Karl Morgenstern

(Ümber suunatud leheküljelt Johann Karl Simon Morgenstern)

Johann Karl Simon Morgenstern (28. august 1770 Magdeburg – 15. september 1852 Tartu) oli keiserliku Tartu ülikooli esimene kõnekunsti, klassikalise filoloogia, esteetika, kirjandus- ja kunstiajaloo professor.  Ta oli Tartu ülikooli raamatukogu esimene direktor ning ülikooli kunstimuuseumi rajaja. Ülikooli kunstimuuseumi direktorina õpetas ta antiikkunsti, numismaatikat ja mütoloogiat.[1]

Gerhard von Kügelgeni õlimaal, 1808–1809
Joseph Kriehuberi litograafia, 1828
Karl Morgensterni mälestussammas Tartus Toomemäel
Karl Morgensterni hauamonument Tartus Raadi (Vana-Jaani) kalmistul

EluluguRedigeeri

Johann Karl Simon Morgenstern oli pere teine poeg. Tema isa oli omal ajal tunnustatud arst, loodusuurija ja kirjanik linnafüüsik Dr. Fr. S. Morgenstern. Kui Morgenstern oli 12-aastane, suri tema isa. Morgenstern sündis ja alustas haridusteed Magdeburgis. Ta õppis St. Ulrichi köstrikoolis, seejärel astus ta 1780. aastal Magdeburgi toomkooli, mille ta lõpetas 1788. aastal.[2]

1788. aastal jätkas ta õpinguid Halle ülikoolis kuulsa klassikalise filoloogi ja antiigiuurija Friedrich August Wolfi ja tänapäeval peamiselt tänu oma Kanti poleemikale ja Baumgartneri-käsitlustele tuntud filosoofiaprofessori Johann August Eberhardi juures. 1794. aastal lõppes tema õppekäik Halle ülikoolis doktoriväitekirja kaitsmise ja doktorikraadi saamisega. Oma doktoritööna käsitles Morgenstern Platoni “Riiki”, keskendudes moraalifilosoofiale.[1]

Sealsamas ülikoolis alustas ta ka tööd õppejõuna, 1794. aastal eradotsendina ning aastatel 1797-1798 erakorralise professorina. 1798-1802 oli ta elokventsi ja poeesia professor Danzigi Athenaeumis. Morgenstern oli üks ülikooli põhikirja autoreid, ta kujundas koolikomisjoni ning oli haljastuskomisjoni liige, kellena ta aitas luua kesklinna ja Toomele ülikoolihoonete ansamblit.[1]

1826. aastal valiti Morgenstern Peterburi Teaduste Akadeemia auliikmeks. 1844. aastal andis Õpetatud Eesti Selts talle auliikme staatuse.[1]

Töö ülikoolisRedigeeri

Morgensterni tööd ülikoolis saab iseloomustada humanistliku hariduse andmisega. Humanistliku hariduse tähtsust rõhutas ta erinevates kõnedes, avalikel ülesastumistel ning kõnekunsti professorina peetud ülikooli tähtpäevakõnedes.[1]

Oma kursuste aluskäsitlusena kasutas Morgenstern Herderi haridusalaseid ideesid, mis andsid edasi teoloog August Hermann Niemeyeri haridusalased teosed. Morgensterni tegevuse keskmes oli klassikaline filoloogia. Oma kursuse loomisel lähtus ta nii F. A. Wolfi kui ka talle järgnenute käsitlustest.[1]

K. Morgensterni peatööks olid loengud esteetikast, kunstiajaloost, kreeka ja ladina autoreist. Pedagoogilis-filoloogilises seminaris juhtis ta üliõpilaste stilistikaharjutusi.[2]

LoomingRedigeeri

Morgensterni tuntakse kui kujunemisromaani žanri mõiste ja klassikalise filoloogia aine nimetuse esmakasutajana.[1]

Tema Magdeburgi õpingute perioodist on teada Morgensterni esimesed trükitud kirjanduslikud katsetused pealkirjaga "Die Menge des Lebens im Weltall".[2]

Olles Halles filosoofiadoktor, 1794. aastal käsitles Morgenstern “Commentationes tres de Platonis republica” (1978). Danzigis töötades ilmusid tähtsamate kirjutistena programmiline ametisseastumiskõne “De litteris humanis, sensum veri, honesti et pulchri excitantibus atque acuentibus” (trükitud 1800) ja filoloogiaalased “De fida historica Velleii Paterculi, inprimis de adulatione ei obiecta” (1798) ja “De satirae atque epistolae Horatianae discrimine” (trükitud 1799).[2]

Lisaks avaldas ta kirjandus- ja kunstiküsimusi käsitlevaid aktusekõnesid ning kunstikirjutisi saksa ja baltisaksa ajakirjanduses. Rikkalikku kunstiteavet sisaldab Morgensterni reisiraamat "Reise in Italien im J. 1809 I-III" (Dorpat, Leipzig, 1811–13).

Morgensterni suureks saavutuseks on tema “Sissejuhatus esteetikasse” (Tartu 1815). Lisaks kirjutas ta kaastöid paljudele välismaistele kirjandus- ja kunstiajakirjadele ja oli Dörptsche Beiträge für Freunde der Philosophie, Litteratur und Kunst väljaandjaks.[2]

Morgensterni kunstikirjutiste temaatika ulatub antiikkunstist kaasaegse Lääne-Euroopa ja baltisaksa kunstini. Erilist huvi tundis ta Raffaeli loomingu ("Über Raffael Sanzio's Verklärung", Dorpat, Leipzig, 1822) ja kaasaegse kunsti vastu; kirjutistes põimuvad klassitsistlikud ja romantilised arusaamad. Oma rikkaliku käsikirjapärandi ning raamatu- ja kunstikogu kinkis Tartu ülikoolile. Morgensternil on suuri teeneid kunsti propageerijana Eestis. Joonistajana oli asjaarmastaja, visandas maastikuetüüde, portreid, kopeeris 16. sajandi meistrite teoseid.

TeosedRedigeeri

  • De Platonis Republica commentationes tres (1794)
  • Auszüge aus den Tagebüchern und Papieren eines Reisenden (1811– 13)
  • Ueber den Geist und Zusammenhang einer Reihe philosophischer Romane (1817)
  • Ueber das Wesen des Bildungsromans (1820)
  • Zur Geschichte des Bildungsromans (1824)

KaasaegRedigeeri

Morgensternile on pühendatud monument. Monument rajati 1851. aastal Tartu Toomemäele endise Morgensterni aia alale.[3]

Tartu ülikooli muuseum on jaotatud viieks alajaotuseks, üheks nendest “Morgensterni saal”. Morgensterni saalis asub Tartu ülikooli ajaloo püsinäitus “Minu elu ülikool”.[4]

2020. aastal tähistatakse Karl Morgensterni 250 aastapäeva ning sel aastal pühendatakse Morgensternile erinevad üritused, sh kaks näitust Tartu ülikooli kunstimuuseumis, sügisel avatav „Morgenstern – Tartu klassik 250“ ülikooli raamatukogus ning aasta lõpul ilmuv illustreeritud artiklikogumik.[4]

Morgensterni SeltsRedigeeri

11. märtsil 1999. aastal asutati Tartus Morgensterni Selts, mis jätkab oma eelkäija, 6. novembril 1996. aastal asutatud Karl Morgensterni Klassikaühingu tegevust. Seltsi eesmärkideks on edendada klassikalise filoloogia ning sellega külgnevate valdkondade - antiikajaloo, antiikfilosoofia, klassikalise arheoloogia, keskaja ladina filoloogia, bütsantinistika ja kogu antiigipärandi uurimist ning populariseerimist Eestis, ühendada vastavate valdkondadega tegelevaid isikuid ning arendada erialast koostööd sama ala viljelejatega mujal maailmas. Seltsi üks eesmärkidest on Karl Morgensterni teadusliku pärandi uurimine ja populariseerimine.[5]

Seltsi tegevuse peamisteks vormideks on teaduslike ja üldharivate ürituste korraldamine, erialase kirjanduse hankimine, erialase kirjanduse väljaandmine ning klassikalistest keeltest tõlkimine.[5]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Päll, Jaanika. "Aegumatu Tartu klassik Karl Morgenstern 250". Sirp, 28. august 2020. Vaadatud 17.11.2020.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 "Johann Karl Simon Morgenstern". Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledž. Vaadatud 17.11.2020.
  3. "4368 Johann Karl Simon Morgensterni mälestussammas". Kultuurimälestiste register. Vaadatud 17.11.2020.
  4. 4,0 4,1 Varblane, Reet. "Morgensternita ei ole ülikooli, ülikoolita Morgensterni". Sirp, 18. september 2020. Vaadatud 17.11.2020.
  5. 5,0 5,1 "Morgensterni Selts". TÜ klassikalise filoloogia õppetool, 08. november 2005. Vaadatud 17.11.2020.

VälislingidRedigeeri