Ava peamenüü
Oskar Veldmani autoportree suusahüppaja, mootorratturi ja karikaturistina.

Oskar Veldemann (ka Veldeman; pseudonüüm Ove ja O-we; 8. detsember 1912 Viljandi24. detsember 1942 Suhhobezvodnoje vangilaager, Gorki oblast, Nõukogude Liit) oli eesti motosportlane, purilendur, suusahüppaja, spordiajakirjanik, följetonist ja karikaturist[1].

Oskar Veldemann õppis Kantreküla algkoolis ja Viljandi kaubanduskoolis. Joonistamist õppis Gori juures. 1930. aastatel alustas karikatuuride ja šaržide joonistamist ja neid avaldati Sakalas ja Oma Maa. Alates 1934. aastast töötas Uudislehes karikaturisti ja ajakirjanikuna ja Rahvalehes lisaks ka veel toimetuse liikmena.

Ta tuli neli korda Eesti meistriks suusahüpetes (1933, 1936–1937 ja 1940)[1] 1934. ja 1935. aastal tuli ta Eesti meistriks hipodroomisõidus[1]. Aastatel 1939–1940 töötas ta Kadrioru Noortepargi instruktorina. Kuulus Tallinna Spordipressi Klubisse.

22. juunil 1940 toimus Tallinnas Kadriorus Nõukogude okupatsiooni vastane meeleavaldus. Demonstratsioonil osalejad otsustasid valida neljaliikmelise delegatsiooni, kellele ülesandeks oli viia Vabariigi Presidendile lilli. Üheks väljavalituks oli Oskar Veldemann. Kadrioru lossis presidenti ei olnud ja lilled anti üle kindral Aleksander Jaaksonile. Veldemann arreteeriti 3. septembril 1940 süüdistatuna kuulumises nõukogudevastasesse organisatsiooni. Veldemannile mõisteti 16. detsembril 1941 erinõupidamise poolt KrK § 58-10 alusel 10 aastat vabadusekaotust[2]. Ta hukkus Nõukogude Liidus Gorki oblastis Suhhobezvodnoje vangilaagris[1].

IsiklikkuRedigeeri

Tema isa oli Viljandi linavabrikant Mihkel Veldemann[3].

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Biograafia "Eesti spordi biograafilise leksikoni" veebiversioonis (vaadatud 01.04.2015)
  2. Academia.edu - Vägivallatu vastupanu kronoloogia www.academia.edu (vaadatud 06.02.2017)
  3. Margus Haav. "Villa nagu Tšehhovi novellis". Sakala, nr. 61, 29 märts 2014. Kasutatud 11.06.2018.

VälislingidRedigeeri