja selle org visuaalselt silmatorkavaks tasaseks pinnaks, millel on terrassid ja kanal. Vaux-le-Vicomte'i aed harmoneerus elegantselt lossi ja laiema maastikuga, mis on tema loomingu tunnus.[2]
Versailles
muuda
Pärast Vaux-le-Vicomte’i edu alustas Le Nôtre oma kuulsaimat projekti: Versailles' ümberkujundamist 1661. aastal.[3] Kuninglikust jahilossist kasvas Versailles suurejooneliseks ja viimistletud loominguks Louis XIV visiooni läbi. Le Nôtre kohandas ja laiendas aedu arenevate kuninglike plaanide järgi. Tema kavandites olid keerukad parterid, terrassid, suured kanalid ning hulk purskkaeve. Need aiad ei olnud mõeldud eraviisiliseks vaba aja veetmiseks, vaid olid ekstravagantse meelelahutuse ja õukonnaelu lava. Nii Versailles' loss kui ka aed on olulise poliitilise tähendusega, demonstreerides visuaalselt monarhia küllust ja autoriteeti.[4] Louis XIV eesmärk oli viia oma õukond linnas asuvast Louvre'i paleest kohta, mis mahutaks tema ulatuslikku saatjaskonda ja pakuks puhkust linnaelust.[5] Versailles' aiad hõlmasid peaaegu 8 ruutkilomeetri suuruse ala. Le Nôtre lahendas oskuslikult esialgsed väljakutsed, mis tekkisid ümbritsevate paksude metsade ja palee territooriumi tasase maastiku tõttu, luues suurepärased terrassid keerukate purskkaevude ja basseinidega.[6] Le Nôtre’i üks märkimisväärseid saavutusi Louis XIV valitsemisajal oli Versailles’s metsasalu loomine, mis olid hekkidega varjatud ja väravatega piiratud. Need metsasalud pakkusid silmatorkavat kontrasti aia paigutuse üldisele rangele sümmeetriale. Metsasaludes, kus on palju veesilmi ja skulptuure kaunistustena, korraldati erinevaid pidustusi, sealhulgas tantse, mängiti muusikat, nauditi etendusi ja einestati. Nende salude hooldamine oli aga keeruline ja kulukas, mis viis 18. sajandil osade salude eemaldamiseni.[7] Le Nôtre's kujundas aastatel 1680–1683 vabaõhu ballisaali Bosquet de Rocailles. Seda kaunistasid Aafrika rannikult ja Madagaskarilt pärit kivid ja karbid. Keskne ala oli tantsupõranda eesmärgiga. Kaskaadi[1] kohal esinesid muusikud ja pealtvaatajad said nautida vaatemängu muruga kaetud amfiteatri treppidelt.[8] Aiad olid sageli pidustuste ja muude ürituste toimumispaigaks.[9]
Fontainebleau
muuda.jpg)
Le Nôtre laiendas Fontainebleau lossi ees asuvat kanalit, et luua nelinurkne bassein. Ta ääristas selle istutatud puudest terrassidega, eesmärgiga varjata asümmeetrilist üldplaneeringut ja lossihoonete fassaadi ebakorrapärast joont. Kanalit suurendati, et moodustada avar bassein. Hoolikalt kavandatud muudatustega seoti väline maastik esimest korda Fontainebleau aia kontseptsiooni. Le Nôtre tegi lossi juurde kuulunud taimepeenarde sektsioonid, alleed, kanalid ja basseinid panoraammaastikuga.[10]
Château de Chantilly
muuda
1663. aastal kutsuti Le Nôtre Chantillysse, et kujundada prints Louis II Condé aiad. Nendel aastatel ehitati loss, mida laiendati arhitekt Jules Hardouin-Mansarti koostatud plaanide kohaselt. Le Nôtre lõi kanalite süsteemi, mis sarnaneks Versailles’ omaga. Suur kanal kulges paralleelselt lossi fassaadiga ja viis suure basseini juurde, kuhu voolas väikese Nonette'i jõe vesi. Keskel laieneb Grand Canal laiaks põikibasseiniks, mida ääristavad kaks purskkaevudega veeparterit. Grand Condé aeda tehti kanal ja basseinid.[11]
Villa Torrigiani Camiglianos
muuda
Le Nôtre kujundas Lucca lähedal asuva Villa Torrigiani aia ja selle kujunduse oma Itaalia-visiidi ajal pärast Roomast naasmist 1679. aasta paiku. Keskprojektsioon ja maalähedane fassaad loovad maneristliku efekti, kus kogu konstruktsiooni dünaamilist disaini hinnatakse eemalt. Itaalias on barokiajastust säilinud populaarne salaaed, mida tuntakse Giardino Segreto nime all.[12]
Sceaux' ja Meudoni lossi aiad
muudaLe Nôtre'i kujundatud Pariisile lähedal asuvad Sceaux' ja Meudoni lossi aiad väljendavad oma laiaulatuslikes vaadetes ümbritseva maastiku üle võimu ja mõju. Sarnast mustrit võib täheldada ka paljudes Euroopa paleedes, näiteks Saksamaal Brühlis, Inglismaal Blenheimis ja Hispaanias Madridis asuvas kuningalossis.[13]
Loomingu tähtsus
muudaLe Nôtre'i mõju ulatus kaugemale Prantsusmaast ja tema töö inspireeris aiakujundusi teistes riikides. Hilisemad maastikuarhitektid pole suutnud Le Nôtre’i enda loomingu suursugusust niisugusel tasemel saavutada. Tema pärand mõjutab jätkuvalt kaasaegseid maastikuarhitekte, sest tema ruumi-, proportsiooni- ja tasandite põhimõtted jäävad aktuaalseks ka tänapäeva väiksemates aiatellimustes.[14] Kuigi tema töö kohta on vähe üksikasjalikke andmeid, on André Le Nôtre'i kui aiakujunduse teerajaja pärand vaieldamatu. Tema aiad olid midagi enamat kui lihtsalt haljasalad; need olid võimsad autoriteedi, ilu ning kunsti ja looduse segunemise sümbolid. Le Nôtre’i panus aiakujundusse jääb Prantsusmaa ja Euroopa ajaloolise ja kunstilise maastiku oluliseks osaks.[15]
Viited
muuda- ↑ Woods, May (2000). "André Le Nôtre". Historic Gardens Review. 6: 4 – cit. via JSTOR.
- ↑ Woods, May (2000). "André Le Nôtre". Historic Gardens Review. 6: 5 – cit. via JSTOR.
- ↑ Plumptre, George (2005). Royal Gardens of Europ (inglise) (esimene trükk). New York: The Monacelli Press. Lk 16. ISBN 9781580931656.
- ↑ Woods, May (2000). "André Le Nôtre". Historic Gardens Review. 6: 6 – cit. via JSTOR.
- ↑ Plumptre, George (2005). Royal Gardens of Europe (inglise) (esimene trükk). New York: The Monacelli Press. Lk 16. ISBN 9781580931656.
- ↑ Plumptre, George (2005). Royal Gardens of Europe (inglise) (esimene trükk). New York: The Monacelli Press. Lk 17. ISBN 9781580931656.
- ↑ Hoog, Simone (2001). Your visit to Versailles (inglise) (esimene trükk). Rennes: les Presses de Bretagne. Lk 140. ISBN 9782854951356.
- ↑ Hoog, Simone (2001). Your visit to Versailles (inglise) (esimene trükk). Rennes: les Presses de Bretagne. Lk 143. ISBN 9782854951356.
- ↑ Plumptre, George (2005). Royal Gardens of Europe (inglise) (esimene trükk). New York: The Monacelli Press. Lk 18. ISBN 9781580931656.
- ↑ Kluckert, Ehrenfried (2005). European Garden Design : From Classical Antiquity to the Present Day (inglise). Klön: Könemann. Lk 105–108.
- ↑ Kluckert, Ehrenfried (2005). European Garden Design : From Classical Antiquity to the Present Day (inglise). Köln: Könemann. Lk 210.
- ↑ Kluckert, Ehrenfried (2005). European Garden Design : From Classical Antiquity to the Present Day (inglise). Köln: Könemann. Lk 160.
- ↑ Pigeat, Jean-Paul (2003). Gardens of the World: Two Thousand Yeaes of Garden Design (inglise). Pariis: Flammarion. Lk 80.
- ↑ Woods, May (2000). "André Le Nôtre". Historic Gardens Review. 2000 (6): 8 – cit. via JSTOR.
- ↑ Kluckert, Ehrenfried (2005). European Garden Design : From Classical Antiquity to the Present Day (inglise). Klön: Könemann. Lk 214.