Loodus (kirjastus)

Kirjastusühing Loodus oli Tartus aastail 19201940 tegutsenud kirjastus.

Embleem kõvaköitelise raamatu seljal
KÜ "Loodus"-e Tallinna osakond

Kirjastusühingu asutasid 1920. aastal zooloog Johannes Piiper, füsioloog Aleksander Audova, keelemees Johannes Voldemar Veski, August Reeben, Jaan Rumma ning kirjastaja Hans Männik.

1922–1924 andis kirjastus välja esimest eestikeelset loodusajakirja Loodus. 1927 korraldas K/Ü Loodus oma esimese romaanivõistluse. Hiljem avaldas Loodus omanimelist kriminaalromaanide sarja, 1927–1931 ilmus ""Looduse" universaal-biblioteek" (180 numbrit), 1929–1940 ""Looduse" kroonine romaan" (139 raamatut), maailmakirjandust koondasid sarjad ""Looduse" kuldraamat" ja "Nobeli laureaadid" (1935–1939, 50 köidet), maadeuurijate lugusid sari "Mehed, maad ja mered", lasteraamatud ilmusid sarjades ""Looduse" lasteraamat" ja "Rõõmus raamat" jm.

Eesti kultuurilukku on Loodus läinud ka kaheksaköitelise "Eesti Entsüklopeedia" kirjastamisega 1932–1937 (peatoimetaja Richard Kleis). Loodus kirjastas rea muidki silmapaistvaid teatmeteoseid: "Eesti biograafiline leksikon" (1926–1929, täiendusköide 1940), Eduard Laamani "Eesti iseseisvuse sünd I–VI" (1936–1937), Voldemar Vaga "Üldine kunstiajalugu" (1937) ja "Eesti kunst" (1940), sari "Maailma maad ja rahvad I–V" (1930–1932) jm. 1940. aastal andis kirjastus välja Gustav Doré illustratsioonidega "Suure Piibli".

1941. aastal natsionaliseeris kirjastuse nõukogude võim. Tol aastal riigistati Eestis kokku 99 kirjastust.

Vaata ka

muuda


Välislingid

muuda