Madrid

Madrid
	[ madr'iid ]
hispaania	Madrid
	Gran Vía
	Madridi lipp Madridi vapp
	Pindala: 604 km²
	Elanikke: 3 416 771 (2024)
	Koordinaadid: 40° 25′ N, 3° 42′ W

See artikkel räägib omavalitsusüksusest; linnastu kohta vaata artiklit Madridi linnastu

Madrid (varasem eestikeelne nimekuju Madriid) on Hispaania pealinn, Madridi autonoomse piirkonna ja Madridi provintsi keskus.

Linna pindala halduspiires on 605,77 km².

Linna territooriumilt voolab läbi Manzanarese jõgi, mille kaldaid ühendab teiste seas barokkstiilis Toledo sild, mis rajati aastatel 1718–1732 Pedro de Ribera projekti järgi.

Asub Pürenee poolsaare keskosas Uus-Kastiilia kiltmaal.^[3]

Rahvastik

Elanike arv oli 2009. aastal 3 255 950. Aastal 2005 oli elanikke samadel andmetel ümardatult 3 155 400.

Madridi linnastus elas 2009. aastal 6,5 miljonit inimest.

Ajalugu

Madrid on tekkinud araablaste kindluse juurde, mida on esimest korda mainitud 932 (Madžrit). Läks 1083 rekonkista ajal Kastiilia valdusse, linna õigused sai 1118. Oli 14. ja 15. sajandil ajuti Kastiilia kuningate residents; Hispaania pealinn aastast 1561. Oli 19. sajandi revolutsioonide (1808–14, 1820–23, 1854–56, 1868–74) keskus ning Hispaania kodusõja ajal (1936–39) vabariiklaste tähtsaim tugikoht. ^[4]

Haridus

Linnas on kuus avalik-õiguslikku ülikooli, teiste seas näiteks Madridi Complutense Ülikool ja Madridi Autonoomne Ülikool.

Arhitektuur

Nüüdisaegne linnasüdamik on Puerta del Soli väljak, kust lahtub 11 tänavat (sh peatänav Calle de Alcalá). Retiro pargis on meelelahutuspaiku, näitusehalle ja Hispaania suurim härjavõitluse areen Plaza de Toros.

Huvitavaimad vanad kirikud on San Jerónimo el Real (1464–1505, 19. sajandil ümber ehitatud), San Isidro el Reali katedraal (1626–61) ja võimsa kupliga San Francisco el Grande (1776–85). Profaanehitistest paistavad silma endine autodafeede ja härjavõitluste väljak Plaza Mayor (1617–19; J. Gómez de Mora), endine kuningaloss (arvatavasti 1738–64; F. Juvara, G. B. Sacchetti; rikkalikud maali-, skulptuuri-, gobelääni- jm kogud) ja raekoda (17.–18. sajand). Rohkesti leidub juugendstiili ja moodsa ehituskunsti näiteid (ms Euroopa kõrgeimad pilvelõhkujad).^[5]